september 2022

Koostas Marek Vahula

Fotod Peep Käspre ja Arne Ader

Hirvepull

Rekord nr. 483         Hirve uhked sarved

Punahirv         Cervus elaphus

Uhkeimate sarvedega hirve küttis 16. juunil 2019. aastal Hubert Delcorte Saaremaal Pärsama jahipiirkonnast.

Hirve sarve kõikide erinevate mõõtude kogusummaks oli koguni 241,91 sentimeetrit. Punahirve sarve punktisumma moodustub 15-st erinevast parameetrist, millest 9 on seotud sarve erinevate osade mõõtudega ja kaaluga ning 6 on hinnangulised.

Foto Arne Ader

Sügisilu peeglis. Kavadi järv Haanjas ( www.loodusemees.ee )

Reede hommikul ärkame astronoomilises sügises. On võrdpäevsuse aeg, kui päeva ja öö pikkus on kaksteist tundi ning päike tõuseb täpselt idast loojudes läände.

Astronoomiline sügis algas öösel kell 04.04

Õhtul saabub peale päikese loojakut peatselt pimedus lisaks algas kuu loomise aeg ja selge ilmaga on juba tunni möödudes taevas tähti seal kus valgusreostust vähem.

Looduses kestab fenoloogiline varasügis: päevasoojus on vähenenud, puudel märkame juba erksaid värvilaike, tuules kaotavad kased lehti, alusmets paistab juba läbi, linnud rändavad…

Kindlasti ootame veel päikeseliste päevadega „vananaistesuve“ mis võiks vaheaegadega kesta kuni oktoobri keskpaigani. Soojad ilmad võivad meile pakkuda värviküllast sügisaega.

Pildistas LK-team

Fotojutud Lihula mõisas algavad laupäeval kell 10.00

Heiko Kruusi foto ja tutvustus

Sel nädalal peetakse Lihulas kahekümnendat korda suurt loodusfilmipidu – Matsalu Loodusfilmide Festivali (MAFF).

Sama kaua on festivali saatnud loodusfotonäitused ning fototeemalised töötoad ja loengud. See on olnud pikk aeg ja selle jooksul on nii mõndagi muutunud: nii meie arusaamistes maailmast kui ka võimaslustest ümbritseva jäädvustamiseks. Piisab, kui öelda, et esimeste festivalide aegu olid digikaamerad veel lapsekingades ning kõik tõsised loodusfotograafid pildistasid diapositiivfilmile tundlikkusega ISO 50 või 100. Täiesti hääletult 20 ja rohkem kaadrit sekundis pildistavast fotoaparaadist ei osatud vist undki näha… Samuti ei räägitud siis veel nii häälekalt ja veendunult globaalsetest kliimaprobleemidest või elurikkuse kadumisest.

Pildistasid Kristel Vilbaste ja Peeter Nukka

Soomustindikud

Soomustindik         Coprinus comatus

Seeneaeg on jõudnud Lõuna-Eestisse. Pole ime seal ju sademeid rohkem peale põuaaega olnud.

Eestis kasvab ja võib leida viite erinevat tindikuliiki. Tuntumad on nendest soomus- ja voldiline tindik ning sätendav sirmik. Kõik nimetatutest on noorelt maitsvad seened, aga suhteliselt sarnase väljanägemisega.

Täna saab alguse juba 20. Matsalu Loodusfilmide Festival. Aastad lendavad sest esimene Matsalu festival toimus Lihulas 2.-5. oktoobrini 2003. aastal ja sai omale nime läheduses asuva rahvusvaheliselt tuntud Matsalu rahvuspargi järgi ehk igati mõistlik paik pakkuda loodusfilmi elamusi metsikust loodusest, inimtegevuse ja looduse koosmõjust, keskkonna jätkusuutlikkusest või looduskaitsest maailma erinevatest paikadest.

MAFF pakub vaatajatele ka Eesti autorite esilinastusi. Matsalus saame näha Remek Meele dokumentaalfilmi „Suur soo“ kus näeme läbi portreefilmi Emajõe-Suursoo metsiku looduse ilu. Looduskalender tutvustas dokumentaalfilmi huvilistele: LINK

Illustreeriv materjal Liz, LK foorumist

Boonus sai omale raadiosaatja. Paremal Madis Leivits ja vasakul saatejuht

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Eile saime vaadata ETV-s iganädalast loodussaadet, kus Urmas Sellis ja Madis Leivits rääkisid tänavusest must-toonekurgede pesitsemisest veebikaamerate ees ja sellest kuidas ja miks oldi sunnitud must-toonekurgede pesaelusse sekkuma.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

On sügislillede õitsemise aeg

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 7,5…12,4 °C piires, mis erines normist -4,6…+1,3 kraadi võrra. Normist madalamaks jäi ööpäeva keskmine õhutemperatuur nädala kahel esimesel päeval.

Öökülma sel nädalal õhus ei esinenud, kuid maapinna lähedal kahe sentimeetri kõrgusel langesid termomeetrinäidud esmaspäeva öösel miinuspoolele.  Õhus oli siis Jõgeva ilmajaama andmeil sooja 1,1 °C. Maksimaalsed temperatuurid tõusid päeviti nädala jooksul 12,5…15,9 kraadini.

Pildistas LK-team

Rähni „käbipuu“

Suur-kirjurähn         Dendrocopos major

Suur kirjurähni sügisene tegutsemine käib nii puudelt putukate otsimisega, kui kuusekäbidest seemnetega, mis on siiski nende põhiliseks talvetoiduseks. Tavaliselt leiate sellise „käbipuu“ aluselt hulga juba töödeldud käbisid ja ülejääkidest kuivad toitu otsimas väiksemad närilised.

Fotod Arne Ader

Kuldnokk ( www.loodusemees.ee )

Kuldnokk         Sturnus vulgaris

Juba augustist ringi liikunud ja toitumisel märgatavad kuldnokaparved olid pärit oma põhja- või kirdesuunalistelt pesitsusaladelt meile saabunud. Meie kuldnokad võiksid olla juba talvitusalade Lõuna-Euroopas ja mõned vast ka Põhja- Aafrikas.

Kuldnokkade vanalinnud ei uhkelda enam oma kevadise särava rüüga. Lennupilt jätab meile tuttava pildi, aga sulestik paistab pruunim ja tähnilisem. Nokk tume, aga jalad ikka roosat värvi.