oktoober 2022

Pildistas LK-team

Harilik kopsusamblik

Harilik kopsusamblik        Lobaria pulmonaria

Vanemates leht- ja segametsades harvemini puisniitudel, parkides ja kalmistul kasvab samblik kas vanadel haabadel või meie teistel laialehistel puudel. Harva kuusetüvedel ja kividel. Paljudes Euroopa riikides peetakse kopsusamblikku hävinud liigiks ja seoses kasvualade vähenemisega on meie metsades võetud harilik kopsusamblik looduskaitse alla.

Linnuvaatleja määramisvõistlus

Foto Arne Ader

Harakas ( www.loodusemees.ee )

Veebruaris alanud Linnuvaatleja määramisvõistluse üheksanda vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 31. oktoobri südaööni. Määramisvõistluse kuuenda hooaja üheksanda vooru küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Linnuvaatleja kümnevoorulise linnumääramise võistluse info leiab määramisvõistluse lehelt: https://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2022

Eesti Metsa Abiks pöördumine, www.eestimetsaabiks.ee/

Foto Arne Ader

Tammekänd Puhtu metsas ( www.loodusemees.ee )

Aigar Kallase juhtimise all on RMK maha raiunud vähemalt 5700 hektarit kaardistamata vääriselupaikasid ja teadmata arvul I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaikasid. Tõenäoliselt räägime kümnetest tuhandetest hektaritest loodusväärtustest läbi aastate, mis Aigar Kallase juhtimise läbi on aastasadadeks, kui mitte igaveseks, hävitatud. 

Kätte on jõudnud aeg, kus Aigar Kallase üle viieteistkümne aasta pikkune tööaeg on lõppemas, uus juht Mikk Marran võtab RMK juhtimise novembri alguses üle. 

Seoses sellega edastas EMA Aigar Kallasele kirja, kus palume, et RMK juht lõpetaks oma tööaja ühe heateoga ja peataks RMK poolse I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaikade maha raiumise.

EOÜ kutsub osalema

Veel paar päeva on aega esitada foto, video või lühijutt aasta linnu võistlustele

Eesti Ornitoloogiaühing tuletab meelde, et kuni 31. oktoobri keskööni saab käimasolevatele võistlustele esitada foto, video või lühijutu aasta linnust metskurvitsast.

Foto- ja videovõistlusele saab esitada foto või video metskurvitsast, tema tegevusjälgedest ja muust selle liigiga seonduvast. Oodatud on nii tänavu kui ka varem jäädvustatud materjal.

BirdLife International

Kommentaar Kaarel Võhandu EOÜ juhataja

Rahvusvaheline organisatsioon BirdLife International avaldas septembri lõpus värske aruande maailma lindude olukorra kohta. Seis on murettekitav: peaaegu poolte linnuliikide arvukus väheneb ja üks kaheksast liigist on väljasuremisohus.

Aruande järgi on praegu 49% ehk 5412 linnuliigi arvukus languses, vaid kuuel protsendil ehk 659 liigil populatsioonid kasvavad. Ühte kaheksast liigist ehk kokku 1409 liiki ähvardab väljasuremine. Arvukuse vähenemine ei puuduta ainult haruldasi ja ohustatud liike, isegi tavaliste ja laialt levinud liikide populatsioonid kahanevad kiiresti.

MTÜ Loodusajakiri kutsub osalema

Loomafotode kategooria peaauhinna pälvis 2021. aastal Aivo Oblikas

Ajakirja Eesti Loodus fotovõistlusele saate oma fotosid saata 31. oktoobri keskööni.

Eesti Looduse fotovõistlus toimub tänavu 23. korda olles üks Eesti suuremaid loodusfotode konkursse. Osaleda saab kuni 16-aastaste noorte ja täiskasvanute kategoorias.

Fotovõistluse tingimused leiab Loodusajakirja kodulehelt: LINK

Fotosid saab võistlusele esitada: https://fotovoistlus.horisont.ee/

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Hunt ja põdrad. Kloostri luht, Matsalu ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 498        Kellel on kõige rohkem peitenimesid

Hallhunt, hunt ehk susi       Canis lupus

Enim rahvapäraseid nimesid ehk peitenimesid meie loomade seas kannab rahvusloom hunt - 523 peitenime. Võib arvata, et tegu on maailmarekordiga sest mitte üheski teises keeles ei ole hundil nii palju peitenimesid.

Pildistas Vello Keppart

Kesalill 

Harilik kesalill       Matricaria perforata  

Fotod Arne Ader

Musträstas ( www.loodusemees.ee )

Mustrastas        Turdus merula

Musträstaid kohati Eestis alles 19. sajandi keskel, aga tavalisteks muutused linnud alles kuuekümne aasta eest. Tänavu võis meie aedades, parkides ja metsades pesitseda kuni 400 tuhat musträstaste paari ning enamus neis pesitses kahel korral (pesas oli sagedamini neli…viis muna). Kolmas pesitsemine musträstastel võis toimuda südasuvel, kuid põhjused võivad selleks olla erinevad.

Eesti Loodusmuuseum tuletab meelde

Aasta loom pruunkaru ootab laste luuletusi veel 7. novembrini!

Sel aastal on koostööpartneriks ka RMK ning parimaid kirjutajaid premeeritakse ekskursiooniga RMK Elistvere loomaparki.

Eesti Loodusmuuseum, MTÜ Aasta Loom ja Looduskalender.ee kutsuvad taas lapsi osalema aasta looma teemalisel luulevõistlusel, mille peategelaseks 2022. aastal karu. Sel korral on kampa võetud ka RMK, ning parimad luuletajad sõidavad pruunkaruga tutvust tegema RMK Elistvere loomaparki.

Fotod Arne Ader

Rabahaned ( www.loodusemees.ee )

Rabahani      Anser fabalis

Rabahaned meil ei pesitse, aga läbirändel märkame linde nii põldudel kui teistel kultuurmaastikel „keha kinnitamas“. Umbes veerandsada tuhat rabahanedest teeb meil sügisel rändepeatuse ja läbirändajaid võime kohata veel novembrikuu teisel poolel

Tegelikult jagunevad läbirändavad rabahaned kaheks alamliigiks ehk oma pesitsuskoha järgi kas tundras või taigavööndis, aga nende rändeteed meil osaliselt kattuvad:

Pildistas LK-team

Must pässik

Must pässik, rahvakeeli kasekäsn       Inonotus obliquus

 

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Vaade Laiuse voorelt

Nädala algus oli soe ja sajune. Esmaspäev kujunes tuuliseks ja paistis ka päikest, mis kuivatas kiiresti märjaks sadanud lehti pargiteedel. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis nädala esimesel päeval 13,4 kraadini,  ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 11,2 °C. Need näitajad jäid kogu nädala kõige kõrgemateks, kusjuures keskmine õhutemperatuur ületas normi kuue kraadi võrra.

Järgnevad päevad olid tunduvalt jahedamad. Teisipäeval sadas rohkesti – ööpäevaga ligi 12 mm. Öised õhutemperatuurid püsisid kolmapäevani plusspoolel, päevased termomeetrinäidud enam üle kümne kraadi ei tõusnud.

Kolmapäeval puhus kõle põhjatuul, taevas selgines ja temperatuur hakkas õhtul langema.

Pildi saatis Gennert Merivee

Virmalised laupäeval

Põhjakoit        Aurora borealis

Virmalised tekkivad, kui päikesetuule osakesed on laetud ja liikudes maa magnetväljas ning on sisenenud atmosfääri magnetpooluste kohal.

Nii virmalised, kui magnettormid on omavahelises seoses mõlemaid põhjustab päikesetuul. Virmaliste tekke kõrguseks hinnatakse umbes 100 km ja vaatepilt pakub selge ilma korral hämmastavat rohelise või punase valguse mängu