veebruar 2023

8. NÄDAL 20.2.2023.- 26.2.2023. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Leinajalakas

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul -14,6…-3,2 kraadini, mis erines normist (keskmine 1991-2020) -9,3…1,3 kraadi võrra.

Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti Jõgeva ilmajaama andmetel reedel -1,9 °C. Kuigi plusskraade sel nädalal õhus ei esinenud, suutis päike siiski tumedatel pindadel lund sulatada ning kuuse jt puude okstele tekkisid jääpurikad.

Päike sulatas lund puudel

Päike sulatas lund puudel

VIDEO: Valge jänes on päriselt olemas!

Autoriks Arne Ader

Valgejäneseid märkame enamasti kevadel ja suvel, mil nende karvastik on hallikaspruun. Talviseid kohtamisi tuleb harva ette, sest lumisel maastikul tegutsevat valget looma on väga raske tähele panna. Pealegi on jänesed öise aktiivsusega ja väga hea kuulmisega! Lumekrudin reedaks igal kümnel juhul uudishimuliku vaatleja lähenemise!

Siin olev foto ja video on üles võetud soolaku juurde paigutatud rajakaameraga. Jänes liigub soola limpsima 50 minutit peale päikeseloojangut. Üleni valge ta siiski pole – kõrvatipud on tumedad.

Valgejänes on eesti põlisliik, kes on meie mail järjepidevalt elanud alates hilisjääaja lõpust ehk siis umbes 13 000 aastat järgemööda.

Loodussõbraliku aia rajamise õppematerjalid

Eesti Maaülikooli Mahekeskus ja Tartu loodusmaja annavad teada

Loodussõbraliku aia rajamise õppematerjalid

Loodussõbraliku aia rajamise õppematerjal soodustab toidu kasvatamise teadmiste levikut ja edendab õuesõpet

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 projekti “Kasvades oma toiduga” eestvedamisel valmis abimaterjal, mille järgi saavad haridusasutused endale õppeaia rajada. Digitaalne juhend keskendub kooli ja lasteaia tingimustesse sobivatele taimekasvatuse lahendustele, aga neid teadmisi saab kasutada ka era- või kogukonnaaias toimetades. Ligi sajaleheküljelise materjali koostas Anneli Ehlvest Tartu loodusmajast.

Huvilised saavad juhendiga tutvuda aadressil: LINK

Uuring: edukaimad hundivanemad on pikalt koospüsivad paarid

Avapilt
Sisu

Piltidel hundid Lady ja Odin Saksamaal Wildenburgi loomapargis.
Fotode autor: Cornelia Arens
Tekst: Laura Kiiroja

 

Veebruar on rahvakalendris hundikuu - on huntide paaritumishooaeg. Kõik noored tegelinskid, kellel on ambitsioon tänavu oma pere luua, on vanematekarjast lahkunud ning rändavad partneri- ja territooriumiotsingul ringi. Rohkem võib kuulda olla ka ulgumist, millega loodetakse tulevase kaaslasega kontakti saada.

 

VIDEO: kas kassikakud paarituvad?

Pildi ja video salvestas Liz, LK foorumist

Isaslind lendas pesaalusele

 

Kassikakk        Bubo bubo

 

Veebikaamera vahendusel saime eile hommikul kuulda kassikakupaari häälitsusi. Me ei tea, kas tegu on paaritumisega ja paraku ei tea ka seda kas kassikakupaar paaritub metsaalusel maapinnal (meie looduses peaks see nii toimuma) või mõnel madalamal puul?

Puhkemetsamaastiku kujundamine

Artiklisarja koostas ja pildistas säästliku metsanduse ekspert Vello Keppart

Auga puhkemetsa lageraiepõhine uuendamine, millega kaasnes ka metsapõleng

Lageraiepõhine puhkemetsade majandamine ja uuendamine, mida praktiseerib Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) läheb vastuollu metsanduse hea tava ja kutse-eetikaga (viide). RMK juhatuse 10.12.2019 otsusega nr 1-32/97 oli KAH-alade (kõrgendatud avaliku huviga ala) ja ÜKH-alade (üksikisiku kõrgendatud huviga ala) mõisted lisatud RMK asutuse sisesesse dokumenti: „RMK kõrgendatud avaliku huviga alade määramise, majandamise ja seal tehtavatest töödest teavitamise juhend”.

VIDEO: mänsakud talvisel ajal

Jäädvustas LK-team

Mänsaku portree Arne Ader

 

Mänsak        Nucifraga caryocatactes 

 

Mänsakuid jääb meile talvituma kuni mõnekümne tuhande ringis, aga vähemal arvul võib neid talveks jääda, kui sarapuupähklite ja tammetõrude saak oli kasin. Kes omale talvevarud kogunud, see tavaliselt mujale rändama ei hakka ja talve aitavad mänsakutel üle elada kuuse- ja männikäbide seemned.

 

Vaatame Eesti loodusrekordeid

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Randtiirud

Randtiirud ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 549        Meie eakaim randtiir

 

Randtiir       Sterna paradisaea

 

Lind rõngastati 13. juunil 1987. aastal Pärnumaal Hanilaiul ja taasleiti 6. juunil 2017. aastal Pärnumaalt Umalaiult. Selle randtiiru vanuseks jäi 29 aastat, 11 kuud ja 24 päeva. Väiksemat sorti veelinnu kohta märkimisväärselt kõrge eluiga.

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.