juuni 2021

Fotod Arne Ader

Mustlaik-apollo ( www.loodusemees.ee )

Mustlaik-apollo        Parnassius mnemosyne

Pääsusaba                 Papilio machaon

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Liggi Namm

Mädapea puisniit sügisel

Rakvere lähedal asuv Mädapea tammiku maastikukaitseala on oluline looduslikku mitmekesisust säilitav ala. Sealse pärandniidu säilimiseks, ala liigirikkuse suurendamiseks ja kaitsealuste liikide elupaikade säilitamiseks tuleb üleeuroopalise tähtsusega ala niita ja loomi karjatades hooldada.

Suhteliselt väikesel, umbes 72 ha suurusel alal kaitstakse karstiala, pärandniite, vanu metsi ja haruldasi, ohustatud ning kaitsealuseid liike. Kuna Mädapea tammiku maastikukaitsealal olevaid loodusväärtusi on oluline kaitsta kogu Euroopa Liidus, kuulub kaitseala territoorium üleeuroopalisse looduskaitsealade võrgustikku Natura 2000.

Ornitoloogiaühing annab teada

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub 7.-13. juunil toimuval Loodusfestivalil osalema tegevustes, kus pööratakse tähelepanu meie aedades ja parkides elavatele sulelistele naabritele – lindudele.

Linnalindudega saavad nii lapsed kui täiskasvanud lähemalt tutvuda linnulauluhommikul, teematuuril, pesakastide meisterdamise õpitoas ja orienteerumismängus. Tegevustest osa võtmine on tasuta, linnulauluhommikul, teematuuril ja õpitoas osalemiseks on vaja eelnevalt registreeruda.

Esmaspäeval, 7. juunil kell 7.00 toimub Tartus Toomemäel linnulauluhommik, kus Andres Kalamehe juhendamisel kuulatakse ja õpitakse tundma linnulaulu.

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Pesal hauduva emaslinnu toitmise eest hoolitseb isaslind

Suur-konnakotkas       Clanga clanga

Tänaseks on emaslind Tiiu 16. mail munetud ainsat muna haudunud kolm nädalat ehk möödunud on pool haudeajast sest haudeperiood kestab vähemalt 42 päeva.

Eelmistel aastatel pesitsenud ja saatjaga varustatud isaslind Tõnn on jäänud kadunuks ja tänavu pesal tegutseva isaslinnu päritolu me tea.

Toimetab Hannes Margusson

Video salvestas Karl Adami

Foto Arne Ader

Pöialpoiss ( www.loodusemees.ee )

Pöialpoiss         Regulus regulus

Euroopa kõige pisemate lindude pikkus jääb alla kümne sentimeetri ja seda viie kuni seitsme grammise kaalu juures.

Pöialpoiste seljasulestik on oliiviroheline, kõht helehall, kollaka varjundiga ja saba lühike. Tiibadel kaks kitsast valkjat vööti. Nööpnõelapea sarnaste tumepruunide silmade ümbrus helehall.

Fotod Arne Ader

Põldvarblase pesa ( www.loodusemees.ee )

Põldvarblane        Passer montanus

Nii põldvarblased, kui koduvarblased pesitsevad nö kultuurmaastikel ja pesitsevaid paare võib mõlemal sugulasliigil olla kuni sada tuhat.

Kui põldvarblased pesitsevad looduslikumas ümbrused võib nende pesa leida tihedast hekist, mõne kuus okste vahelt ja muidugi puuõõnsustest. Põldvarblased pesitsevad meil kaks korda.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Aed-põõsalind ( www.loodusemees.ee )

Aed-põõsalind       Sylvia borin

Kena flöötiva vilemodulatsiooniga laululind, aga äärmiselt tagasihoidliku sulestikuga, mis on ka heaks määramise tunnuseks. Lennul lauldakse haruharva.

Väikese, aga ettevaatliku linnu seljasulestik on pruunikas ja alapool lihtsalt heledam ehk muud polegi öelda. Putukaid toiduks otsides tegutseb rahutult hüpeldes nii puude, kui põõsaste lehestiku vahel, harvemini maapinnal.

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Emaslind Tiiu pesal?

Veebikaamera ülekanne oli pikalt häiritud, aga töötab tänasest – näis kaua.

Emaslind munes esimese ja ka ainsa muna pesasse 16.mail õhtupoolikul. Tavalisemalt on pesas kaks muna, aga lennuvõimestub nagu vaatajad teavad vaid üks suur-konnakotka poeg.

Pesal näeme ma emaslindu sest tema haub ja isaslind toidab teda. Haudeaeg on pikk 42 päeva, aga vahel isegi kauem.

Pühapäevaks on emaslind haudunud kolm nädalat.

Veebikaamera ringi tegi Olle Koert, www.tt.ee

Innarahu näeb välja veelindude paradiisina.

Möödunud aastal saime veebikaamera vahendusel kaasa elad kühmnokk luikede paari pesitsemis aegsele käitumisele. Tänavu ei paista rohttaimede seast seda põõsastki, mille taga luiged pesitsesid.

Põuda pole olnud ja linnuväetise ning vihmadega koosmõjul lokkab taimestik, mille varjus pesitsejatel hea, rahulik toimetada.

Huviline saab kaameratuuril päris hästi iseseisvalt veelinde määrata.

Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist