oktoober 2022

Hiite Maja sihtasutus kutsub osalema

Taevaskoja Neitsikoobas. Pildistas Jaanika Viirmaa

Selle nädala laupäeval on viimane päev saata oma fotosid ja lühivideoid ajaloolistest looduslikest pühapaikadest Hiite kuvavõistlusele. Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot, Soome auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. Lisaks läheb jagamisele hulk piirkondlikke ja temaatilisi eriauhindu.

Võistlus lõpeb 15.10.2022.

Eestis on hinnanguliselt 5000 põlist pühapaika, mille seas on suuremaid hiisi, ristimetsi, pühasid järvi ja jõgesid ning ka üksikuid pühi puid, kive, koopaid ja allikaid.

Ligi 1400 põlist pühapaika on kantud Hiite Maja looduslike pühapaikade kaardile:

Fotod Arne Ader

Laugud. Matsalu roostik ( www.loodusemees.ee )

Lauk        Fulica atra

Kunagi kutsuti lauku sakslaste eeskujul vesikanakas, aga tegu ei ole partlasega vaid hoopis kureliste hulka kuuluva ruiklasega.

Pilt Sova, LK foorumist

Karl ületab mäestikku Türgi ja Süüria piiril

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Isaslind Karl jõuab Süüriasse. Ukraina rahututelt aladelt on kõik õnnelikult läbi lennanud, aga Süüraski pole täielikku relvarahu. Ületatava mäeaheliku kõrguseks võib olla üle lome tuhande meetri.

Pildistas LK-team

Metsisekana

Metsis ehk mõtus        Tetrao urogallus

Kas pole kena värvikas lind? Tagasihoidlikuma hallikaspruuni sulestikuvärvuse ja lühema sabaga tedrekanaga võime segamini ajada küll.

Metsisekana ongi kana suurusega ehk pooleteise kilo ringis kuid vanemad isendid võivad kaaluda isegi kilo jagu rohkem. Kõigest hoolimata jääb nende kaal uhketest isaslindudest kuni poole võrra väiksemaks.

Fotod Arne Ader ja Kaido Einama

Siidisabad ( www.loodusemees.ee )

Siidisaba           Bombycilla garrulus

Väga harva on siidisabad Eestis pesitsenud, aga läbirändajad saabusid meile oma pesitsusaladelt Karjalast, Soomest ja isegi Rootsist. Kaunite siidisabade läbiränne kestnud oktoobris ja kestab veel novembris-detsembris. Talvitujaid võib meile jääda olenevalt talve karmusest kuni paarikümne tuhande ringis.

Pildistas Kristel Vilbaste

Kuivaks jäänud Soodla veehoidla

Harilik järvekarp        Anodonta anatina 

Suur järvekarp           Anodonta cygnea

Ülesvõte Pühajärve veebikaamerast

Pühajärve

Meie looduse kõige värvilisem aeg, aga näis mis kaunistest värvidest tormiga alles jääb?

Sügisvärvid võivad olla puude lehestikus aastate lõikes täiesti erinevad ehk miks mõnel aastal paistavad lehed puudel punasemad ja järgmisel täiesti kollastena?

Vaatame mida ütleb Tartu ülikooli taimefüsioloog Evi Padu: ”Lehtpuude lehed kaotavad igal sügisel oma rohelise värvi muutudes kirjudeks kas kollastes, punastes ja violetsetes toonides.

Sügislehtede, aga samuti viljade ja õite erinevat rohelisest värvust põhjustavad kaks pigmendirühma: plastiidides paiknevad karotinoidid (kollasest kuni punaseni) ja rakumahlas lahustunud antotsüanidiinid (õrnroosast kuni intensiivse violetseni).

Koostas Marek Vahula

Rasvatihase foto Arne Ader

Kunda mereäärse savikarjääri seina ülevaade 2014. aastal. Pildistas T. Meidla

Rekord nr. 489        Eesti mandri madalaim punkt

Eesti mandri kõige madalaimaks punktiks on. Kunda savikarjäär - 14,6 meetrit merepinnast madalamal. Vana karjäär on ürglooduse objekt seal paljanduvad alamkambriumi kihistused.

Järgneb Aseri savikarjäär -10 meetrit.  Allpool merepinda on ka Kirde-Eesti põlevkivikaevandused.

Fotod Arne Ader

Ohakalind ( www.loodusemees.ee )

Ohakalind       Carduelis carduelis

Meil võis tänavu pesitseda umbkaudu viiskümmend tuhat ohakalinnu paari, aga nemad asusid rändele juba varem. Põhjast ja kirdest saabunud läbirändurid paistavad nüüd hõrenenud lehestikust paremini välja. Nagu paljude teiste värvuliste läbiränne, lõpeb see ka ohakalindudel oktoobri lõpus, aga talvituma võivad meile jääda nendest mõnikümmend tuhat. Kui väga pakaseliseks kisub, rändavad talvitujad lõuna poole.

Foto Arne Ader

Hallhaned. Matsalu laht ( www.loodusemees.ee )

Hallhani ehk roohani      Anser anser

Märgata võime veel Loode-Venemaal tundraaladelt pärit hallhanede läbirändavaid seltsinguid, keda võime kohata oktoobrikuu lõpuni, kuigi põhiränne lõppes septembrikuuga.

Foto Arne Ader

Kuldnokkade rändeparv ( www.loodusemees.ee )

Kuldnokk        Sturnus vulgaris

Kuldnokaparvede arvukas sügisränne kestab umbes 25.oktoobrini olenedes muidugi edasirännuks sobivatest ilmadest. Üksikud linnud jäävad meile ka talvituma.

Ööbima siirduvad kuldnokaparved roostikesse ja põõsastikesse ning selline vaatepilt jääb märkajale meelde.

Fotod Arne Ader

Viupardid ( www.loodusemees.ee )

Viupart          Anas penelope

Arvukaid läbirändajaid peame tutvustama ja Arne fotol näeme ka ujupartide lennupilti. Nädalavahetusel toimunud EuroBirdwatchil loendasid vaatlejad 8577 isendit ja seda arvukamate valgepõsk-lagledele järgneva liigina. Läbiränne saab neil tavaliselt märgatava alguse oktoobri alul ja seda nii rannikualadel, kui meie teistel suurematel veekogudel, samuti poldritel. Suurem ränne toimub oktoobri esimesel nädalal, kui ilmad vähegi lubavad, kuid viuparte kohtame oktoobri lõpuni. Sügisränne on kevadrändest arvukam suvise juurdekasvu võrra.

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

Viupardid ( www.loodusemees.ee )
 

Möödunud nädalavahetusel, 1.–2. oktoobril kolmekümnendat korda toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch märkasid kohalikud vaatlejad kokku 84 500 lindu.

Linnuhuvilised nägid ja kuulsid oktoobrikuu esimesel nädalavahetusel kokku 84 500 lindu vähemalt 175 liigist. Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud linnuvaatlustel kümnes paigas üle Eesti osales kahel päeval kokku 97 inimest, koos iseseisvalt vaatlusi teinud inimestega võttis EuroBirdwatchist osa 156 huvilist.

Enim vaadeldud liigid olid valgepõsk-lagle (10 281 isendit), viupart (8577 isendit), kuldnokk (5228 isendit), suur-laukhani (4800 isendit) ja kiivitaja (4156 isendit).

Kaart LK foorumist

Paistab, et isaslind on leidnud sobiva toitumispeatuse enne pikemat rännet

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Emaslind Kaia on oma rändel läbinud 4200 km ja jõudnud Vahemere idarannikule Türgis. Kui Küproselt vaadata, siis kagus. Kaia on lennanud üle 700 meetri kõrguste mäeahelike.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Värvikirev sügis

Nädal algas külma hommikuga. Minimaalne õhutemperatuur langes ilmajaama andmeil esmaspäeval -1,5 kraadini. Hommikul oli maa hallast valge ja tekkis uduvine.

Järgneva nädala jooksul miinuskraade enam õhus ei esinenud ja kahel soojemal ööl (neljapäeval ja reedel) jäi õhutemperatuur kogu öö jooksul viiest kraadist kõrgemale.

Vahtrad punetavad