september 2021

Eestist alguse saanud Maailmakoristuspäev on ajaloo suurim üleilmne kodanikualgatus.

Aktsiooni jooksul korrastavad pea 180 riigi inimesed oma kodurannad, -metsad ja -teed prügist.

2019. aastast saadik on Eestis koristuse käigus pööratud tähelepanu eelkõige väikeprügile, sealhulgas pisiplastile ja suitsukonidele. Ühtlasi on Eesti koristuse südameasi noorema põlvkonna kaasamine ja üleüldine teadlikkuse kasvatamine.

Kuidas osaleda: https://maailmakoristus.ee/

Keskkonnaamet annab teada

Foto Sven Začek

Kobras sööb paju ( www.loodusemees.ee )
 

Keskkonnaamet kinnitas kopra kaitse- ja ohjamiskava järgmiseks viieks aastaks. Eesti kopraasurkonna stabiilsena hoidmiseks tuleb nende elupaiku säilitada senises mahus. Sellest põhimõttest lähtub Keskkonnaamet ka kobraste küttimise korraldamisel.

Põllumajandus- ja Toiduamet annab teada

Põllumajandus- ja Toiduamet korraldab metsloomade marutaudivastast vaktsineerimist Kirde- ja Kagu Eestis ehk rebaste ja kährikute suukaudset vaktsineerimist.

Vaktsineeritava puhvertsooni laius on 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest.

Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid metsloomadele mõeldud peibutussöötasid. Tegemist on kalajahumassist söödaga, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega.

Vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA 

Pooppuud ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 346        Meie jämedaim pooppuu kasvas Saaremaal

Pooppuu        Sorbus intermedia

Teavitab Kalle Kõllamaa, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist

Matsalu loodusfilmide festival toimub sel aastal 15. – 19. septembril Lihulas, liikudes seejärel ühe nädala jooksul Narva, Tallinnasse, Tartusse ja teistesse linastuspaikadesse üle Eesti.

Rein Maran. Foto Gaviafilm

Festivali avatseremoonia on sel aastal pühendatud Eesti loodusfilmi suurtegija Rein Marani 90. sünnipäevale. Rein Maran on olnud Eesti loodusfilmi tegijate põlvkonna vaimseks juhiks. Ta toetas MAFF-i sündi ja osales algusaastatel zürii töös, kujundades festivali filmide valikute valdkonda ja esteetikat.

Pildistas ja kirjutas Aare Lindt, Eesti loodusmuuseum

Tontsuru        Acherontia atropos

Tontsurud elavad Euroopa lõunaosas ja Aafrikas. Meile sattuvad nad harva, aga kui see juhtub tänu soodsatele lõunatuultele juunikuus, siis võib mõni emasliblikas muneda kartulipealsetele kümneid mune. Sel aastal täpselt nii juhtuski.

Hiite Maja kutsub osalema

Käimas on 14. Hiite kuvavõistlus, kuhu oodatakse fotosid põlistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse teema on loodusliku tekkega pühapaigad: hiied, mäed, puud, kivid, veekogud jms. Sellistes kohtades käisid juba meie esivanemad pühi pidamas, palvetamas, ravimas, ande jätmas, nõu pidamas jm kombetalitusi täitmas.

Kuvavõistluse hindamiskogu esimehe loodusfotograaf Arne Aderi sõnul näitab võistluse 14-aastane järjepidevus ja kasvav menu, et see ettevõtmine kannab sügavaid väärtusi, mis inimesi kõnetavad. „Hiite kuvavõistlus on aidanud kaasa pühapaikade taasleidmisele ja tõstnud ühiskonna teadlikkust. Tänu võistlusele on inimesed hakanud pühapaiku üha enam otsima ja pühapaikadest on jäädvustatud tuhandeid fotosid,“ sõnas Arne Ader.

15.–19. septemberini Lihulas ja 20.–26. septemberini üle Eesti

Lihula festivalil kavas olevad filmid võistlevad kahes kategoorias: "Loodus" ning "Inimene ja loodus".

Lisaks filmidele toimuvad Lihulas loodusfotonäitused ja -vestlused ja haridusprogramm. Hilissuvine aeg on igati huvitav Matsalu rahvuspargi matkaradadel ja vaatetornidest on mida märgata.

Tutvuge palun festivali kavaga: www.maff.ee

Lihula festivali passid on müügil Piletilevis.

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Kuldnokad ja kiivitajad ( www.loodusemees.ee )
 

Eesti Ornitoloogiaühing ootab teateid viimaste lindude lahkumisaegade kohta tänavu sügisel.

Fenoloogilisi vaatlusi on tegema oodatud nii algajad linnuhuvilised kui ka kogenud vaatlejad. Rändlindude lahkumist tuleks igapäevaselt jälgida oma kodukoha ümbruses, kuid oodatud on ka kõik juhuvaatlused.

Vajalik on üles märkida vaatluse kuupäev ja kellaaeg, täpne asukoht, nähtud liigid, isendite arv ja tegevus, võimalusel ka sugu ja vanus.

Linnuvaatleja teadusuudis

Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogid avaldasid viis aastat kestnud kuivendatud metsamaastikes läbiviidud lindude pesitsusedukuse uuringu tulemused. Uuringust selgus, et hoolimata kiskjate väljapüüdmisest pesarüüste taastatud soometsades vahetult pärast kraavide sulgemist ja raiete järel siiski suurenes. Seega on ökoloogiliste seoste taastamine juba rikutud soometsamaastikel keeruline, eriti kui tegemist on sellise ohustatud liigi nagu metsise elupaikadega.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Päevalillepõld

Nädala ilmastik kujunes valdavalt suviselt soojaks.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur jäi ainult esmaspäeval tänu jahedale ööle (minimaalne õhutemperatuur 6,3 °C) 13 kraadist madalamaks. Teisipäevast pühapäevani kõikus keskmine õhutemperatuur 13,6…16,8 kraadi piires. Päeviti oli kogu nädala jooksul ilmajaama järgi varjus sooja üle 16 kraadi, kusjuures maksimaalne termomeetrinäit küündis laupäeval 23,2 ja neljapäeval 20,0 kraadini. Ööd püsisid pärast esmaspäeva soojadena. 

Hommikud olid sageli udused ja ka päeviti püsis taevas enamus aega pilves, kahel päeval päikesepaistet ei registreeritud.  Rohkelt päikesepaisteliseks kujunes ainult laupäev.

Foto Tõnu Talpsep

Rein Maran

Meie loodusfilmide meister Rein Maran sai täna 13. septembril 90 aastaseks.

Gaviafilmi kodulehelt leiate juubilari filmide ülevaate: LINK

Õnnitlused ja parimad soovid!

Seenenäituseaeg on käes!

Tänavu ootame söödavate ja mittesöödavate, tinglikult söödavate ja suisa mürgiste seentega tutvuma 11. kuni 26. septembrini.

Lisaks pöörasime sel aastal kõrgendatud tähelepanu nende seente poole, millel on ka teine praktiline otstarve lisaks söögiseeneks olemisele. Nii saame tuttavaks pässiku, tuletaela, teeseene, värviseente ja paljude muude põnevate isenditega.

Must-toonekurg          Ciconia nigra   

Jõgevamaa pesast viimasena rändele siirdunud Julge on jõudnud tänaseks Belgia kaudu Prantsusmaa piirile. Pesast pea kahe ja poole tuhande kilomeetri kaugusele oma rännuga. Kaardil näeme päevast tiirutamist sest ränduri keha tahab kinnitamist ja iseseisev toiduhankimise kunst alles poole peal.