märts 2022

Video LK-team

Alutagusel on veel lund piisavalt

Teder       Tetrao tetrix

Talvisel ajal liikusid tedred avamaastikuga külgnevates kase- ja segapuistutes sest põhitoiduse moodustasid nii kaskede pungad, kui urvad. Päris suurtesse kaasikutesse pole tetredel asja, aga toimetatakse ka sookaasikutest ja puisniitudelt.

Tedred on paigalinnud elutsedes nii mandril, kui meie suurematel saartel. Kuid viimase poole sajandi jooksul on tetrede arvukus vähenenud viis korda - olukord on tegelikult väga halb.

Koostas Tiiu Tali, EOÜ ornitofenoloogiliste vaatluste koordinaator: feno@eoy.ee

Foto Arne Ader

Sookurgede paarishüüd ( www.loodusemees.ee )

Ülevaade meile saabunud linnuliikidest (andmed PlutoFist, seisuga 19.03) enam-vähem saabumise järjekorras.

Veebruaris

Hallhani. Esimest nähti 13.02 ja pärast seda vaatluseid pigem igapäevaselt. Suuremate salkadena alates veebruari lõpust. Suurimad nähtud parv 46 isendit Hausma külas Hiiumaal 17. märtsil (Õie Korell). Kokku 103 vaatlust.

Põldlõoke. Esimene vaatlus 14.02, alates 24.02 on vaatluste arv kasvanud ja olnud igapäevased. Peamiselt on vaatlused Lääne-Eesti rannikutelt ja saartelt, kuid mõned üksikud ka sisemaalt (nt Valga, Võru, Tartu maakondadest). Kokku 323 vaatlust.

Foto Arne Ader

Kuldnokk laulab ( www.loodusemees.ee )

Koos kalendrikevade algusega on kätte jõudnud võrdpäevsus: nii päeva, kui öö pikkuseks on kaheteist tundi. Saabunud on valguse aeg.

Kevadisi märke näeme ja kuuleme juba kõikjal. Kohale on jõudnud esimesed kevadekuulutajad, suureneb läbirändajate hulk. Igal järgneval päeval märkame muutusi looduse arengus on mille üle rõõmu tunda.

Kaunist, aga rahutut kevadist aega sõbrad ja hoidke üksteist!

Kuldnokkade vatlused: LINK

Eesti Ornitoloogiaühingu ja Päästame Eesti Metsad kampaania

Joonistas Piret Räni

Tekst Peep Veedla ja Kaarel Võhandu

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks. Pesitsusrahu kampaania raames tutvustame meie metsades elavaid linnuliike ja nende pesaelu.

KÄBILINNUD

Käbilinnud meenutavad veidi papagoisid: isaslinnud on punased, emaslinnud rohekad või kollakad ning nokk on mõlemal justkui papagoil. Tegelikult ühelgi papagoil ristnokka muidugi ei ole, ka väline sarnasus on vaid esmapilguline.

Video salvestas Liz, LK foorumist

Munema asub Helju päält „kakamist“ ja  muna peaks olema sügavas pesalohus, kui emaslind tiivad laiali sirutab (vaata alumiselt pildilt)

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Esimese muna munes emaslind Helju nelja päeva eest. Kaljukotkastel ongi munemise vahe umbes neli päeva ja suure muna munemine ei ole emaslinnule sugugi kerge toiming.

Niisiis esimene muna tänavu pesas 15. märtsil ja teine 19. märtsil. Pikast haudeajast jõuame veel mõtteid jagada.

Pildistas Kristel Vilbaste

Esimesed paiselehed Tartus, ERM-i läheduses

Paiseleht       Tussilago farfara

Möödunud aastal saatis esimeste õitsevate paiselehtede pildi ERM-i juurest 1. aprillil.

Esimesed paiselehed  on linnarahvale ikka silmarõõmu pakkunud kas teede-, kraavide-, haljasalade päikesepoolsetes veertes või tühermaadel.

Kasvukohtade mullastik on savikas ja pigem kehva mullastikuga.

Video salvestas Kotkaklubi

Pildid emaslindudest Sova, LK foorumist

Merikotkas       Haliaeëtus albicilla

Pikk video merikotkaste emaslindude võitlusest, et pesa „omaks“  tunnistada. Vastasseis sai aluse päeva esimesel poolel, kuid muutus pealelõunal päris tuliseks. Paistis, et pesa ümbruses tiirutasid ka väiksemad isaslinnud.

Piltidelt saame näha, milliste emaslindude vahel käis heitlus ja võitluse haavu jalgadel.

www.linnuriik.ee/vr

Kuvatõmmis veebikeskkonnast, mis tutvustab Matsalu linnuriiki

Sihtasutuse Läänemaa eesvedamisel valmis veebileht linnuriik, kus saab tundma õppida Matsalus pesitsevaid ja peatuvaid linde.

„Matsalu rahvuspark on kogu maailma linnuvaatlejate seas tunnustatud linnuparadiis, osa Läänemaa ja kogu Eesti rahvuslikust uhkusest. Linnuriigi projekti abil toome selle linnuparadiisi huvilistele koju kätte – virtuaaltuuri vahendusel saab minna Matsalu linnuvaatlustornidesse, vaadata seal ringi, kuulata linnuhääli ja tutvuda konkreetse vaatlustorni piirkonnas askeldavate linnuliikidega,“ ütles SA Läänemaa turundusjuht Lemmi Kann.

Pildistas Kristel Vilbaste

Loodushelid valis Hannes Margusson

Karvasjalg-kakk ( www.loodusemees.ee )

Karvasjalg-kakk ehk laanekakk        Aegolius funereus

Koostas Marek Vahula

Fotod Geoportaal ja LK

Näide korrastatud puursüdamikukastist  (puursüdamik nr F259; sügavuselt 136,8...141,0 m)

Rekord nr. 409        Arbavere puursüdamike kogu

Arbavere puursüdamike kogu on Eesti suurim.

31.10.2017. aasta seisuga oli seal riigi omanduses 25660 puursüdamiku kasti kogu, südamike kogupikkusega 120 000 meetrit. Teist sellist puursüdamike kogu Eestis rohkem ei leia, kui Arbavere geoloogide välibaasis.

Väiksemaid puursüdamike kogusid on meil teisigi, kuid mitte nii suurt kui Arbaveres. Puursüdamike kogumist alustati seal juba pikki aastakümneid tagasi.

Puursüdamike ajaloost: LINK

Päästame Eesti Metsad avalik pöördumine

Lugupeetud Riigikogu liikmed!

- Nõudke keskkonnaministrilt pesitsusrahu väljakuulutamist kõigis Eestimaa metsades.

- Ärge lubage metsa- ja puidutööstusel end survestada ega mõjutada tõestatud valeväidete ja faktide moonutamisega. Tegu on praeguse julgeolekuolukorra ärakasutamisega.

- Muutke puiduturg läbipaistvaks, nõudes RMK kestvuslepingute avalikustamist ja uute sõlmimisest loobumist. Puidu müümine turu keskmisest hinnast odavamalt ja läbipaistmatult on tänases olukorras riigile eriti kahjulik.

Kevadsuviste raiete tõttu hukkub meie metsades vähemalt 80 000 linnupoega.

Leida Lepik

13. XII 1968 – 14. III 2022

Lahkunud on geograaf ja kartograaf Leida Lepik.

Foto Arne Ader

Ristikuusk Koorastes ( www.loodusemees.ee )

Muinsuskaitseseaduse uue mälestise liigina registreeritakse ajaloolisi looduslikke pühapaiku. Seni kaitsti looduslikke pühapaiku arheoloogiamälestistena ja üksikutel juhtudel ajaloomälestistena.  

Eesti 105 kihelkonnast on looduslike pühapaikade inventuur toimunud 55 kihelkonnas. Kaardistamise lõppjärgus on tööd viies kihelkonnas.  

Kultuuriministeerium on hetkel riigi kaitse alla võtnud ehk kultuurimälestiseks tunnistatud 555 ajaloolist looduslikku pühapaika: 244 ohvrikivi, 146 ohvrikohta, sh hiiepaigad, 110 ohvriallikat, 27 ohvripuud, 15 ristimetsa või ristipuud ja 13 liukivi. 

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Pesa vastu tunnevad huvi mitmed merikotkad

Merikotkas          Haliaeëtus albicilla

Eilne veebikaamera kuvatõmmis, kus näeme kotkapesal paari: emaslind paistab olema rõngastatud. Kõrvaloksal valvavast kotkast päriselt aru ei saa. Mõne päeva eest peletas paar pesalt merikotka noorlinnu. Tundub, et veel mõni võõras lind on kaamera eest läbi käinud.

Pildistas Kristel Vilbaste

Väike-koerliblika foto Arne Ader

Valgetähn-pajuliblikas

Valgetähn-pajuliblikas                                Nymphalis xanthomelas