märts 2022

EOÜ kutsub vaatlema

Foto Arne Ader

Metsvint lumel ( www.loodusemees.ee )

Ornitofenoloogilised vaatlused kestavad kuni 31. maini ja seda üle Eesti.

Eesti Ornitoloogiaühing julgustab vaatlusi tegema nii rannikul kui ka sisemaal elavaid inimesi, eriti on oodatud teave Rapla-, Järva-, Jõgeva- ja Põlvamaalt, samuti Lääne- ja Ida-Virumaalt.

Vajalik on üles märkida vaatluse kuupäev ja kellaaeg, asukoht, nähtud liigid, isendite arv ja tegevus, võimalusel ka sugu ja vanus. Oluline on, et vaatleja on täiesti kindel, mis liiki lindu ta nägi.

Vaatlusandmed tuleb sisestada andmebaasi PlutoF või saata aadressile feno@eoy.ee.

Vaatluste tegemise juhendi leiab siit.

EOÜ annab teada

Neljapäeval, 31. märtsil annab Omniva koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga välja aasta linnu metskurvitsa postmargi.

Postmargi kujundaja on Vladimir Taiger. Margi trükiarv on 25 000, see trükiti trükikojas Vaba Maa ja selle nominaal on 0.90 eurot, mis on sobiv Eestis saatmiseks.

Ülevaade Margus Ellermaa

Fotod Arne Ader

Hiireviu ( www.loodusemees.ee )

Soojalaine veebruari teisel poolel: põhiränne põldlõokesel ja rongal. Sookurgi saabus Eesti ilmselt juba mõned sajad. Parim rändepäev sel perioodil oli 27. veebruaril, mil saabus näiteks märgatav osa Eesti pesitsevatest hiireviudest.

Käblik. Väike Taevaskoda, Ahja jõgi

Linnuvaatleja kutsub osalema

Foto Arne Ader

Lõotalv. Lagled lumesajus ( www.loodusemees.ee )

Veebruaris alanud Linnuvaatleja määramisvõistluse teise vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 31. märtsi südaööni.

Määramisvõistluse kuuenda hooaja teise vooru küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Linnuvaatleja kümnevoorulise linnumääramise võistluse info leiab määramisvõistluse lehelt: LINK

Koostas Tiiu Tali, www.eoy.ee

Fotod Arne Ader ja Uku Paal

Suur-laukhaned ( www.loodusemees.ee )

EOÜ ootab ka sel aastal saabunud rändlindude vaatlusi andmebaasi PlutoF või aadressile:

feno@eoy.ee

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Emaslind Helju saabub pesale peale poole tunnist hommikust „jalutuskäiku“

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Lumine hommikupoolik, külma neli kraadi, aga vanalinnud on pesal haudunud juba kaks nädalat. Kõigest nelja nädala möödudes peaks esimene kotkapoeg kooruma.

Nagu hommikuti tavaks võtab isaslind Kalju haudumise mõneks ajaks üle. Vanalindude rahulikku toimetamist on kena vaadata.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lumetuisk laupäeva õhtul

Kõige suurem temperatuuri kõikumine esines esmaspäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis 12,5 kraadini ja öösel langes minimaalne termomeetrinäit õhus -6,6 kraadini. Need mõlemad näidud kujunesid kogu nädala õhutemperatuuri äärmusnäitajateks. Esmaspäev oli ka nädala kõige päikesepaistelisem päev – päikesepaiste kestus 11,6  tundi.  

Järgneva nädala jooksul oli taevas pilvisem. Teisipäevast kuni laupäevani kõikusid maksimaalsed õhutemperatuurid 5…10 kraadi piires ja minimaalsed -6,1….0,2 kraadini. Pühapäevaks muutus ilm talviseks ja õhutemperatuur püsis ööpäevaringselt miinuspoolel, ööpäeva keskmine ‑2,5 °C.

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

Suur-laukhaned rändel ( www.loodusemees.ee )

Möödunud pühapäeval, 27. märtsil toimunud linnade linnuvaatluspäeva lõplikku kokkuvõtet tehes selgus, et tänavu saab kõige linnurikkama linna tiitlit lisaks Haapsalule kanda ka Tallinn.

Oma vaatlustulemused edastas 81 linnuvaatlejat ning kokku tehti vaatlusi 26 linnas, mis on kõigi aegade suurim osavõtvate linnade arv. Kõige rohkem linnuliike vaadeldi Haapsalus ja Tallinnas: mõlemas linnas registreeriti võrdselt 71 linnuliiki. Sisemaalinnadest sai pikima vaatlusnimekirja kokku taaskord Tartu, kus kohati 57 liiki. Vaatluspäeval märkasid osalejad Eesti linnades kokku 112 linnuliiki.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed kutsuvad osalema

Möödunud aasta võidutöö „Kohanemine“ autor Märt Puust

Võidufoto autor Märt Puust meenutas möödunud aasta esimesel advendil kohtumist põdravasikaga ja ütles, et jäädvustas hetke nutitelefoniga: „Nägime teda juba kaugelt ja leppisime abikaasaga kokku, et tema jääb koeraga ja ma katsun lähemale pääseda. Vaikselt see õnnestuski ja ta ei kohkunud sugugi, vaid jätkas rohu nosimist ning aeg-ajalt vaatas ka minu poole ja püüdis lõhnasid. Lisaks piltidele sai ka paar videoklippi temast üles võetud. Vahendiks seekord nutitelefon Samsung S10 mini. Kahjuks oli see ka viimane kord, kui teda seal kohtasime. Loodame väga, et ta leidis endale mõne rahulikuma elupaiga“.

Video salvestas ja kirjutas Ahto Täpsi, www.natourest.ee

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Mõned päevad hiljem sai liikuda samas piirkonnas. Karu oli vahepeal tegus: kõnnitud radu oli metsaalune tihedalt täis ehk kord oli kännu alt midagi kratsitud, loigul liugu lastud, siis hundinuia ja lepaoksa puretud. Pikemalt oli jahmerdatud tarnamättaga, sellel olid pealt ära näksitud nooremad võrsed ja alt peenemad juured.

Linnuvaatleja soovitab: Marko Mägi ja Margus Ots

Pildistas Kadi Külm

Tihase pesakasti puhastamine Vastseliina koduaias

Kuna tihased otsivad juba pesapaikasid, on viimane aeg nende pesakastid eelmise aasta pesadest ning talve jooksul sinna kogunenud hiirte või värbkaku sahvrisisust puhastada. Kui pesakast on talvega kannatada saanud, tuleb see kas parandada või uue vastu vahetada.

Kuid kuldnokkade juba olemasolevaid pesakaste on praegu puhastada hilja. Kuigi praegu, märtsi lõpus – aprilli alguses on kuldnokkadel pesaehitus siiski pigem vanade pesapaikade ülevaatamine ja kohendamine, mida teevad mõlemad vanalinnud ning tõsisem pesaehitamine läheb kuldnokkadel lahti paari nädala pärast aprilli keskpaigas, peaksid linnud toimetama omatahtsi. Uute pesakastide üles panemiseks aga ei ole kunagi hilja!

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

Naaskelnokk ( www.loodusemees.ee )
 

Märtsikuu viimasel pühapäeval toimunud linnade linnuvaatluspäeval selgus selle kevade kõige linnurikkam linn, milleks on Haapsalu. Linnuvaatlejad märkasid seal 70 linnuliiki.

Seekordsel linnade linnuvaatlusel osales 75 linnuhuvilist, kes vaatlesid linde 23 linnas ning said kirja ühtekokku 111 linnuliiki. Kõige linnurikkama linna tiitli pälvis Haapsalu, kus registreeriti 70 linnuliiki. Liigirohkuselt järgnes Tallinn 61 liigiga.

Karu jäljerea salvestas ja kirjutas Ahto Täpsi, www.natourest.ee

Karu jäljerida

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Kalendrikevad on kätte jõudnud ja ehkki saartel ja läänepoolsetes maakondades lumi suuresti läinud, on kirde pool Eestis lumi metsa all põlvini.  

Nii ongi jõudnud kätte aeg, kus metsaotid hakkavad ennast talipesadest välja upitama. Kas on päike turja kuumaks kütnud või niriseb vesi varba vahele sest kevad ja kellakeeramine tulevad vääramatult…    

Eesti Ornitoloogiaühingu ja Päästame Eesti Metsad kampaania

Joonistas Piret Räni

Tekst Peep Veedla ja Liis Keerberg

Pesitsusrahu linnukool: ronk ehk kaaren

Ronk paneb küünlapäeval oma pessa esimese "palgi", teadis vanarahvas. Ja teadis üpris täpselt, sest kuigi ronk ei tea küünlapäevast tuhkagi, hakkab ta ometi just veebruaris pesaehitusega pihta. Olgu see siis olemasoleva renoveerimine või suisa uue ehitamine nurgakivist alates.

Süsimusta sulestikuga ronk võib esmapilgul sarnaneda teise varakevadise pesitsejaga – künnivaresega. Mõlemaid võib kohata toitumas põldudel, kuid ronk on oluliselt suurem ja tema nokk on must, mitte heleda tüvikuga nagu künnivaresel. Ka pesitseb ronk üksikute paaridena tavaliselt metsas, künnivares aga kolooniates ja inimasustuse lähedal. Ronk on paigalind ja eriti suuri rändeliikumisi ette ei võta.

Krista Kallavus, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist

Pildistas Markus Sein

Ilmunud raamatu esitlus

Mõned aastad tagasi vaatasid mitmed Läänemaa perenaised oma kapid-sahtlid üle, leidmaks kõikvõimalikke rahvarõivaosasid. Olgu selleks siis kinda- või vöökiri, särgitikand või seelikutriibu riba, rääkimata säilinud riidekomplektidest. LEADERi projekti käigus koguti Kodukant Läänemaa eestvedamisel nii kohalike kui ka muuseumite materjalid kokku. Projektijuht Larissa Mandel  koostas kaasautorite abil raamatu „Läänemaa kihelkondade rahvarõivad 19. sajandil ja 20. sajandi alguses“.