veebruar 2023

Lumi maas ja tegevusjäljed märgatavad

Fotod Arne Ader

Ilmateenistuse lumeolude kaart

Rebased kurameerivad

Rebased kurameerivad ( www.loodusemees.ee )

 

Rebane       Vulpes vulpes

 

Rebaseid nähti paaris lippamas nähtud juba jaanuari lõpus. Jooksuajal vähenes loomadel ettevaatlikus ja tavaliselt hämaras liikumist alustavaid rebaseid võib praegusel ajal kohata isegi südapäeval, sest jooksuaeg kestab veel märtsikuus.

 

Rebaserajad

 

Rebaserajad

VIDEO: kassikaku huikamine

Video salvestas Kotkaklubi, www.kotkas.ee

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

 

Kassikakk        Bubo bubo

 

Pesitsema asuvaid kassikakkude paare peaks tänavu olema ikka üle kolmekümne, aga tegu on ühe ohustatuma linnuliigiga nii meil kui naabermaades.

Mis põhjustab liigi hääbumist?

Eelkõige muidugi vanalindude vähesus ja pesitsusaegne inimeste poolne häirimine. Vähenenud on suurte lindude saakobjektide vähenemine ja lisaks veel saakloomade saastatus mürkidega.

Musta värvi hallhuntidest

Avapilt
Sisu

"Jooksev must hunt". Asko Künnap
Tekst: Laura Kiiroja

 

Musta värvi hallhundid on Euroopas ja Aasias väga haruldased, Ameerikas aga vähemalt mõnes piirkonnas üsna levinud - näiteks Yellowstone’i rahvuspargis on 45% huntidest musta kasukaga. Siiani oli teada, et must värv tuleneb koerte seas esinenud geenimutatsioonist, mis jõudis hübridiseerimise kaudu huntideni. Muus osas on hallhundi must värvivariatsioon suuresti müsteerium. Oktoobris 2022 avaldatud uuringus leiti aga vähemalt osaline vastus küsimusele, miks musta värvi hunte esineb osa piirkondades rohkem kui teistes.

 

Majaomaniku ja linnu konflikti tasub varakult ennetada

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Jan Simson

Kajakapesa katusel

Kui majaomanikul on eelnevatel aastatel olnud probleeme pesitsevate lindudega, siis juba praegu, enne suurema pesitsushooaja algust, tasub ehitis üle kontrollida. Majaomanik peaks üle vaatama ja vajadusel takistama lindude ligipääsu katusele, pööningule, rõdudele, räästaalustele, samuti võiks kriitilise pilguga üle vaadata kogu pooleliolev ehitis või näiteks laoplats.

Artiklisari - puhkemetsad

Artiklisarja koostas ja pildistas säästliku metsanduse ekspert Vello Keppart

Eesmärgid ja töövõtted puiskarjamaa ja puhkemetsa kujundamisel

Pärast puu murdumist saab (sobivas kohas ja kui ta ei ole ohtlik jalakäijatele) puutüüka jätta parki vaadeldavaks objektiks. Tüügas elustikupuuna pakub täiendavat elupaika mitmetele liigirühmadele. Luua park (2.8.2015)

Pärast puu murdumist saab (sobivas kohas ja kui ta ei ole ohtlik jalakäijatele) puutüüka jätta parki vaadeldavaks objektiks. Tüügas elustikupuuna pakub täiendavat elupaika mitmetele liigirühmadele. Luua park (2.8.2015)

Vaatame Eesti loodusrekordeid

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Kalakajakad Marta ja Oskar - 21 aastat kooselu

Kalakajakad Marta ja Oskar - 21 aastat kooselu ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 546       Maailma vanim rõngastatud kalakajakas

 

Kalakajakas     Larus canus 

 

Teadaolevalt oli kalakajakas Marta näol tegu maailma vanima rõngastatud kalakajakaga.

LK kommentaar:

Kalakajakas Marta koorus 3. juunil 1981. aastal Kakrarahul ja pesitses samal kohal 33. kevadel.

Pliihaavlite kasutamise ja kandmise keeld alates 15. veebruarist

Teavitab Liivi Reinhold, Keskkonnaamet

Kuvatõmmis Maa-Ameti kaardist

Nüüdsest on keelatud pliihaavlite kaasas kandmine ja kasutamine märgaladel ja veekogude lähistel

15. veebruaril jõustus pliihaavlite kasutamise ja kaasas kandmise keeld märgaladel ja veekogude lähistel. Uued piirangualad on nähtavad Maa-Ameti kaardikihil.

Plii on mürgine nii metsloomadele kui ka inimesele. Veelinnujahil on pliimoon olnud keelatud juba 10 aastat. Uus piirang keelab pliihaavlite kasutamise ja kaasas kandmise märgaladel ja veekogude lähistel ka siis, kui jahitakse metsalinde või väikeulukeid.

Pikemas plaanis on eesmärk mürgise moona kasutamine täielikult lõpetada. Praegu oleme jõudnud üleminekuaja järgmisse etappi. Jahimehed saavad muutusega kohaneda järk-järgult ning moona ja vajadusel ka relvad tasapisi välja vahetada.

Lumeilvese juubelimatk Haanjas

Kirjutas Helen Kivisild, keskkonnateadlikkuse spetsialist

Pildistas Silver Eensaar

Kaardi joonistasid Ago Tominga ja Taavi Pae

Suusatajad lumeilvese matkal Haanja maastikul 2023. aastal

Veebruari alguses said Tartu üliõpilaste looduskaitseringi tudengid ja vilistlased kokku 25. juubelimatkal Lumeilves. Ligi poolsada matkajat suusatasid kahekümnel Eesti kõrgeimal tipul Haanja looduspargis.

Täna algab talilinnuloenduse viimane periood

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Tutt-tihane

Tutt-tihane ( www.loodusemees.ee )

Eesti Ornitoloogiaühing tuletab vabatahtlikele linnuvaatlejatele meelde, et tänasest kuni veebruari lõpuni käib maismaa talilinnuloenduse viimane periood.

Talilinnuloenduse viimane periood ehk kevadloendus kestab 15.–28. veebruarini. Loendust tuleb teha enda valitud umbes 10 km pikkusel rajal. Loendust tehes tuleb üles märkida kõik rajal nähtud ja kuuldud linnud, sisestada andmed vaatlusankeeti ja edastada need hiljemalt märtsi lõpuks maismaa talilinnuloenduse koordinaator Jaanus Eltsile.

Kuna loenduste eesmärk on jälgida talilindude levikut ja arvukust pikema aja jooksul, siis on väga oluline järgida etteantud metoodikat ja teha vaatlusi vastutustundlikult.

Vestlusõhtu: Kristel Vilbaste „Meie joogivesi“

Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu kutsub huvilisi osalema

Vestlusõhtu koos uue raamatu esitlusega  toimub Tartus 15. veebruaril algusega kell 18 Oskar Lutsu nimelises Linnaraamatukogus, aadressil Kompanii 3/5

Raamatuesitlus ja vestlusõhtu: Kristel Vilbaste „Meie joogivesi. Allikad, kaevud, kraavid ja pudelid“

Autoriga vestleb ajakirjanik Liis Seljamaa.

Kristel Vilbaste on looduskirjanik, kelle sulest ilmus kümme aastat tagasi menuteos „Eesti allikad”. Praegu on joogivee kättesaadavus muutunud oluliseks teemaks:

Kust saada joogivett siis, kui elektrit pole?

Kas meie looduslik vesi on joodav?

Kuidas vett leida?

Raamatust leiab ühtlasi ligemale 100 Eesti joogiveeallika nimekirja.

6. NÄDAL 6.2.2023.- 12.2.2023. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Neljapäeval oli suur siisikeste parv elupuude seemneid söömas

Nädal oli muutliku ilmastikuga ja libedate teedega.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -5,8…0,1 °C piires, mis ületas normi 0,9…5,8 kraadi võrra. Kahel päeval nädala alguses ja lõpus olid ööpäeva keskmised õhutemperatuurid miinuspoolel, kolmapäevast reedeni null kraadile lähedased.

Kõige külmemad ilmad esinesid teisipäeval ja pühapäeval, kui minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti vastavalt -11,4 °C ja -13 °C.

Teisipäeval esines ka härmatist ja maksimaalne termomeetrinäit jäi sel päeval ainukesena nädala kestel miinuspoolele.  Nädala kõige kõrgem temperatuur õhus läks Jõgeval kirja reedel (2,4 °C).

Lendorava aasta avamine ja veel üks pilk karu aastale Aasta Loom E, 13.02.2023 - 23.17
Sisu

 

Väike videomeenutus jaanuarist 2023 Lätis avatud Eesti karufotode näitusest ning mesikäppadest lõunanaabrite juures. Läti metsaagentuuri Silava vanemteadur Jānis Ozoliņš ning Läti Loodusmuuseumi näituse kuraator Polīna Šķiņķe räägivad usutluses,  miks lätlased karusid veidi kardavad. 

Karu juurest lendorava juurde: kolmapäeval toimub Tallinna loomaaias 2023. aasta looma lendorava pidulik avasündmus, kõik on oodatud registreeruma, kuni kohti jätkub:

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.