september 2022

Foto: Rasmus Ilves

VVV Fotokonkurss 2021 peaauhind

Vapramäe Loodusmaja kutsub osalema fotokonkursil “MÄRKA MIND!”-2022 – Tähtaeg 01. oktoober 2022

Otsi üles enda erilised loodusfotod ja saada need aadressile: http://www.vana.vvvs.ee/?1500

Konkursi juures peetakse oluliseks ka fotoga seonduvaid naljakaid või omamoodi lugusid.

Hindamine kolmes vanuseklassis, parimad saavad premeeritud!

Kuni 11 aastased

12-16 aastased

17 aastased ja vanemad

Žürii töös osalevad loodusfotograafid Arne Ader ja Urmas Tartes.

Fotod Arne Ader

Põdrakärbes ( www.loodusemees.ee )

Põdrakärbes      Lipoptena cervi

Põdrakärbeste arvukus on paiguti meie metsades marjulistele tõeliseks nuhtluseks eriti põdraradade või jahimeeste soolakute vahetus läheduses.

Nukust väljunud põdrakärbes kasutab koheselt oma tiibu, et lennata mõnele lähimale puhmale või madalamale põõsale, kuhu ta jääb „oma“ peremeeslooma passima. Esimene lend võib jääb kuni paarikümne meetriseks sest tegu on kehvade lendajatega.

Lihulas Matsalu Loodusfilmide Festivalil 23. septembril kl 18.00 toimub filmi „Suur soo“ maailma esilinastus

Vello läks 30 aasta eest elama Emajõe-Suursoo kõige kaugemale soosaarele. Jättis senise tööelu ja linnamelu, et elada kooskõlas emakese loodusega. Emajõe-Suursoos on veel sellist loodust, mis hakkab muust maailmast otsa saama. Üüratu deltasoostik laseb liikidel elada omaette, ilma inimese suurema sekkumiseta, kuigi ka  inimene on selles soos varjupaika ja toidulisa otsinud juba aastatuhandeid. Vello elatab end mesindusest ja jahipidamisest, tema elu kulgeb loodus rütmis.

Operaator-režissöör Remek Meel, produtsent Riho Västrik. © Vesilind, 2022

Eesti Loodusmuuseum kutsub näitusele

60. seenenäitus ootab külastajaid veel nädala lõpuni!

Eesti Loodusmuuseumi seenenäitus tähistab sel aastal 60. sünnipäeva. Seeni saab muuseumihoovis näha veel 18. septembrini.

Justkui tõestuseks, et loodus inimese seatud tähtpäevadest ei hooli, on seenenäituse juubeliaastal metsad erakordselt kuivad ning näituselaudade täitmiseks on tulnud teha harjumuspärasest pikemaid seeneretki. Kui tavapäraselt on seened leitud Harjumaalt, siis sel korral on seeneretked viinud muuseumirahva lausa Ida-Virumaale.

Eesti Loodusmuuseum kutsub näitustele

Peeter Lauritsa autorinäitus Eesti Loodusmuuseumis avati 8. septembril.

Seekord on Eesti Loodusmuuseumi saalis üleval midagi, mis ületab kammitsevaid distsipliinide piire ja aitab taas siduda tervikuks selle, mis kunagi tegelikult lahus pole olnudki. Peeter Lauritsa näitus „Miski on kõigega seotud“.

Kui seni on Eesti Loodusmuuseumi näitused keskendunud pigem kindlate loodusteadluslike teemade tutvustamisele, siis sel korral ajutist näitust planeerides tabas muuseumiperet soov astuda veidi harjumuspärastest radadest kõrvale. Juhuste kokkusattumise tagajärjel sündiski koostöö Peeter Lauritsaga, mis sujus kohe esimesest hetkest nii, nagu oleks see tõepoolest olnud loodusjõudude poolt suunatud.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Kristiine linnaosa ja Tallinna laht ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 480       Meie sügavaim merelaht

Eesti kõige sügavaim merelaht on Tallinna laht kus sügavus küündib kuni 100 meetrini. Enamus meie merelahti on suhteliselt madalad ja Tallinna laht oma 100 meetrise sügavusega on rekordiomanik. Pole siis imestada, et suure sügavuse tõttu just siia pealinn rajati.

Jääkoonus. Liivi laht

Rekord nr. 481        Millal on merejää kõige tüsedam     

Rajakaamera Natourest

Emakaru „suurpere“ nelja pojaga

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Aastavahetuse paiku kas veidi enne või pärast tõid emaskarud ilmale oma pojad. Kõige sagedamini on karupoegi kaks. Selline suurpere pole just kuigi sagedane nähtus ja viis poega emaskarul on suisa haruldane juhtum.

Karupoegade sünnikaal võib kõikuda päris oluliselt jäädes keskeltläbi kolmesaja grammi ringi, kuid mida suurem on pesakonnas seda kergemad ka uued ilmakodanikud.

Tartu loodusmaja annab teada

Rannikuvaatlus Viimsis

Läänemere Projekt töötas eelneva aasta jooksul välja kõigi õppeastmete loodusainete õpetajatele mõeldud õppematerjalid, mis aitavad õpetajatel oma õpilastega kooliümbruses, kohalikus looduses või õppesõitudel harrastusteaduslikke vaatlusi läbi viia. Materjalide loomise eesmärk on teha õpetajatele mugavamaks ja metoodilisemaks loodusvaatluste tegemine.

Materjalide valikus on juhendmaterjalid ja töölehed nii ranniku-, jõe-, järve- ja tiigivaatlusteks, linnuvaatlusteks, õhukvaliteedi analüüsiks kui ka kevadel fenoloogiliste vaatluste tegemiseks. Nii saavad neid kasutada nii rannikul kui ka sisemaal asuvad õppeasutused, nii linnas kui ka maal asuvad õppeasutused, sest väikese roheala ja veekogu leiab igalt poolt. 

Suvine aialinnupäevik 2022

Foto Kauro Kuik

Hiireviu

Pildirida LK-team

Spaa

Metssiga        Sus scrofa

Mõnel pool on pika põua järgselt sadanud vihma ja suplushuvilised kasutavad võimalust. Mudakiht karvkattel aitab lahti saada kõikvõimalikest tüli tekitanud parasiitidest.

Video salvestas LK-team

Fotod Arne Ader

Suplev linavästrike seltsing

Linavästrik       Motacilla alba

Salkadena võis märgata linavästrikuid tegutsemas juba augusti poolest alates. Suurem põhjapoolse asurkonna läbiränne lõpeb meil tavaliselt oktoobri keskpaiku. Aga täna on juba linavästrike suuremaid rändeparvi linnuvaatlejad märganud.

Tähelepanelik vaatleja aga märkab, et seltsingus tegutsevate lindude sulestik näeb välja erinev. Vaatame tegutsevaid linavästrikke veidi lähemalt.

Video LK-team

Fotod Arne Ader

Sarapik. Otepää kõrgustik ( www.loodusemees.ee )

Harilik sarapuu        Corylus avellana

Põhja-Eestis sarapuuks ja Lõuna-Eestis pähklipuuks kutsutu võib kasvada alusmetsade lubjarikastel muldadel kuni kümnetüvelisena, aga jääb pigem hästiharunevaks ja kõrgeks põõsaks, kui kasvab puuks.

Kiirekasvuline sarapuu hakkab vilju kandma peale viiendat kasvuaastat, aga muutub pähklikorjajale ahvatlevaks alles kümne kasvuaasta möödudes. Tõeliselt külluslikud pähkliaastad võivad korduda kolme kuni viie aastaste vaheaegadega.

Tänavu mõnes sarapikus pähkleid leidub, kuid lähinaabruses võivad puud tühjad olla. Vot on selline aasta.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Päikese loojang teisipäeval

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 6,7…10,4 kraadini, mis on normist (keskmine 1991-2020)  kahe kuni kuue kraadi võrra külmem.

Külmakraade esines sel nädalal õhus kolmel ja maapinna läheduses viiel ööl. Hommikuti oli sageli rohi hallast valge. Kõige külmemaks  kujunes reede öö, kui minimaalne õhutemperatuur langes õhus -1,4 °C, maapinna lähedal rohu kohal ligi ‑7 kraadini.

Nädala lõpupäevad olid rohke päikesepaistega ja maksimaalsed termomeetrinäidud küündisid laupäeval ja pühapäeval õhus 17 kraadini. Nädala esimesel poolel tõusid maksimumtemperatuurid 12…15 kraadini.

Sademeid esines esmaspäeval ja kolmapäeval, kokku 1,6 mm. Metsaalused olid kuivad ja seeni peaaegu pole.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub oslema

Foto Arne Ader

Metskurvits ( www.loodusemees.ee )

Sulesepad saavad võistlusele esitada lühijutte aasta linnust metskurvitsast

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kirjutamishuvilisi lapsi, noori ja täiskasvanuid kaasa lööma aasta linnu jutuvõistlusel. Lühilugusid metskurvitsast saab esitada kuni 31. oktoobrini.

Jutuvõistlusele on oodatud algupärased eestikeelsed kuni kahe lehekülje pikkused lood, mis jutustavad kohtumistest metskurvitsaga või muudest aasta linnuga seotud elamustest, kogemustest ja mõtetest. Elektrooniliselt vormistatud töid saab esitada kuni 31. oktoobri keskööni veebivormi kaudu. Täpsed osalemistingimused leiab aasta linnu lehelt: www.eoy.ee/metskurvits

Video salvestas LK-team

Foto Arne Ader

Sookured kõrrepõllul

Sookurg       Grus grus

Augusti lõpust alates kogunevad sookureparved oma sisseharjunud ööbimispaikadesse nii rannikul, rabades, kui soodes. Noorlinnud on lennuvõimelisteks saanud ja septembris saabuvad ka põhja – ning idapoolsed läbirändajad, kes samuti meil peatuvad. Massiline sügisränne on alles algamas.

Meil peaks olema vähemalt kolmkümmend suuremat sügisest peatuspaika nii Ida-, kui Lääne-Eestis või Lahemaal ja eriti arvukalt Matsalu lahe ümbruses., kus koguvad rändeks jõudu kusagil kolmkümmend tuhat sookurge.

Fotod Arne Ader

Tuuletallaja ( www.loodusemees.ee )

Tuuletallaja        Falco tinnunculus

Tuuletallajate rändeaeg on kätte jõudnud ehk nüüd võime neid koha kõikjal Eestis. Kuna tegu on päevaränduritega, siis on neid ka hõlpsam märgata ja sarnast rappelendu teeb vaid punajalg-pistrik.