veebruar 2023

6. NÄDAL 6.2.2023.- 12.2.2023. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Neljapäeval oli suur siisikeste parv elupuude seemneid söömas

Nädal oli muutliku ilmastikuga ja libedate teedega.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -5,8…0,1 °C piires, mis ületas normi 0,9…5,8 kraadi võrra. Kahel päeval nädala alguses ja lõpus olid ööpäeva keskmised õhutemperatuurid miinuspoolel, kolmapäevast reedeni null kraadile lähedased.

Kõige külmemad ilmad esinesid teisipäeval ja pühapäeval, kui minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti vastavalt -11,4 °C ja -13 °C.

Teisipäeval esines ka härmatist ja maksimaalne termomeetrinäit jäi sel päeval ainukesena nädala kestel miinuspoolele.  Nädala kõige kõrgem temperatuur õhus läks Jõgeval kirja reedel (2,4 °C).

Lendorava aasta avamine ja veel üks pilk karu aastale

Sisu

 

Väike videomeenutus jaanuarist 2023 Lätis avatud Eesti karufotode näitusest ning mesikäppadest lõunanaabrite juures. Läti metsaagentuuri Silava vanemteadur Jānis Ozoliņš ning Läti Loodusmuuseumi näituse kuraator Polīna Šķiņķe räägivad usutluses,  miks lätlased karusid veidi kardavad. 

Karu juurest lendorava juurde: kolmapäeval toimub Tallinna loomaaias 2023. aasta looma lendorava pidulik avasündmus, kõik on oodatud registreeruma, kuni kohti jätkub:

 

Sõrve looduskaitseala väärib loomist

Keskkonnaameti kaitseala skeem

Kavandatava Sõrve looduskaitseala paiknemine Harjumaal. Looduskaitseala 2006. aastal ette pandud välispiir on punase viirutusega, täiendavate uuringute alusel korrigeeritud välispiir, mis on ka looduskaitseala loomise ettepaneku aluseks, on esitatud roosa viirutusega. 2006. aastal ette pandud sihtkaitsevööndite piirid on helesinise viirutusega. Uuringute andmete alusel korrigeeritud sihtkaitsevööndid on tumesinise viirutusega. 

Nurmkanade talvisest elukorraldusest

Fotod Arne Ader

Nurmkanad

Nurmkanad ( www.loodusemees.ee )

 

Nurmkana vanasti põldpüüks kutsutu        Perdix perdix

 

Möödunud aasta novembris olid moodustunud nurmkanade salgad, kes jäävad kokku kevadeni. Talvisel ajal saadakse koondunult kergemini hakkama ja valvsaid silmapaare on rohkem ohtude tunnistamiseks, sest neid käivad kimbutamas nii rebased kui kullilised.

Need faasanlased on paigalinnud, kes levisid meile koos põllumajandusega ja sellele viitab nende varasem nimi põldpüü.

 

Värskendame mälu - milline on suurkiskja roll looduses

Avapilt
Sisu

Sloveenlased on koostanud kaks suurepärast postrit selgitamaks inimestele, milline väärtus on suurkiskjatel nii ökosüsteemi kui ühiskonna tasandil. 

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Tarmo Mikussaar

 

Kõik elusolendid on omavahel seotud. Ökosüsteemi tervis mõjutab otseselt kõikide elusolendite (sealhulgas meie) tervist. Terve ja funktsioneeriv ökosüsteem tagab piisava taimestiku biomassi, puhta vee, viljaka mulla, tolmeldamise ja seemnete levimise, ohjab haigusi ja reguleerib kliimat - ühesõnaga kõik, mis ka meie eluks ja heaks käekäiguks oluline.

 

 

Sloveenia plakat suurkisjate rolli kohta

 

VIDEO: tuulepesa ehk tuuleluud

Illustreeriv materjal LK-team

Tuuleluud männil

Tuuleluud, tuulepesa, nõialuud…

Tuuleluuad moodustuvad tihedaid oksapõimikud puude võras. Põhjustajateks on peamiselt seened, harvemini viirused või putukkahjurid, aga ka mingid muud kahjustajad.

Tuntumad ja silmahakkavamad on tuuleluuad kaskedel ja aiapidajad on neid täheldanud ka viljapuudel. Vähem märgatavad on nad okaspuudel ehk kuusel ja männil.  

VIDEOD: eilne tuisk

Salvestas LK-team

Ilmateenistuse lumekaart

Rohu külas Virumaal oli koondunud suurem kari metskitsi. Hoolimata tuisusest ilmast tundsid loomad endid rapsipõllul küllaltki turvaliselt. Ega nad endid inimesest suuremat häirida lasknud sest lähemad loomad jäid jäädvustajast vast 50 meetri kaugusele

Puiskarjamaa ja puhkemetsa kujundamine

Artiklisarja koostas ja pildistas säästliku metsanduse ekspert Vello Keppart

Looduskalender R, 10.02.2023 - 10.10

Taastatud puisniit Keila rohealal, Niitvälja/Tammiku tee looduslikul alal, Keila-Niitvälja kaitsealuste taimeliikide püsielupaigas, kus kasvavad eesti soojumikas, sile tondipea, püst-linalehik, mitmed orhideede erinevad liigid (viide, viide)

Kuna Eestis pole teada pikka aega järjepidevalt puiskarjamaana kasutatud alasid (seda pole küll ka uuritud), siis ei saa ka üldjuhul rääkida nende taastamisest. Taastada saab võsastunud puisniitu, mida kavatsetakse kasutusele võtta puiskarjamaana. Sellisel juhul ongi mõistlik toimida nagu puisniidu taastamisel.

Vaatame Eesti loodusrekordeid

Koostas Marek Vahula

Fotod Wikimedia Commons

Rekord nr. 543       Suurimad püütud vimmad

 

Vimb        Vimba vimba

 

Suhteliselt vähetuntud kala, aga vahel teda ikka püütakse.

Rekordkalad:

1,49 kilogrammi (kala pikkuseks 43 cm) ja püütud Pärnu lahest 1959. aastal. 1,3 kilogrammi, kala püüti Pärnu jõest 2002. aastal.

Loe lisaks Kalapeediast: LINK

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.