aprill 2022

Eesti Ornitoloogiaühingu ja Päästame Eesti Metsad kampaania

Joonistas Piret Räni

Kirjutas Liis Keerberg

Pesitsusrahu kampaania 2022

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks. Pesitsusrahu kampaania raames tutvustame meie metsades elavaid linnuliike ja nende pesaelu.

Laanerähn ehk kolmvarvas-rähn

Oma esimest laanerähni nägin ma Piusa jõe ürgorus, kus ta ühel püstisel surnud kuusetüvel vaikselt toimetas. Ka minu hilisemad kohtumised laanerähniga on olnud peamiselt vanades metsades.

Kirjutas Kaja Lotman, Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna nõunik

Pildistas Margit Turb

Musträsta pesa vanal kuusetüükal

Keskkonnaamet alustab lindude pesitsusaegse järelevalvega 15. aprillil

Kõige tundlikum aeg linnuelus on kevadine pesitsus, kui luuakse alus järgmistele põlvkondadele. Alates 15. aprillist kontrollib Keskkonnaamet pesitsusrahust kinnipidamist.

Keskkonnaamet keskendub lindude pesitsusaegses järelevalves kaitsealadele. Majandusmetsades väljaspool kaitstavaid alasid kontrollitakse eeskätt linnurikaste tüübirühmade vanemaid puistuid, kus mõju metsalinnustikule on kõige suurem.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed kutsuvad osalema

Foto Arne Ader

Metskurvits ( www.loodusemees.ee )

6. aprillist kuni 20. aprillini toimub veebiviktoriin „Luhtade ja rannaniitude linnud“. Kõik loodushuvilised on oodatud oma teadmisi proovile panema. 

Üleujutatud luhad, rannaniidud ja põllud on kevadel arvukatele rändlindudele, nagu hanedele, luikedele, partidele, kurvitsalistele, aktiivseks peatus- ja toitumispaigaks, kuhu osad ka pesitsema jäävad.

Kevadised linnurände peatuspaigad on ka huvitavad kohad linnuvaatlusteks. Selle aasta linnuviktoriinil saab pead murda luhtadel ja rannaniitudel elavate lindude üle. Erinevaid linnuliike tuleb viktoriinil ära tunda välimuse, kirjelduse ja häälte järgi.  

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Ornitoloog Margus Otsa eestvõttel paigaldati 26. märtsil Jõgeva linna ja aleviku puudele 188 pesakasti

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul -5,0…2,8 kraadini.

Päeval sulatas ja öösiti külmetas. Kõige soojem oli ilm esmaspäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis 6,5 kraadini. See osutus ainukeseks päevaks nädala jooksul, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis üle viie kraadi.

Märtsikellukesed on külmast ööst longu vajunud

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Emaslind Helju saabub pesale, kui Kalju on haudevahetuses

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Eilne pilt sest täna hommikul oli kaamera objektiiv vihmamärg.

Niisiis on pea pool aega maakotkapaar oma kahte muna haudunud. Kolm nädalat on veel jäänud ja mõned päevad lisaks, et esimene kotkapoeg kooruks.

Eesti Ornitoloogiaühingu ja Päästame Eesti Metsad kampaania

Oma mõtteid pesitsusrahust muusik, laululooja ja metsaomanik Mari Kalkun.

Pildistas Kristel Vilbaste

Paiseleht

Paiseleht       Tussilago farfara

Kevad venib pikale. Ööd on maru külmad ja pole ime , et viimase soojalainega puhkenud õied on saanud külmakahjustusi.

Ülevaate koostas Tiiu Tali

Fotod Uku Paal ja Arne Ader

Ülevaade meile saabunud liikidest (andmed PlutoFist, seisuga 03.04) enam-vähem saabumise järjekorras. Eespool muutused isendite arvudes veebruaris-märtsis saabunud liikidel, allpool uued tulijad. Mitmete tavaliste liikide puhul on meile jõudnud esimesed isendid, kuid mitte veel põhimass ja seega ei ole veel üle Eesti valdavad (nt linavästrik, punarind, võsaraat, vainurästas, laulurästas jpt).

Tundra-rabahani. Pildistas Uku Paal

Video salvestas LK team

Kiivitaja        Vanellus vanellus

Kiivitajate ränne sai alguse juba enne Vabariigi aastapäeva, aga viimase nädala ilmad pidurdasid linnurännet: hooti sadas lund ja ööd on suisa külmad, aga kiivitajaid on meile alati varakult saabunud ja vahel ilmaolude halvenedes ka lõuna poole tagasi lennanud.

Rändureid märkame nii rannaniitudel, kui jõeluhtadel. Põldudel otsitakse toidupoolist veelompide ümbrusest kus maapind sulanud ehk suurem lootus midagi söögiks leida.