01.44 - 18.46   Moon phase and illumination -0.77%

märts 2022

Lase rannal lesival hülgepojal rahulikult üksi olla

Keskkonnaameti meeldetuletus

Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Neil päevil on riigiinfo telefonile 1247 laekunud teateid randadel omapäi olesklevatest hülgepoegadest. Keskkonnaamet tuletab meelde, et inimese abi loomakesed ei vaja – hüljestele on parim, kui hoiame neist eemale.

„Talvel sündinud hülgepojad veedavad praegu enamiku ajast üksinda kuival maal ja suurt midagi ei tee. Inimene neid vette ajada ei tohi – vees käivad hülgepojad veel harva ja siis, kui ise tahavad. Inimeste lähedus ja uudistamine tekitavad loomakestes liigset stressi. Selleks, et loomad saaksid muretult suureks sirguda, palume nendest eemale hoida,“ sõnas Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku peaspetsialist Jan Siimson.

Tedrekukk harjutab mänguplatsil

Video LK-team

Alutagusel on veel lund piisavalt

 

Teder       Tetrao tetrix

 

Talvisel ajal liikusid tedred avamaastikuga külgnevates kase- ja segapuistutes sest põhitoiduse moodustasid nii kaskede pungad, kui urvad. Päris suurtesse kaasikutesse pole tetredel asja, aga toimetatakse ka sookaasikutest ja puisniitudelt.

Tedred on paigalinnud elutsedes nii mandril, kui meie suurematel saartel. Kuid viimase poole sajandi jooksul on tetrede arvukus vähenenud viis korda - olukord on tegelikult väga halb.

Meile juba saabunud lindudest

Koostas Tiiu Tali, EOÜ ornitofenoloogiliste vaatluste koordinaator: feno@eoy.ee

Foto Arne Ader

Sookurgede paarishüüd

Sookurgede paarishüüd ( www.loodusemees.ee )

Ülevaade meile saabunud linnuliikidest (andmed PlutoFist, seisuga 19.03) enam-vähem saabumise järjekorras.

Veebruaris

Hallhani. Esimest nähti 13.02 ja pärast seda vaatluseid pigem igapäevaselt. Suuremate salkadena alates veebruari lõpust. Suurimad nähtud parv 46 isendit Hausma külas Hiiumaal 17. märtsil (Õie Korell). Kokku 103 vaatlust.

Põldlõoke. Esimene vaatlus 14.02, alates 24.02 on vaatluste arv kasvanud ja olnud igapäevased. Peamiselt on vaatlused Lääne-Eesti rannikutelt ja saartelt, kuid mõned üksikud ka sisemaalt (nt Valga, Võru, Tartu maakondadest). Kokku 323 vaatlust.

Kalendrikevad algas täna kell 17.33

Foto Arne Ader

 

Kuldnokk laulab

Kuldnokk laulab ( www.loodusemees.ee )

Koos kalendrikevade algusega on kätte jõudnud võrdpäevsus: nii päeva, kui öö pikkuseks on kaheteist tundi. Saabunud on valguse aeg.

Kevadisi märke näeme ja kuuleme juba kõikjal. Kohale on jõudnud esimesed kevadekuulutajad, suureneb läbirändajate hulk. Igal järgneval päeval märkame muutusi looduse arengus on mille üle rõõmu tunda.

Kaunist, aga rahutut kevadist aega sõbrad ja hoidke üksteist!

Kuldnokkade vatlused: LINK

Poolel teel: lambakasvatajate ja huntide suhted vajavad parandamist

Avapilt
Sisu

Karjavalvekoer Lembo. Foto: Mats Meriste
Tekst: Laura Kiiroja

 

2021. aasta sügisel ilmus teadusartikkel, milles uuriti seoseid lammaste murdmistega suurkiskjate poolt aastatel 2010-2015 kümnes Euroopa riigis. Uuringusse kaasati riigid, mis esindaksid Euroopat geograafilise asukoha, maastiku ja sotsiaalkultuuriliste tingimuste poolest võimalikult mitmekülgselt ning kus oleks kogutud piisava detailsusega vajalikke andmeid. Valitud riikideks osutusid Eesti, Soome, Rootsi, Norra, Prantsusmaa, Itaalia, Šveits, Sloveenia, Horvaatia ja Kreeka.

Pesitsusrahu linnulood-käbilinnud

Eesti Ornitoloogiaühingu ja Päästame Eesti Metsad kampaania

Joonistas Piret Räni

Tekst Peep Veedla ja Kaarel Võhandu

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks. Pesitsusrahu kampaania raames tutvustame meie metsades elavaid linnuliike ja nende pesaelu.

KÄBILINNUD

Käbilinnud meenutavad veidi papagoisid: isaslinnud on punased, emaslinnud rohekad või kollakad ning nokk on mõlemal justkui papagoil. Tegelikult ühelgi papagoil ristnokka muidugi ei ole, ka väline sarnasus on vaid esmapilguline.

VIDEO: kaljukotkaste pesa kaks muna

Video salvestas Liz, LK foorumist

Munema asub Helju päält „kakamist“ ja  muna peaks olema sügavas pesalohus, kui emaslind tiivad laiali sirutab (vaata alumiselt pildilt)

 

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

 

Esimese muna munes emaslind Helju nelja päeva eest. Kaljukotkastel ongi munemise vahe umbes neli päeva ja suure muna munemine ei ole emaslinnule sugugi kerge toiming.

Niisiis esimene muna tänavu pesas 15. märtsil ja teine 19. märtsil. Pikast haudeajast jõuame veel mõtteid jagada.

Täna ERM-i juures

Pildistas Kristel Vilbaste

Esimesed paiselehed Tartus, ERM-i läheduses

 

Paiseleht       Tussilago farfara

 

Möödunud aastal saatis esimeste õitsevate paiselehtede pildi ERM-i juurest 1. aprillil.

Esimesed paiselehed  on linnarahvale ikka silmarõõmu pakkunud kas teede-, kraavide-, haljasalade päikesepoolsetes veertes või tühermaadel.

Kasvukohtade mullastik on savikas ja pigem kehva mullastikuga.

VIDEO: lahing merikotkaste pesal

Video salvestas Kotkaklubi

Pildid emaslindudest Sova, LK foorumist

 

Merikotkas       Haliaeëtus albicilla

 

Pikk video merikotkaste emaslindude võitlusest, et pesa „omaks“  tunnistada. Vastasseis sai aluse päeva esimesel poolel, kuid muutus pealelõunal päris tuliseks. Paistis, et pesa ümbruses tiirutasid ka väiksemad isaslinnud.

Piltidelt saame näha, milliste emaslindude vahel käis heitlus ja võitluse haavu jalgadel.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.