märts 2022

Fotod Arne Ader

Hallhaned ( www.loodusemees.ee )

Hallhani ehk roohani      Anser anser

Ilusad kevadised ilmad hoolimata veel külmadest öödest toovad meile päev päevalt üha enam rändlinde ja läbirändajaid.

Hallhanede kevadränne jääb vähemärgatavaks sest saabutakse väikestes salkades, sageli isegi paaridena: teame, et hallhanepaari lahutab vaid ühe osapoole hukkumine.

Hallhaned saabuvad, aga sisemaale satuvad harva kuuludes läänerannikul ühtede varaseimate rändurite hulka. Ettevaatlikud ja tähelepanelikud hallhaned jäävad toituma meie orasepõldudele, rannaheinamaadele või karjamaadele.

Veebikaamera kuvatõmmis Liz ja videoklipid salvestas Rysx

Eile kell 17.01 oli emaslind Heljul muna pesas

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Ootajale tundub aeg pikana: ilmad olid öisel ajal pikalt külmad ja kotkapaar ennast pesal just sageli ei näidanud hoolimata sellest, et pesa oli kenasti männiokstega kaunistatud…

Nüüd on esimene muna pesas.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lumi ja jää sulab teedelt liivatatud kohtades kiiremini

Nädal algas pilvise ja tuulise päevaga. Hommikul oli näha jäistel kõnniteedel öösel sadanud värsket lumekirmet, mis päeval enamikes kohtades ära sulas. Lume paksuseks mõõdeti ilmajaama vaatlusväljakul esmaspäeva hommikul 23 cm.

Ka teisipäeval oli taevas valdavalt pilves ja hakkas sadama lund. Kõnniteed kattusid paarisentimeetrise värske lumekorraga. Jäised kohad ja teede ebatasasused jäid lume alla peitu ja see põhjustas libisemise ohtu nii jalakäijatele kui ka sõidukitele.

Eesti Ornitoloogiaühingu ja Päästame Eesti Metsad kampaania

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks.

Video salvestas Karl Adami

Leevike       Pyrrhula pyrrhula

Leevikeste talvesalgad hakkavad lagunema. Seltsingud otsivad vahtra-, saare- ja umbrohuseemneid. Muidu veidi kohmakatena tunduvad vintlased on toitu hankides haruldaselt osavad ronijad.

Pildistas Kristel Vilbaste

Loodushelid valis Hannes Margusson

Kõrvukräts Tartu koduaias

Kõrvukräts       Asio otus

Kõrvukrätse jääb meile talveks vast mõnisada isendit, aga tasapisi meil tavalised pesitsejad veebruarikuu teisest poolest alates saabuvad. Pesitsejate arvukus on aastate lõikes kõikuv olenedes nn „hiireaastast“ – vahel alla tuhande paari, soodsal aastal kordades arvukamalt. Kõrvukrätse on märgatud pesitsemas isegi meie väikesaartel.

Foto Arne Ader

Loodusheli valis Hannes Margusson

Video LK-team

Värbkakk ( www.loodusemees.ee )

Värbkakk        Glaucidium passerinum

Värbkaku tasast „tuututamist“ kuuleme tuulevaiksete ilmadega nii õhtu- kui hommikuhämaras, aga linnu häälitsused kostuvad napilt mõnesaja meetri kaugusele.

Värbkakke võime kohata üle Eesti kaasa arvatud meie suursaared, aga ikka seal kus leidub vanemat metsa ehk nn vääriselupaiku.

Video salvestas Liz, LK foorumist

Merikotkas      Haliaeëtus albicilla

Vanalindudest merikotkapaar peab tähelepanelik olema, kui pesa juures keegi julgeb toimetada on mõistlik sissetungija koheselt rünnakuga eemale tõrjuda.

Ilmad peaksid soojemaks muutuma ja merikotkaste toimetamine pesal veebikaamera jälgijatele nähtavamaks.

Pildistas LK-team

Selline võib olla rebase eluala piiritähis, mille läheduses inimenegi vänget uriinihaisu haistab

Rebane ehk punarebane       Vulpes vulpes 

Jooksuaja algusega muutusid rebased liikuvamaks ja nii võime kuni aprillini kohata ettevaatuse kaotanud indlevaid loomi päevasel ajal.

Teadaolevalt paaritub emasloom ainult ühe isasega kuigi kosilasi võib rohkem olla ja selle väljavalitud isasega jäädakse kokku, et kasvatada koos ülesse rebasekutsikad.

Video LK-team

Päevase puhkuse ajal küljega vastu kuusetüve toetav händkakk

Händkakk          Strix uralensis

Eilse  loo täienduseks, kus märtsikuu poolest hakkame mandri-Eestis händkakkude huikamist kuulma ja seda aprillikuu pooleni. Teadupärast meie saartel händkakud ei pesitse.

Elupaikadena eelistavad händkakud metsamaastikke, mis vahelduvad erinevate lagendikega, soode ja rabaveerseid metsaalasid, aga samuti puisniite.

Fotod Arne Ader

Loodushelid valis Hannes Margusson

Raagus maastik. Raiga, Otepää kõrgustik ( www.loodusemees.ee )

Händkakk                  Strix uralensis

Händkakud on muutunud meie looduses viimase kolmveerand sajandi jooksul kakkude hulgas arvukaimateks ja neid võib pesitseda umbes poolteist tuhat paari.

Praegusel ajal võime händkakuga kohtuda ka päevasel ajal - teede veertes või raielankidel võib tähelepanelik neid märgata näiteks puutüügastel passimas.

Kalle Suuroja teabe põhjal koostas Marek Vahula

Pildimaterjal VikipeediA

Vanimad kivimid

Meie planeedi vanima teadaoleva kivimi Acasta Gneissi fragment. Viini loodusloomuuseumis. Foto: Wikimedia  

Maailma vanimaks kivimiteks (u 4 miljardit aastat) on Kanada Loodeterritooriumilt leitud Acasta gneisid. Acasta gneisside vanus on määratud kivimis leiduvate tsirkooni kristallide järgi. Üksikjuhtudel on tsirkooni kristallide vanus Acasta gneissides kuni 4,2 miljardit aastat.

Kotkaklubi, www.kotkas.ee

Video salvestas Karl Adami

Sabatehasete salgad külastasid vahtratüve mõne minutiliste vahega

 

Sabatihane      Aegithalos caudatus

Kuni soojemate kevadiste ilmade saabumiseni hulguvad sabatihaste salgad (sageli möödunud aastased perekonnad või paar peret) koos kuni pesitsusaja hakatuseni. Selline seltsing peab omavahel häälsidet ja äratab nõnda tähelepanu. Vahel seltsitakse lühemaks ajaks teiste tihasesalkadega.