september 2022

Auhinnatud filmi “Suur soo” peategelane Vello Vainura: "Meieni on jõudnud teeseldud eluviis"

Avapilt
Sisu

Matsalu loodusfilmide festivali (MAFF) 20. sünnipäeval pärjati auhinnaga ka Eesti film «Suur soo», mille autor Remek Meel ja produtsent Riho Västrik tunnistasid filmi esilinastusel, et filmi peategelase Vello Vainura elu soojärve ääres on nende oma salaunistus – minna metsaüksindusse elama. Soos ja metsas on võimalik leida, mida me kõik otsime – hingerahu.

Tekst: Helen Arusoo

Kõik Karule must-toonekured liiguvad sarnasel rändeteel

Kaia otsib endale sobivat toitumisala. Rumeenias liigub lind veel põldude vahel.

 

Must-toonekurg           Ciconia nigra

 

Karula must-toonekurgede pesa emaslind Kaia on oma rändeteel läbinud juba üle 2800 kilomeetri ja jõudnud esimesena Rumeeniasse. Kurepoeg Waba ja kasupoeg Boonus toituvad nagu ka isaslind Karl veel edela Ukrainas kus sõjaolukord rahulik.

Nädala pärast peaksid kõik nendest olema juba uutel toitumisaladel.

Pruunkarude nuumaaeg

Videoklipp ja pildid LK-team

Karu ainult vilksatab metsa vahel

 

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

 

Alutaguse pruunkarude nuumaaeg algas umbes kuu aja eest see tähendab, et söödavat ei peaks ringi uidates otsima vaid seda oleks kohe palju ja organismi toitev. Selle tarvis käidi pimeduse saabudes juba vahaküpsete teradega kaerapõldudel.

kullerkupp käib paljajalu

Raamtupoodidesse on jõudnud müügile Kristel Vilbaste uus raamat “Kullerkupp käib paljajalu. Lillemuinasjutud”, Varrak, 2022, 72 lk.

Raamatus on 34 muinaslugu, mis on illustreeritud Epp Margna joonistustega. Raamat sobib lugemiseks lastele, aga ka täiskasvanule tuletamaks meelde tuttavaid taimi. Toimib hästi lihtsamate taimede määrajana, aidates pildil nähtud lilli meelde jätta nende lugudega.

Autor kirjutab:

"Need lood ei juhtunud seitsme maa ja mere taga, vaid ikka meie kaunil Eestimaal. Mõned leidsin oma vanaisa ja vanaema raamatutest või vihikutest, teised jälle ilusatest luuletustest, kolmandad aga tulid minu juurde koos lillenimega, mille sisse vanarahvas oli peitnud tema saamise loo.

Päevakoera röövikuid liigub veel ringi

Fotod Vello Keppart ja Arne Ader

Hariliku päevakoera röövik pajupõõsal

 

Harilik päevakoer       Arctia caja

 

Kuidas päevakoer on omale nime saanud?

Päevakoera nime pruugitakse ainult pikakarvalise liblikarööviku kohta. Lisaks on nad ka päevase eluviisiga – nii see nimi kokku saab.

Kuna kuni kuue sentimeetri pikkuse rööviku karvad sisaldavad ärritavat ainet pole neid mõtet pihku võtta ja seda teavad ka linnud, et röövikud võiks rahule jätta.

Must-toonekurg Karli saatja töötab

Karli asukoht rändekaardil

Sõja jalust on Karl jõudnud Ukraina ja Moldova piirile

 

Must-toonekurg           Ciconia nigra

 

Karula isaslinnu Karli (kasutatakse ka nime Karl II) raadiosaatja annab signaali ja kaardilt näeme tema asukohta ehk huvilised elasid teadmatuses ja muidugi muretsesid kaks ja pool nädalat teadmatuses. Kõigi teiste Karula asukatega on kõik korras ja usutavalt teeme esmaspäeval rändest ülevaate.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.