oktoober 2022

Aasta linnu võistlusele saate esitada kas foto, video või kirjutada jutu

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Metskurvits

Metskurvits ( www.loodusemees.ee )

Oktoobri lõpuni saab võistlustele esitada foto, video või jutu aasta linnust metskurvitsast

Eesti Ornitoloogiaühing tuletab meelde, et kuni 31. oktoobri keskööni saab käimasolevatele võistlustele esitada foto, video või lühijutu aasta linnust metskurvitsast.


Foto- ja videovõistlusele saab esitada foto või video metskurvitsast, tema tegevusjälgedest ja muust selle liigiga seonduvast. Oodatud on nii tänavu kui ka varem jäädvustatud materjal. Täpsed osalemistingimused ja tööde esitamise vormi leiab lehelt eoy.ee/metskurvits/tegevused/fotovoistlus.

Karula pesa must-toonekurgede rändest

Pildid LK foorumist

Isaslind Karl lendab Akaba lage suunas.

 

Must-toonekurg           Ciconia nigra

 

Isaslind Karl peaks olema veel Iisraelis.

Kõige kaugemale Aafrikas on jõudnud emaslind Kaia, kes esimesena rännet alustas. Kaia rändetee on juba üle 5500 km ja siht Chadi lõunaosa, kus on roheala ja peaks leiduma voolavat

Karula must-toonekurgede pesapoeg Waba peatub Bulgaarias ehk Plvdivist idas.

Rästaste rändest oktoobris - laulurästas

Fotod Arne Ader

Laulurästas

Laulurästas ( www.loodusemees.ee )

 

Laulurästas         Turdus philomelos

 

Laulurästaste arvukus oli meil suur ehk pesitseda võis kuni 400 tuhat linnupaari. Seda nii linnaparkides, kui kalmistutel, aga ikkagi metsalinnuna niisketes kuusikutes, männikutes, kaasikutes või puisniitudel. Meil pesitsenud laulurästaste ränne algas tänavu märkamist mööda septembri alul.

Rästaste rändest oktoobris - hoburästas

Fotod Arne Ader

Hoburästas

Hoburästas ( www.loodusemees.ee )

 

Hoburästas        Turdus viscivorus

 

Hoburästad on suurimad meie rästaste hulgas, aga pelglikke metsaelanikke tuntakse halvasti sest nad ei tegutse sarnaselt liigikaaslastele suurtes parvedes vaid liiguvad ka sügisrände ajal väiksemates salkades (nimetatu nähtub ka vaatlustest allpool).

Kollad on eostaimed

Ungrukolda pildistas LK-team

Fotod Arne Ader

Ungrukold

 

Harilik ungrukold        Huperzia selago

 

Meie kuusikutes ja segametsades kasvavatest koldadest on arvukaimaks ning tuntuimaks kattekold. Looduskaitsealused, aga väga sarnased paistavad pehmem ja tihedam karukold ja väikeste kogumitena kasvavad ungrukollad (leida võime veel mets-vareskoldi, nõmm-vareskoldi ja niiskemates kasvukohtades sookoldi).

40. NÄDAL 3.10.2022.- 9.10.2022. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Värviline metsaserv

Nädal oli valdavalt sompus ja sajune.

Esmaspäev kujunes tormiseks. Maksimaalne tuule kiirus ulatus Jõgeva ilmajaama andmeil 18,9 m/s. Tugevat tuult (iiliti ligi 15 m/s) esines ka neljapäeval ja reedel.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul 7,2…12,7 °C piires, mis erines normist (keskmine 1990-2020) -1,0…+5,1 kraadi võrra. Kõige soojem oli ilm reedel, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis 15,6 kraadini ja minimaalne langes 10,9 kraadini.

Öökülma sel nädalal õhus ei esinenud. Kõige külmemal ööl (kolmapäeval) langes minimaalne õhutemperatuur 2,8 plusskraadini. Päevasooja oli kõige napimalt esmaspäeval ja teisipäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur üle 9,0 °C ei tõusnud.

Lihtsalt kasvab selline seen - kuldkülik

Pildistas LK-team

Kuldküliku kasvukoht

 

Kuldkülik         Phyllotopsis nidulans

 

Lihtsalt kena seen mis ei kuulu söögiseente hulka ja me ei tea milline ülesanne tal looduses võiks olla peale lehtpuu lagundamise.

Kuldkülik ei ole arvukas ka seenerikkal aastal kasvades lehtpuude kändudel või lamatüvedel kas metsas aga samuti raiesmikel.

Vahel on seenekübaral isegi pisike jalg ja väljapaistvalt kollasetooniline kübar.

Lugeda saab Tiirutaja sügisnumbrit

EOÜ teabelehe Tiirutaja värske sügisnumber

Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja sügisnumbris keskendutakse lindude uurimisele nii rannaniitudel kui ka kajakakoloonias ning antakse näpunäiteid linnuvaatluste jäädvustamiseks.

Kaaneloos kirjutab Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia spetsialist Triin Kaasiku, kuidas ornitoloog uurib väikekiskjate mõju rannaniitudel pesitsevatele kahlajatele ning millised oleksid võimalikud lahendused maas pesitsevate lindude pesitsus- ja koorumisedukuse tõstmiseks.

Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia teadur Randel Kreitzberg kirjeldab meeleolukas reportaažis välitöid Kakrarahul ning kuidas kalauurija kalakajakad üle kavaldas.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.