märts 2022

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Ülo Väli

Kanakullid pesal

Kanakull       Accipiter gentilis

Keskkonnaamet kinnitas kanakulli kaitse tegevuskava aastateks 2022–2026. Kavaga seati eesmärk suurendada viie aastaga pesitsevate kanakullide populatsiooni vähemalt 500 paarini ja tagada vähemalt poolte teadaolevate elupaikade kaitse kaitstavatel aladel.

Fotod Arne Ader

Händkakk ( www.loodusemees.ee )

Händkakk                   Strix uralensis

Kodukakk                   Strix aluco

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Hallrähni paar

Hallpea-rähn ehk hallrähn      Picus canus

Veebikaamera pilt on hangunud. Tähelepanelik vaataja märkas, et viimaste nädalatega on kaamerapildi kvaliteet oluliselt langenud. Nädalavahetusel saame kaamera demonteerida ja seejärel hooldada.

Kooraste järve ümbruses on lund põlvini, kui paari kilomeetri kaugusel on põllud pea lumevabad. Seetõttu jäi viimastel päevadel ka kaamera ees linde oluliselt vähemaks.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Pajuurvad paisuvad

Nädal oli päikesepaisteline ja sademeteta. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis miinuspoolel, kõikudes -0,6…-7,0 kraadi piires. Ööd olid külmad ja päeval plusskraadid.

Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti teisipäeval 5,6 °C ja minimaalseks termomeetrinäiduks registreeriti õhus laupäeval -15,6 °C. Ööpäevased õhutemperatuurikõikumised olid suured. Kõige suurem temperatuuriamplituud esines laupäeval (17,1 kraadi).

Oksad vajuvad lume sisse

Kirjutas Kaja Lotman

Eerik Kumari mälestuskivi Puhtu bioloogiajaamas

Täna täitub 110 aastat Eerik Kumari sünnist (7.03.1912 - 8.01.1984). Ta oli sõjajärgsel perioodil väljapaistev teadlane ja üks olulisemaid looduskaitsetegelasi Eestis.

Kumari sündis Kriblas, Läänemaal ja aastani 1938 kandis perekonnanime Sits, seejärel muutis nime Väinameres asuva  Kumari laiu järgi. Huvi looduse vastu tekkis lapsepõlves Matsalu randadel  ja Kasari luhas linnuparvi vaadeldes, Gustav Vilbaste suunas looduskaitse radadele taimede määramise ja kohanimede kogumisel.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Punase alapoolega leevikese isaslindu tunnevad kõik linnuhuvilised ( www.loodusemees.ee )

Leevikesi peavad paljud vaid talikülaliseks, sest neid linde märgatakse enamasti just talvel lindude toidumajade juures. Tegelikult on leevike Eestis kuusikutes ja kuuse-segametsades aasta ringi tavaline ning üldlevinud pesitseja, kellest osa tuleb talveks hõlpsamalt kättesaadava toiduga asulatesse.

Pildistas ja kommenteerib Jaanis Prii

Viimased päikesepaistelised ilmad on meelitanud välja lumikellukesed, sulatanud lahti puude mahlad ja ajanud ülesse ka sipelgad.

Mis vahert ja selle mahla puutub, siis Sõrves hakkas magus jooksma juba veebruari teisel nädalal.

Foto Arne Ader

Loodushelid valis Hannes Margusson

Kodukakk ( www.loodusemees.ee )

Kodukakk     Strix aluco

Meie tuntuim „öökull“ on muidugi kodukakk ja nõnda on lind ka omale nime saanud elutsedes inimeste kodude läheduses. Vähestel kodukakupaaridel võivad juba munad pesaõõnsuses olla ja pesitsejaid peaks meil veel olema üle tuhande paari (eelmise sajandiga võrreldes on pesitsejate arvukus langenud).

Tegu on äärmiselt pesapaigatruude kakulistega, kes ei rända talveks lõunasse. Mõnedes põlispuudega parkides või kalmistutel on kodukakud elutsenud ja pesitsenud aastakümneid. Umbes tund peale päikeseloojangut võib kuulda nende huikeid lehtpuistus.

Fotod Arne Ader

Ronga pesa männil ( www.loodusemees.ee )

Ronk ehk kaaren      Corvus corax

Olenemata külmakraadidega öödest oleme viimase nädalal elanud mõnusalt kevadises päikesepaistes.

Rasvatihaste „sitsikleiti“ oleme juba ammu kuulnud, samuti märganud ronkasid, kas mängulennul või oksakesega noka vahel kindlas suunas lendavat.

Päevade pikenemine annab sulelistele selge märgi, mis vallandab päikese imelisel mõjul kirjeldatud käitumise.

Kotkaklubi, www.kotkas.ee

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Klõpsa pildil, avaneb otsestriim Youtube´is

otsestriim | uudised | foorum

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Šaakalid Tallinna õpilaste rajakaamera ees

Rekord nr. 405        Küttimisrekordid – šaakal

Šaakal ehk harilik šaakal       Canis aureus 

     

Kõige rohkem šaakaleid kütiti 2016. aastal, 32 isendit.

Näiteks: 2015. aastal kütiti 6 isendit ja 2013. aastal ainult 3 šaakalit.

Meie looduse uustulnukad on jahiloomad ja neid kütitakse aina enam vastavalt arvukuse tõusule.

Mida šaakalid söövad?: LINK

Tallinna Botaanikaaed avas näituse

4.-13. märtsini toimub Tallinna Botaanikaaias aastatepikkuse traditsiooniga orhideenäitus, kus saab näha loodusest pärit haruldasi liike kõrvuti inimeste aretustööna ilmavalgust näinud sortidega. Näituse raames on võimalik saada nõuandeid orhideede kodus kasvatamise kohta kogenud spetsialistidelt. Et tagada külastajate terviseturvalisus viiruste perioodil, orhideede müüki sel aastal ei toimu.

Keskkonnaagentuuri ülevaade

Foto Arne Ader

Metskitserada ( www.loodusemees.ee )

Tänavune 2021/2022 talv oli normist veidi soojem, sademeid normi piires j päikesepaistet normist veidi vähem.

Loe põhjalikku ülevaadet: LINK

Lumekupu õienupp on eriti kena esimestel päevadel, aga avanenult meenutab kollast ülast

Talvine lumekupp        Eranthis hyemalis 

Õitsejad meie koduaedades rõõmustavad aiapidajaid. Talvise lumekupuga samal ajal näitavad lumikellukesed oma valgeid õiepungi.

Video salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Hallhüljes      Halichoerus grypus

Esimesed hülgepojad jäid veebikaamera vaateväljas silma 5. veebruaril, mil nende sünnikaal võis olla veidi üle kümne kilo ja nende esimeseks kasukaks on hallikasvalge titekarv - lanuugo.

Emashüljes imetab tavaliselt oma ainust poega umbes kolm nädalat ja selle ajaga võtab hülgepoeg kaalus juurde kuni nelikümmend kilo. Imetamise lõppedes peavad noored hülged iseseisvalt hakkama saama sest emapiimaga on organism omandatud vajalikud varuained.