veebruar 2023

Keskkonnaameti kaitseala skeem

Kavandatava Sõrve looduskaitseala paiknemine Harjumaal. Looduskaitseala 2006. aastal ette pandud välispiir on punase viirutusega, täiendavate uuringute alusel korrigeeritud välispiir, mis on ka looduskaitseala loomise ettepaneku aluseks, on esitatud roosa viirutusega. 2006. aastal ette pandud sihtkaitsevööndite piirid on helesinise viirutusega. Uuringute andmete alusel korrigeeritud sihtkaitsevööndid on tumesinise viirutusega. 

Fotod Arne Ader

Nurmkanad ( www.loodusemees.ee )

Nurmkana vanasti põldpüüks kutsutu        Perdix perdix

Möödunud aasta novembris olid moodustunud nurmkanade salgad, kes jäävad kokku kevadeni. Talvisel ajal saadakse koondunult kergemini hakkama ja valvsaid silmapaare on rohkem ohtude tunnistamiseks, sest neid käivad kimbutamas nii rebased kui kullilised.

Need faasanlased on paigalinnud, kes levisid meile koos põllumajandusega ja sellele viitab nende varasem nimi põldpüü.

Illustreeriv materjal LK-team

Tuuleluud männil

Tuuleluud, tuulepesa, nõialuud…

Tuuleluuad moodustuvad tihedaid oksapõimikud puude võras. Põhjustajateks on peamiselt seened, harvemini viirused või putukkahjurid, aga ka mingid muud kahjustajad.

Tuntumad ja silmahakkavamad on tuuleluuad kaskedel ja aiapidajad on neid täheldanud ka viljapuudel. Vähem märgatavad on nad okaspuudel ehk kuusel ja männil.  

Salvestas LK-team

Ilmateenistuse lumekaart

Rohu külas Virumaal oli koondunud suurem kari metskitsi. Hoolimata tuisusest ilmast tundsid loomad endid rapsipõllul küllaltki turvaliselt. Ega nad endid inimesest suuremat häirida lasknud sest lähemad loomad jäid jäädvustajast vast 50 meetri kaugusele

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Raudkull ( www.loodusemees.ee )

Raudkull         Accipiter nisus

Artiklisarja koostas ja pildistas säästliku metsanduse ekspert Vello Keppart

Taastatud puisniit Keila rohealal, Niitvälja/Tammiku tee looduslikul alal, Keila-Niitvälja kaitsealuste taimeliikide püsielupaigas, kus kasvavad eesti soojumikas, sile tondipea, püst-linalehik, mitmed orhideede erinevad liigid (viide, viide)

Kuna Eestis pole teada pikka aega järjepidevalt puiskarjamaana kasutatud alasid (seda pole küll ka uuritud), siis ei saa ka üldjuhul rääkida nende taastamisest. Taastada saab võsastunud puisniitu, mida kavatsetakse kasutusele võtta puiskarjamaana. Sellisel juhul ongi mõistlik toimida nagu puisniidu taastamisel.

Koostas Marek Vahula

Fotod Wikimedia Commons

Rekord nr. 543       Suurimad püütud vimmad

Vimb        Vimba vimba

Suhteliselt vähetuntud kala, aga vahel teda ikka püütakse.

Rekordkalad:

1,49 kilogrammi (kala pikkuseks 43 cm) ja püütud Pärnu lahest 1959. aastal. 1,3 kilogrammi, kala püüti Pärnu jõest 2002. aastal.

Loe lisaks Kalapeediast: LINK

Kirjutas ja pildistas Uudo Timm

Lendorav ehk harilik lendorav       Pteromys volans

Vaatamata sellele, et veebruar on meil keskseks talvekuuks, hakkab loodus vaikselt kevadeks valmistuma ja viimaste aastate heitlik ilmastik annab sellele järjest rohkem hoogu juurde. Nii võimegi juba mõnes tuulevarjulisemas ja päikesele avatud kohas näha üsna pikaks veninud sarapuu ja lepa urbi. See aga tähendab, et puud on neisse just nüüd suunanud oma vitamiini- ja energiavarusid.

Foto Arne Ader

Kolm sokku ( www.loodusemees.ee )

Metskits ehk kaber         Capreolus capreolus

Täiskasvanud metskitse sokud olid enne aastavahetust nudid ja eemalt märgates oli sel ajal kitsi ja sokke omavahel keeruline eristada.

Sarvi hakkasid esimesed sokud kasvatama umbes aastavahetus paiku ja umbes kuu jagu kasvanult paistavad pehmed ja sametise nahaga ümbritsetud sarved loomade erineva suurusega. Sarvede arengut mõjutavad sarvekandjatel kaks hormooni: sugu- ja kasvuhormoon.

Pildistas LK-team

Kase-maltsaürask toimetab suvisel ajal

Kase-maltsaürask      Scolytus ratzeburgi  

Eestimaa puudel peaks elutsema umbes 70 üraskiliiki ja mõned nende hulgast on tuntud puidukahjurid.

Ülesvõtetel näete meie tavalisema ja tuntuima liigi kase-maltsaüraski tegevusjägi.

Miks ikkagi maltsaürask?

Foto Sven Zacek

Video salvestas Karl Adami

Jäälind ( www.loodusemees.ee )

Jäälind        Alcedo atthis  

Tavaliselt jääb värvika sulestikuga jäälinde meile talvituma umbes sadakond. Linnud saavad tegutseda jäävabadel jõgedel, ojadel ja allikatoitelistel kraavidel.

Kalatoidulised jäälinnud jahivad saaki madalas ja selges vees, kus läbipaistvust peaks olema vähemalt kolmkümmend sentimeetrit. Tavaliselt on sellisteks paikadeks vooluvete ülemjooksud, mida ääristavad puud.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Jaanuari viimasel päeval lumikate puudus

Nädal algas soojade, kuid tuuliste ilmadega.

Esmaspäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur Jõgeva ilmajaama andmeil 2,7 °C ja teisipäeval 1,9 °C, minimaalsed termomeetrinäidud jäid õhus null kraadile lähedasteks. Sadas vihma, lörtsi ja lund. Avamaastikul puudus lumikate hommikuse seisuga esmaspäevast kolmapäevani.

Kolmapäeval sadas lumi uuesti maha

Kirja pani Kalle Kõllamaa ja pildistas Nele Sõber Keskkonnaametist

Rahvusvahelisel märgalade päeval, 2. veebruaril, said kestliku loodusturismi rahvusvahelise tunnustuse kümme Matsalu, Soomaa ja Lahemaa rahvusparkide turismiettevõtjat. Ühtlasi on tegemist esimeste ettevõtjatega Baltimaades, kellele sedalaadi tunnustus on omistatud.

Sertifikaadi välja teenimiseks Euroopa Kaitsealade Liidult (EUROPARC Federation) tuli ettevõtjatel teha suur töö nii paberil, peas kui südames, et lahti mõtestada oma tegevus ning suhe looduse ja loodushoiuga.

Video salvestas ja pildistas LK-team

Keldriöölased

Nn „vana aja“ keldrites, kus säilitatakse juurvilju, õunu ja  hoidised, on talvevõõrad leidnud omale rahuliku paiga, et talveaeg üle elada.

Kusagil kõrgemal ehk sagedamini keldrilael või kiviseintel võime märgata heledamate tiibadega keldriöölaseid või tumedamate tiibadega paakspuuvaksikud. Tähelepanelik võib leida ka teisi talvitujaid…

Keldriöölane             Scoliopteryx libatrix

Pildistasid LK-team ja Arne Ader

Põhja-nahkhiir

Põhja-nahkhiir       Eptesicus nilssonii

Põhja-nahkhiire seljakarvastik paistab kahevärvilisena sest aluskarv on tume ja seetõttu võivad tumepruuni aluskarvaga nahkhiired erinevatena välja näha. Nende nägu ja lai koon paistavad mustjatena, kõrvad lühikesed ning ümarad.

Tavakeldrites kohtamegi sagedamini mustja seljakarvastiku ja pruuni karvastikuga pruun-suurkõrvu.