september 2022

Hiite maja kutsub osalema

Möödunud aasta peaauhind Maris Sepp

Puude esiema. Saaremaa, Karja kihelkond, Liiküla

Täri pärn

Täri pärn on teadaolevalt Eesti vanim, umbes 400 aastat vana pärn. Tema pea 7 meetrine ümbermõõt annab talle ka jämedaima pärna tiitli Eestis. Pärnasid on alati naiselikeks puudeks peetud - graatsiline, meeldivalt lõhnav ja magusaid maitseid pakkuv. Ka Täri pärn ei erine sellest, sest puu juures aega veetes tajud, kuidas ta Sind enda embusesse haarab pakkudes hingesoojust, mida võime külmal talvel sooja kamina ees enda soojendades ning pärnaõieteed pärnaõiemeega juues tunda. Alati kui naudin pärnaõieteed meega mõtlen just Täri pärnale, sest see annab jõudu.
Muidugi tuleb meeles pidada, et pühad puud on puutumatud ja neilt õisi korjata ei või.

Foto: Rasmus Ilves

VVV Fotokonkurss 2021 peaauhind

Vapramäe Loodusmaja kutsub osalema fotokonkursil “MÄRKA MIND!”-2022 – Tähtaeg 01. oktoober 2022

Otsi üles enda erilised loodusfotod ja saada need aadressile: http://www.vana.vvvs.ee/?1500

Konkursi juures peetakse oluliseks ka fotoga seonduvaid naljakaid või omamoodi lugusid.

Hindamine kolmes vanuseklassis, parimad saavad premeeritud!

Kuni 11 aastased

12-16 aastased

17 aastased ja vanemad

Žürii töös osalevad loodusfotograafid Arne Ader ja Urmas Tartes.

Fotod Arne Ader

Põdrakärbes ( www.loodusemees.ee )

Põdrakärbes      Lipoptena cervi

Põdrakärbeste arvukus on paiguti meie metsades marjulistele tõeliseks nuhtluseks eriti põdraradade või jahimeeste soolakute vahetus läheduses.

Nukust väljunud põdrakärbes kasutab koheselt oma tiibu, et lennata mõnele lähimale puhmale või madalamale põõsale, kuhu ta jääb „oma“ peremeeslooma passima. Esimene lend võib jääb kuni paarikümne meetriseks sest tegu on kehvade lendajatega.

Lihulas Matsalu Loodusfilmide Festivalil 23. septembril kl 18.00 toimub filmi „Suur soo“ maailma esilinastus

Vello läks 30 aasta eest elama Emajõe-Suursoo kõige kaugemale soosaarele. Jättis senise tööelu ja linnamelu, et elada kooskõlas emakese loodusega. Emajõe-Suursoos on veel sellist loodust, mis hakkab muust maailmast otsa saama. Üüratu deltasoostik laseb liikidel elada omaette, ilma inimese suurema sekkumiseta, kuigi ka  inimene on selles soos varjupaika ja toidulisa otsinud juba aastatuhandeid. Vello elatab end mesindusest ja jahipidamisest, tema elu kulgeb loodus rütmis.

Operaator-režissöör Remek Meel, produtsent Riho Västrik. © Vesilind, 2022

Eesti Loodusmuuseum kutsub näitusele

60. seenenäitus ootab külastajaid veel nädala lõpuni!

Eesti Loodusmuuseumi seenenäitus tähistab sel aastal 60. sünnipäeva. Seeni saab muuseumihoovis näha veel 18. septembrini.

Justkui tõestuseks, et loodus inimese seatud tähtpäevadest ei hooli, on seenenäituse juubeliaastal metsad erakordselt kuivad ning näituselaudade täitmiseks on tulnud teha harjumuspärasest pikemaid seeneretki. Kui tavapäraselt on seened leitud Harjumaalt, siis sel korral on seeneretked viinud muuseumirahva lausa Ida-Virumaale.

Eesti Loodusmuuseum kutsub näitustele

Peeter Lauritsa autorinäitus Eesti Loodusmuuseumis avati 8. septembril.

Seekord on Eesti Loodusmuuseumi saalis üleval midagi, mis ületab kammitsevaid distsipliinide piire ja aitab taas siduda tervikuks selle, mis kunagi tegelikult lahus pole olnudki. Peeter Lauritsa näitus „Miski on kõigega seotud“.

Kui seni on Eesti Loodusmuuseumi näitused keskendunud pigem kindlate loodusteadluslike teemade tutvustamisele, siis sel korral ajutist näitust planeerides tabas muuseumiperet soov astuda veidi harjumuspärastest radadest kõrvale. Juhuste kokkusattumise tagajärjel sündiski koostöö Peeter Lauritsaga, mis sujus kohe esimesest hetkest nii, nagu oleks see tõepoolest olnud loodusjõudude poolt suunatud.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Kristiine linnaosa ja Tallinna laht ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 480       Meie sügavaim merelaht

Eesti kõige sügavaim merelaht on Tallinna laht kus sügavus küündib kuni 100 meetrini. Enamus meie merelahti on suhteliselt madalad ja Tallinna laht oma 100 meetrise sügavusega on rekordiomanik. Pole siis imestada, et suure sügavuse tõttu just siia pealinn rajati.

Jääkoonus. Liivi laht

Rekord nr. 481        Millal on merejää kõige tüsedam     

Rajakaamera Natourest

Emakaru „suurpere“ nelja pojaga

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Aastavahetuse paiku kas veidi enne või pärast tõid emaskarud ilmale oma pojad. Kõige sagedamini on karupoegi kaks. Selline suurpere pole just kuigi sagedane nähtus ja viis poega emaskarul on suisa haruldane juhtum.

Karupoegade sünnikaal võib kõikuda päris oluliselt jäädes keskeltläbi kolmesaja grammi ringi, kuid mida suurem on pesakonnas seda kergemad ka uued ilmakodanikud.

Tartu loodusmaja annab teada

Rannikuvaatlus Viimsis

Läänemere Projekt töötas eelneva aasta jooksul välja kõigi õppeastmete loodusainete õpetajatele mõeldud õppematerjalid, mis aitavad õpetajatel oma õpilastega kooliümbruses, kohalikus looduses või õppesõitudel harrastusteaduslikke vaatlusi läbi viia. Materjalide loomise eesmärk on teha õpetajatele mugavamaks ja metoodilisemaks loodusvaatluste tegemine.

Materjalide valikus on juhendmaterjalid ja töölehed nii ranniku-, jõe-, järve- ja tiigivaatlusteks, linnuvaatlusteks, õhukvaliteedi analüüsiks kui ka kevadel fenoloogiliste vaatluste tegemiseks. Nii saavad neid kasutada nii rannikul kui ka sisemaal asuvad õppeasutused, nii linnas kui ka maal asuvad õppeasutused, sest väikese roheala ja veekogu leiab igalt poolt.