september 2021

Koostas Riin Viigipuu, TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna doktorant

Elekter on tänapäeva maailmas vaieldamatult oluline, paraku laiendatakse paljudes Lähis-Ida ja Aafrika riikides elektrivõrku viisil, mis on suurtele lindudele ohtlik. Kui enamasti lindude traadil istumine linde ega elektriühendust ei kahjusta, võib läbimõtlemata ehituse korral olla olukord vastupidine. Kui suur lind satub korraga ühendusse nii voolu all oleva kui ka maandusjuhtmega, sureb ta saadavast elektrilöögist ning võib põhjustada ka elektrikatkestuse.

MTÜ Loodusajakiri kutsub osalema

Foto Remo Savisaar

Eesti Looduse 2020. a. fotovõistluse võidutöö ühe jalaga liivatüllist

Ajakiri Eesti Loodus kutsub osalema oma traditsioonilisel fotovõistlusel, mis sel aastal toimub 22. korda.

Keskkonnaamet annab teada

Foto Arne Ader

Valge-toonekurg ( www.loodusemees.ee )

Viimasel ajal laekub Keskkonnaametile üle Eesti teateid üksikutest valge-toonekurgedest, kes näiteks majade juures või põldudel ringi jalutavad. Inimesed ei tohiks rändlinde toita, muidu jäävad nad liiga pikaks Eestisse konutama ning hukkuvad.

Paljudel linnuliikidel on rändeaeg täies hoos. Ka enamik toonekurgi on oma pesapaikadest lahkunud ja teel või jõudnud talvituspaikadesse. Igal aastal on aga üksikuid isendeid, kes rändele minemisega ei kiirusta.

Kirjutasid Helen Kivisild  ja Lilian Freiberg, Keskkonnaameti spetsialistid

Pildistasid Margit Turb

Valminud pistandaed

Kanala ümber okstest pistandaed – miks mitte?

Eestis on olnud kasutusel kolm traditsioonilist taratüüpi: püstandaed, lattaed ja pistandaed. Püstandaiaga ümbritseti 20. sajandi alguseni põlde ja karjamaid, siis asendusid need maja juures lippaiaga ning põldudel ja heinamaal okastraadiga. Samal eesmärgil kasutati ka lattaeda.

Linnuvaatleja küsitles

Pildistas Marko Mägi

Taas vajab üks linnulugu kirjutamist

Linnuvaatleja teadusuudiste toimetaja Marko Mägi vastas küsimustele, mida teadusuudiste vahendamise ajal on temalt küsitud.

Kuidas Sa leiad/valid loo? Kas võtad teiste portaalide lugusid ja kirjutad neist kokkuvõtte?

Ma ei võta teadlikult kõrgelt hinnatud teadusajakirjades ilmunud lugusid, sest need on ajakirjanikel niikuinii huviorbiidis. Pole vaja mitme inimese energiat ühele ja samale loole kulutada, Eesti on liiga väike, et sellist luksust lubada. Keskendun lugudele, mille puhul olen 99% kindel, et Linnuvaatleja abita, tagant torkimiseta, ei jõuaks need lugejani.

EOÜ aialinnupäevik

Foto Arne Ader

Metsvint sööb pihlamarju ( www.loodusemees.ee )

Pärast vaikset suve on muutunud me aiad jälle kord lindudele huvipakkuvaks. Esmapilgul võib tunduda, et aiad on lindudest tühjad, sest rõkkavat linnulaulu ju ei kosta. Tegelikult piisab väikesest jõudehetkest aiatoolil ja peagi märkad, et terve aed on täis väike-põõsalindude täksimist, punarindade tiksumist ja mitmesuguseid sädinaid. Sügisränne on hooga alanud!

Taluaedadesse koguneb praegu metsvindisalku, kes närviliselt edasi-tagasi sehkendavad. Ka suurem ports hallrästaid on meile põhjakaarest pärale jõudnud ja maiustavad nüüd sõstarde, pihlakate ja teiste meelepäraste marjadega. Pidevalt võib näha kõrgelt üle aia lendavaid värvulisi ja sekka suuremaidki linde, kes sihikindlal lennul suunduvad edela ja lõuna suunas.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Sagadi mõisa park. Pildistas Ivar Leidus

Rekord nr. 343        Meie jämedam sanglepp

Harilik sanglepp ehk must lepp       Alnus gutinosa

Niiskete metsade, jõeservade, puisniitude ja madalsoode asukas, kes just seal hästi hakkama saab moodustades 3% meie puistute pindalast. Jämedaks must lepp just sageli ei kasva, kas jõuab kohale metsamehe saag või mõni seenhaigus. 

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

Metskurvits ( www.loodusemees.ee )

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2022. aasta linnuks metskurvitsa ehk nepi, kes on tuntud oma kevadise mängulennu poolest.

Metskurvits, nagu ütleb ka tema nimi, on metsas elav kurvitsaline, kes tegutseb valdavalt hämaruses ja öötundidel. Oma varjatud eluviisi tõttu on liik raskesti uuritav ning seetõttu tema bioloogiast väga palju ei teata. Vaid kevadise mängulennu ajal kaotavad isaslinnud neile omase valvsuse ning näitavad ennast õhtuhämaruses territooriumilende tehes.

Foto Arne Ader

Karupoeg närib sookailu ( www.loodusemees.ee )

Pruunkaru ehk karu           Ursus arctos

Maanteedel liikudes näeme koristatud viljapõlde, aga jahimehed on loomadele kasvama jätnud söödapõllud ja need jäävadki metsaelanikele.

Millega suured loomad endid nuumavad?

Täiskasvanud isasloomad liiguvad üksikult.

Ülemöödunud aastal sündinud ja veidi üle pooleteise aasta vanused noorloomad on need, kellega „sekeldused“ kaasas käivad. Iseseisvat elu alustati tänavu hiliskevadel seega pole noorloomadel veel teada kõik ümbritsevad ohud sest liigutakse laialt ringi, uudishimutsetakse ja tehakse „rumalusi“, mis võib neile vahel ka elu maksta.

Fotod Arne Ader

Vanasti nimetati kõiki täna tutvustatavaid punapuravikeks, aga täpsuse huvides tõdeme, et meie metsades kasvab vähemalt viis raskelt, aga eristatavat punapuraviku liiki. Seenelisele lihtsalt teadmiseks, et punapuravikud on nn mükoriisaseened, mis moodustavad ektomükoriisasid kasvavate metsapuudega ehk siis punapuraviku kasvukohal oleks oluline tähele panna ümbruses kasvavaid puuliike.

Kõik punase kübaraga puravikud on maru head söögiseened, mida võib koheselt pannile lõikuda, seenesuppi keeta, šnitslina praadida, marineerida, soolata või kuivatada. Puravike „kuldaeg“ meie metsades kestab. Punase kübaraga puravikke annab korjata oktoobri lõpuni.

Fotod VikipeediaA

Näpujälg värvub sinakaks nagu ka pruuni puraviku lõikepind

Fotod VikipeediaA

Lehmatatiku viljakehad. Kübaraaluste torukeste poorid on suured ja veidi nurgelised

Lehmatatik ehk lehmapuravik      Suillus bovinus      

Lehmatatikuid võime vahel kasvamas märgata hiigelsuurte kogumitena, männikutes, aga sagedamini metsa äärealadel, sageli metsateedel või -sihtidel. Üks meie tavalisemate puravikuliste hulgast ja värskelt söödavad nagu järgmised tutvustatavad.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Vanadel tammedel kasvav maksak on vääriselupaiga tunnusliik

Nädala kaks esimest päeva olid suviselt soojad st ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis üle 13 kraadi. Esmaspäeval ja teisipäeval arvutati ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks Jõgeva ilmajaama andmeil ligikaudu 14 kraadi. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis esmaspäeval 20,6 °C, teisipäeval 19,2 °C.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed kutsuvad osalema

Foto Arne Ader

Leekmampel ( www.loodusemees.ee )

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed kutsub osa võtma seenenädala sündmustest, mis toimuvad 6. kuni 12. septembrini.

Seenenädal on sügiseti traditsiooniline sündmus, mis pühendub seentele. Sel nädalal saab osa võtta mitmest sündmusest:

Tartu Ülikooli botaanikaaias saab nädala jooksul osa võtta otsimismängust puuseente rajal. Osalemine tasuga 1€.

Pildistas Kristel Vilbaste

Seenekübar ilma täppideta

Punane kärbseseen       Amanita muscaria

Punane kärbseseen - üks tavalisemaid lehikseeni meie metsades ja kogu planeedil kindlalt kõige tuntum seeneliik üldse. 

Heiko Kruusi annab teada

Näituse foto Daróczi Csaba

War and peace

Matsalu loodusfilmide festivali raames on kolmapäevast, 8. septembrist Lihula muuseumis avatud näitus, kus on väljas rohkem kui 80 suures formaadis pilti, mis on välja valitud Ungaris 30 aastat toimunud loodusfotovõistluse parimate tööde seast.

Näitus jääb Lihulas avatuks 19. septembrini ja saab külastada kolmapäevast laupäevani kella 12-st kuni 18-ni.

Näitusel on ka mitu maailmakuulsat pilti. Üks neist on näiteks Bence Máté foto nimega „Varjumäng“, mis võitis 2010. aastal maailma tähtsaimal loodusfoto konkursil aasta loodusfoto tiitli. Näha saab ka Csaba Daróczi pilti „Sõda ja rahu“ ja Bence Máté fotot „Konnakoivad“. Viimane võitis kaks aastat tagasi World Press Photo auhinna looduse kategoorias.