märts 2022

Puhasta enne pesitsusaega lindude pesakast

Saaremaal pildistas Olle Koert

Foto Arne Ader

Näe, mis pesakastist välja tuli

 

Värbkakk          Glaucidium passerinum

 

Kuldnoka pesakasti kogus värbkakk omale talvevarusid.

Talvel ööbis vaadeldud pesakastis värbkakk, kes heal hiireaastal jahtis pisinärilisi: enamuses leethiiri, harvemini uru- ja karihiiri, aga väikese linnu saagiks võivad saada talilindude söögimaja värvulised.

Pühapäeval toimub linnade linnuvaatluspäev

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub märtsikuu viimasel pühapäeval kõiki loodushuvilisi osalema linnuvaatluspäeval, et välja selgitada Eesti kõige linnurikkam linn.

Linnade linnuvaatluspäeval saab osaleda nii üksi kui ka pere või sõpradega. Linnuvaatlusi tuleb teha vabalt valitud Eestimaa linnas ning kirja tuleb panna kõik seal 27. märtsil kella 5–13 nähtud ja kuuldud linnuliigid. Üles tasub märkida üksnes need linnuliigid, kelle äratundmises osalejad täiesti kindlad on.

Vaatlustulemused – osalejate nimed, vaatlusalaks olnud linn ja kohatud liikide nimekiri – tuleb saata samal päeval kella 16.00 vaatluspäeva koordinaatorile Tarvo Valkerile aadressil:

tarvo.valker@eoy.ee.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CXXXXI osa

Koostas Marek Vahula

Kvartsporfüür, tardkivim. www.kivid.info

Kvartsporfüür

Rekord nr. 411       Noorimad kivimid

Noorimateks kivimiteks Eesti kristalses aluskorras on u 1,55 miljardi vanused Undva kvartsporfüürid, mis on tekkinud lõhedest välja voolanud laava kiirel tardumisel. Oma olemuselt on need tardkivimid väga sarnased Läänemere põhjas avanevatele Läänemere kvartsporfüüridele.

Rekord nr. 412       Noorimad aluspõhja kivimid

Kes võiksid olla tänavuse Eerik Kumari looduskaitsepreemia nominendid?

Keskkonnaministeerium otsib Eerik Kumari looduskaitsepreemia, Eesti looduskaitse märgi ja Noore looduskaitsja märgi nominente

Keskkonnaministeerium palub 18. aprillini esitada ettepanekuid, kes võiks olla Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia, Eesti looduskaitse märgi ja Noore looduskaitsja märgi kandidaadid.

„Kutsun inimesi üles leidma meie ühiskonnast üles need keskkonna eest seisjad, kelle sõnadel ja tegudel on kaalu. Noorte looduskaitsjate autasustamisel soovime tõsta esile loodushuvi ja aktiivsust,“ ütles keskkonnaminister Erki Savisaar.

Anna teada saabuvatest rändlindudest

EOÜ kutsub linde vaatlema

Foto Arne Ader

Sookurg

Sookurg ( www.loodusemees.ee )

Eesti Ornitoloogiaühing kogub teateid esimestest saabunud rändlindudest. Vaatlusi oodatakse näiteks sookure, linavästriku, väike-lehelinnu ja suitsupääsukese kohta üle Eesti.

Rändlindude saabumisest saab iga huviline teada anda märtsist kuni mai lõpuni. Vajalik on üles märkida vaatluse kuupäev ja kellaaeg, asukoht, nähtud liigid, isendite arv ja tegevus, võimalusel ka sugu ja vanus. Oluline on, et vaatleja on täiesti kindel, mis liiki lindu ta nägi.

Ornitoloogiaühing julgustab vaatlusi tegema ja esitama nii rannikul kui ka sisemaal elavatel inimestel, eriti on oodatud teave Rapla-, Järva-, Jõgeva- ja Põlvamaalt, samuti Lääne- ja Ida-Virumaalt.

Rahvaalgatust kodumetsade kaitseks

Kodanikeühenduste algatus

Kodanikuühendused kutsuvad üles allkirjastama rahvaalgatust kodumetsade kaitseks: LINK

Eesti metsad on taganud läbi aegade eestlastele kaitse, aidanud meid läbi kriiside. Tänane metsandus ei ole jätkusuutlik ja välistab metsa erinevate funktsioonide tasakaalustatuse ning kriise stabiliseeriva rolli. Keskkonnaühendused toovad välja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolt kehtestatud metsapoliitika puudused ja esitavad omapoolsed ettepanekud metsade jätkusuutlikuks majandamiseks.

Nädala jagu haudumist

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Kotkapere

 

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

 

Emaslind Helju munes esimese muna tänavu 15. märtsi pealelõunasel ajal ja teise muna umbes samal ajal 19. märtsil.

Vanalinnud alustavad haudumist, milles enamuse ajast on pesal emaslind ja isaslind Kalju annab kaasale võimaluse mõned korrad päevas liibu ja konte sirutamas käia.

Homme - rahvusvahelisel karupäeval- toimub karu aasta avasündmus

Avapilt
Sisu

Tallinna Loomaaed ja Eesti Terioloogia Selts kutsuvad karu aasta avasündmusele

 

Pea 10 aastat on antud välja aasta looma tiitlit ning tänavu on pärjatuks osutunud pruunkaru. Päevade pikenedes suureneb võimalus kohtuda aasta loomaga looduses, sest ilmad on kevadiselt soojad ning karud hakkavad ärkama taliuinakust. Seetõttu on kõik huvilised oodatud karu aasta avaüritusele 23. märtsil, kolmapäeval, mis toimub Tallinna Loomaaias. Kuupäev on tähenduslik, sest 23. märts on ka rahvusvaheline karupäev (World Bear Day).

 

karupäev

 

11. NÄDAL 14.3.2022.- 20.3.2022. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Põllud on lumega kaetud

Nädal kujunes päikesepaisteliseks ja soojaks. Ööpäevased temperatuurikõikumised olid suured. Esmaspäeva öösel kella kahe paiku võis Jõgeval virmalisi imetleda.

Enamikel päevadel paistis päike ligikaudu 11 tundi. Kõige päikesepaistelisem oli pühapäev 11,5 tunniga ja kõige päikesevaesem laupäev nelja tunniga.

Neljal päeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur ligi kümne kraadini või üle selle. Nädala maksimaalne õhutemperatuur (10,5 °C) registreeriti pühapäeval.

Öösiti külmetas ja hommikuti olid veeloigud jääs, lumi kandis inimest peal. Esmaspäevast kolmapäevani langes minimaalne õhutemperatuur -10…-12 kraadini ja ööpäevane õhutemperatuuri amplituud ulatus  20…22 kraadini.

Lase rannal lesival hülgepojal rahulikult üksi olla

Keskkonnaameti meeldetuletus

Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Neil päevil on riigiinfo telefonile 1247 laekunud teateid randadel omapäi olesklevatest hülgepoegadest. Keskkonnaamet tuletab meelde, et inimese abi loomakesed ei vaja – hüljestele on parim, kui hoiame neist eemale.

„Talvel sündinud hülgepojad veedavad praegu enamiku ajast üksinda kuival maal ja suurt midagi ei tee. Inimene neid vette ajada ei tohi – vees käivad hülgepojad veel harva ja siis, kui ise tahavad. Inimeste lähedus ja uudistamine tekitavad loomakestes liigset stressi. Selleks, et loomad saaksid muretult suureks sirguda, palume nendest eemale hoida,“ sõnas Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku peaspetsialist Jan Siimson.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.