september 2021

Anna teada lahkuvatest rändlindudest

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Kuldnokad ja kiivitajad

Kuldnokad ja kiivitajad ( www.loodusemees.ee )
 

Eesti Ornitoloogiaühing ootab teateid viimaste lindude lahkumisaegade kohta tänavu sügisel.

Fenoloogilisi vaatlusi on tegema oodatud nii algajad linnuhuvilised kui ka kogenud vaatlejad. Rändlindude lahkumist tuleks igapäevaselt jälgida oma kodukoha ümbruses, kuid oodatud on ka kõik juhuvaatlused.

Vajalik on üles märkida vaatluse kuupäev ja kellaaeg, täpne asukoht, nähtud liigid, isendite arv ja tegevus, võimalusel ka sugu ja vanus.

Soometsade taastamistööde järgselt metsakanaliste pesitsusedukus hoopis langeb

Linnuvaatleja teadusuudis

Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogid avaldasid viis aastat kestnud kuivendatud metsamaastikes läbiviidud lindude pesitsusedukuse uuringu tulemused. Uuringust selgus, et hoolimata kiskjate väljapüüdmisest pesarüüste taastatud soometsades vahetult pärast kraavide sulgemist ja raiete järel siiski suurenes. Seega on ökoloogiliste seoste taastamine juba rikutud soometsamaastikel keeruline, eriti kui tegemist on sellise ohustatud liigi nagu metsise elupaikadega.

Rüüstatud kanamunadega ja platiliinist munaga tehispesa.

36. NÄDAL 6.9.2021.- 12.9.2021. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Päevalillepõld

Nädala ilmastik kujunes valdavalt suviselt soojaks.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur jäi ainult esmaspäeval tänu jahedale ööle (minimaalne õhutemperatuur 6,3 °C) 13 kraadist madalamaks. Teisipäevast pühapäevani kõikus keskmine õhutemperatuur 13,6…16,8 kraadi piires. Päeviti oli kogu nädala jooksul ilmajaama järgi varjus sooja üle 16 kraadi, kusjuures maksimaalne termomeetrinäit küündis laupäeval 23,2 ja neljapäeval 20,0 kraadini. Ööd püsisid pärast esmaspäeva soojadena. 

Hommikud olid sageli udused ja ka päeviti püsis taevas enamus aega pilves, kahel päeval päikesepaistet ei registreeritud.  Rohkelt päikesepaisteliseks kujunes ainult laupäev.

Päevik – kuidas loomaaed sai endale kodurotid

Avapilt
Sisu

Kaks Põlvamaalt pärit noort koduroti emandat Tallinna Loomaaias.
Foto: Inari Leiman

 

Täna õhtul näeb saates „Osoon“, kuidas rotiteadlane Andrei Miljutin kaks viljatünni kukkunud koduroti poega kinni püüab ning kuidas need loomakesed Tallinna Loomaaeda jõuavad. Eesmärk oli saada loomaaeda rändroti kõrvale ka kodurott, et mõlemad aasta loomad 2021 oleksid esindatud. Et asi aga nii lihtne polnud, näeb mõnedest päevikusissekannetest.

59. seenenäitus Loodusmuuseumis

Seenenäituseaeg on käes!

Tänavu ootame söödavate ja mittesöödavate, tinglikult söödavate ja suisa mürgiste seentega tutvuma 11. kuni 26. septembrini.

Lisaks pöörasime sel aastal kõrgendatud tähelepanu nende seente poole, millel on ka teine praktiline otstarve lisaks söögiseeneks olemisele. Nii saame tuttavaks pässiku, tuletaela, teeseene, värviseente ja paljude muude põnevate isenditega.

Hundikutsikad tee peal - Eestis ja Ameerikas

Sisu

 

5. septembril jagas Katrin Kalev läbi autoakna jäädvustatud videot ja pilte kruusateel kohatud kuuest hundikutsikast. Kuna kaadrid on haruldased ja kodumaised, siis vaatamata niigi laialdasele meediakajastusele, tutvustame neid siiski ka rahvuslooma lehel - et vaatepilt saaks ka meie kroonikasse jäädvustatud:) Tutvustame ka sarnast vaatepilti Ameerika oludes.

Kus meie saatjatega linnud rändel seiklevad?

 

Must-toonekurg          Ciconia nigra   

 

Jõgevamaa pesast viimasena rändele siirdunud Julge on jõudnud tänaseks Belgia kaudu Prantsusmaa piirile. Pesast pea kahe ja poole tuhande kilomeetri kaugusele oma rännuga. Kaardil näeme päevast tiirutamist sest ränduri keha tahab kinnitamist ja iseseisev toiduhankimise kunst alles poole peal.

Linnusõbralikum elektrivõrk toob kasu ka inimesele

Koostas Riin Viigipuu, TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna doktorant

Elekter on tänapäeva maailmas vaieldamatult oluline, paraku laiendatakse paljudes Lähis-Ida ja Aafrika riikides elektrivõrku viisil, mis on suurtele lindudele ohtlik. Kui enamasti lindude traadil istumine linde ega elektriühendust ei kahjusta, võib läbimõtlemata ehituse korral olla olukord vastupidine. Kui suur lind satub korraga ühendusse nii voolu all oleva kui ka maandusjuhtmega, sureb ta saadavast elektrilöögist ning võib põhjustada ka elektrikatkestuse.

Stepikotkas

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.