juuni 2021

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Laialehine neiuvaip ( www.loodusmees.ee )

Rekord nr. 306       Kõrgeimaks sirguv orhidee

Laialehine neiuvaip         Epipactis helleborine

Kõige kõrgemaks sirguv käpaline on Eestis laialehine neiuvaip, kes võib sirguda 135 sentimeetri kõrguseks ja nende taimede hulgas on üle meetrine kõrguskasv üsna sage.

„Meetrimeeste“ klubisse mahuvad veel punane tolmpea (107 cm), vööthuul-sõrmkäpp (102,5 cm) ja soo-neiuvaip (100 cm).

Keskkonnaamet tuletab meelde

Foto Arne Ader

Räästapääsukesed ( www.loodusemees.ee )

Paljude linnades ja teistes asulates elavate linnuliikide pesitsuspaigad on seotud hoonetega. Keskkonnaamet meenutab, et ka linnaruumis on oluline järgida looduskaitseseadust, mis keelab lindude häirimise ja pesade hävitamise.

Juhul, kui näiteks maja katusel, räästa all või fassaadi vuukide vahel pesitsevad linnud, tuleb vajalikud remonditööd veidi aega edasi lükata. Remondiga saab jätkata siis, kui lindude pesitsemine on lõppenud.

Loodusfestival: loodusvaatluste maraton kutsub loodust avastama

Laupäeval, 12. juuni keskpäeval, saab alguse neljas üle-eestiline loodusvaatluste maraton. Kõigile huvilistele on üle Eesti avatud 30 vaatlusala, kus võib ööpäeva jooksul erinevaid liike määrata. Lisaks asub 22 vaatlusala eramaadel.

Video salvestas Karl Adami

Foto Arne Ader

Metsvint       Fringilla coelebs

Kas meil pesitseb kaks miljonit metsvindi paari?

Kena välimikuga ja lauluga metsvindid ilmestavad lauluga meie maastike enamalt jaolt juunikuu lõpuni. Väiksem osa laulab juuli teise pooleni. Tõepoolest arvukate metsvintidega kohtume nii metsas, väikeses metsatukas, pargis või puiesteel ja linnud on inimestega kohanenud.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Roo-ritsiklind ( www.loodusemees.ee )

Roo-ritsiklind        Locustella luscinioides

Kõige harvemini meie ritsiklindude (võsa- ja jõgi-ritsiklind) seast kohatav. Roo-ritsiklinnud, kes pesitsesid varemalt ainult suuremates roostikes on nüüdseks kasvava arvukusega liik ja pesitsevaid paare peaks olema üle viie tuhande.

Alla viieteist sentimeetrise kehapikkusega, seljasulestik punakaspruun, alakeha hallikas ja rinnal vähemärgatav pruunikas laik.

Eestimaa Looduse Fond annab teada

Foto Arne Ader

Lageraie ( www.loodusemees.ee )
 

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) pöördus 2 aastat tagasi Euroopa Komisjoni poole palvega hinnata, kas Eesti rikub loodusdirektiivi, lubades Natura 2000 aladel raieid asjakohaseid keskkonnamõjusid hindamata. Komisjon tõi tänases teates välja, et on Eestis kindlaks teinud 217 kaitse-eeskirja, mis on vastu võetud ilma ELi õiguses ettenähtud keskkonnamõju hindamiseta. 

EOÜ palub teavitada

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Foto Arne Ader

Päikesevarjutus Eestis 11. augustil 1999 ( www.loodusemees.ee )

10. juunil on  Eestis nähtav osaline päikesevarjutus.

Ilm tundub olema vaatluseks sobiv ja Tallinnas algab päikesevarjutus 12.53, mujal Eestis mõni minut varem või hiljem olenevalt sellest, millises suunas asud.

Kell 14.03 ulatub Tallinnas kuu katma 37% päikese läbimõõdust.

Astronoomilist lisateavet leiate: TimeAndDate.com

Päikese vaatlemine:

Kasuta varjutavaid abivahendeid otse päikesesse vaatamisel, aga eriti sel juhul, kui peaksite kasutama optilisi abivahendeid.

Eestimaa Looduse Fond kutsub osalema

Fotod Arne Ader

Pirita jõgi. Tallinn ( www.loodusemees.ee )

Kuutsume kõiki huvilisi Tartus ja Tallinnas sel nädalal toimuvatest vooluveekogudele pühendatud üritustest osa saama.

Loodusfestival 2021 raames korraldab Eestimaa Looduse Fond vooluveekogudele pühendatud sündmuste sarja. Uurime vooluveekogude rolli linnas ja nende elustikku. Üritused on tasuta, parimatele loodusvaateljatele auhinnad. 

TALLINNAS:

Tallinnas on mitmeid vooluveekogusid - alates suurimast, Pirita jõest kuni väikse Iisaku sooneni välja. Mõned neist on peidetud voolama maa alla veetorudesse. Meie tutvume lähemalt Kopli lahte suubuva Mustjõega, mis osaliselt voolab maa peal ja osaliselt maa all veetorudes.

Üritused:

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Räästapääsukesed ehitavad pesa ( www.loodusemees.ee )

Räästapääsuke         Delichon urbica

Räästapääsukesed on kiviehitistega koos linnalindudeks muutunud ja poolkinnised pesad rajatakse nimele vastavalt räästaste alla ja sageli tihedas rivis. Looduslike pesapaikadena sobivad Põhja-Eesti paekaldad. Seltsingutena pesitsevad räästapääsukesed ei ole omavahel riiakad.

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Kaie Sarv

Rannaniitu hooldavad lambad Kassaris

8.–9. juunil kohtuvad Kassaris Hiiumaa pärandniitude hooldajad, et rannaniitude hooldamise üle üheskoos arutada. Kahepäevase kokkusaamise eesmärk on tutvustada Tartu ülikooli viimaste aastate uuringuid rannaniitude ja nende seisundi kohta ning teha ettepanekuid rannaniitude edasisele majandamisele ja taastamisele. Samuti jagatakse omavahel kogemusi ja praktilisi nõuandeid ning käiakse ühiselt Laheküla, Vesimaa ja Tohvri rannaniitudel.

Kokkusaamine on osa LIFE-IP projektist „Loodusrikas Eesti“, mille käigus taastatakse 20 rannaniitu, neist enamik Hiiumaal.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Valgeselg-kirjurähn ( www.loodusemees.ee )

Valgeselg-kirjurähn       Dendrocopos leucotos

Illustreeriv materjal Fleur, LK foorumist

Hallhani ehk roohani         Anser anser

Juuni algusest alates oleme näinud veebikaamera ees hallhanesid - vahel hulgakesti, vahel üksikult.

Ettevaatlikud hallhaned otsivad omale turvalisi kohti sulgimiseks ja jaanipäeva paiku peaks neil sulgimine algama ning sel ajal kaotab osa lindudest täielikult lennuvõime.  Mingi osa hallhanedest sulgib väikesaartel või laidudel, ülejäänud merelahtedel, mis rohumaade läheduses, et toitumas käia.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kuuse käbid on kasvanud ja raskusest rippu vajunud

Nädal algas külma ööga. Õhus langes minimaalne temperatuur Jõgeva ilmajaamas 0,4 kraadini. Õhutemperatuuri mõõdetakse ilmajaamades 2 m kõrgusel. Maapinnal ja selle lähedal oli veelgi külmem. Meteoväljaku kõrval aiamaal registreeriti kahe sentimeetri kõrgusel mulla kohal -2,5 °C ja rohu kohal -4,5 °C.

Maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti esmaspäeval 16,6 °C ja ööpäeva keskmiseks kujunes 9,9 °C.  Järgnevate päevade jooksul muutusid ilmad korrast soojemaks, öökülma enam ei olnud.

Kolmapäevast alates tõusid päevased temperatuurid õhus 20 kraadist kõrgemale. Pühapäevaks ulatus keskmine õhutemperatuur 17,9 °C ja maksimaalne termomeetrinäit 26,0 °C.

Veebikaamera kuvatõmmis Soolo, LK foorumist

Kenas sulestikuga isaslind Jan haudumas

Must-toonekurg          Ciconia nigra    

Toonekurg 2 pesas kestab munade haudumine ja haudujate aeg tundub pikana.

Ajaliselt hilja pesale saabunud noor emaslind munes pesasse esimese muna 11.mail, järgmised 13, 16. ja 18. mail.

Nagu me aastaid veebikaamerate vahendusel oleme näinud alustavad must-toonekurgede emaslinnud munemisega aprillikuus, vahel viimased munad maikuu alul.

Fotod Arne Ader

Must-kärbsenäpi pesa munadega ( www.loodusemees.ee )

Must-kärbsenäpp, varasemalt metstikk       Ficedula hypoleuca

Must-kärbsenäpid pesitsevad meil ühe korra suve jooksul ja isegi järelkurna munemist hävinud kurna asemele juhtub harva.

Isaslinnud võivad seevastu pesitseda mitme emaslinnuga samaaegselt.

Lihtsa ja meeldejääva kauni lauluga linnud: