märts 2023

Pildistas ja kirjutas Kristel Vilbaste

Linnaloodus. Konnad ERMI haljasalal

Täna juhtus minuga täiesti kummaline lugu. Kui olin ära kuulanud Urmas Tartese vestluse Krista Taimiga Vikerraadio Ökoskoobis, nõuanded, kuidas teha fotosid täna alanud Loodusfestivali fotokonkursi “Metsik linn” jaoks, siis mõtlesin, et lähen teen ka ühe foto tärkavast linnaloodusest.

Fotokonkurss Metsik linn

Mul on Eesti Rahva Muuseumi juures üks koht, kus tean esimesi paiselehti õitsema puhkevat. Aga nagu needus hakkas sellist vihma sadama, et ükski kollane õieke ei teinud seda nägugi, et võiks endast märku anda. Kammisin siis ERMi kõrval muruplatsi läbi ja äkki nägin kallistavat konnapaari.

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Leevikeste paar

Leevike       Pyrrhula pyrrhula

Miks on leevikestel talilinnu maine?

Talvisel ajal tegutses osa leevikesi seltsingutes, mis kevadel lagunevad ja moodustuvad paarid, kes siirduvad peatselt kuusikutesse pesitsema ning alguse saab leevikeste peidulise elu periood. Haudepaare võib meile pesitsema jääda üle saja tuhande.

EOÜ annab teada esialgsed tulemused

Foto Arne Ader

Sookured ( www.loodusemees.ee )

Pühapäeva varahommikust lõunani kestnud linnade linnuvaatluspäeval märgati kõige rohkem linnuliike taas kahes linnas – seekord Tallinnas ja Tartus. Mõlemas linnas panid vaatlejad kirja 82 liiki.

Linnade linnuvaatluspäeval osales üle saja linnuhuvilise, kes tegid vaatlusi 27 Eesti linnas. Esialgsete tulemuste põhjal nähti ja kuuldi üle Eesti kokku 118 linnuliiki.

Pildistas LK-team

Kuusevõrasse peidab händkakk ka teda päeval kiusavate hallvareste eest

Händkakk                  Strix uralensis

Händkakud on muutunud meie looduses viimase kolmveerand sajandi jooksul arvukaimateks öökullide seas. Neid võib meil pesitseda paari tuhande paari jagu kui leidub piisavalt toitu.

Veebikaamera vahendusel teame, et kassikaku paaril on munad pesas nagu ka osadel kodukakkudel.

Video ja pildirida salvestas Liz, LK foorumist

Päevavalguses on muna olemasolule kindlam kinnitust leida, kui öise vaatluse ajal

Kassikakk        Bubo bubo

Emaslind munes esimese muna 23. märtsil ja vastu suveaega 26. skp-l veidi enne kella kolme öösel teise muna.

Isaslind on toonud emaslinnule kingituse närilise näol

Kaarditõmmised Francesca, LK foorumist

Isaslind Karl rändab veel Türgis

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Must-toonekurgedel jõuab pesapaigale Karulas esimesena isaslind.

Hetkel rändab Karl Türgis, olles sügisrände algusest läbinud 4600 km pikkuse teekonna. Nüüdsest tuleb tema rännet jälgida suurema tähelepanelikkusega, sest peale Rumeenia läbimist tuleb Ukraina lääneosa.

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Emaslind pesal aga veel ühe munaga

Kassikakk        Bubo bubo

Veebikaamerate pikaajalised jälgijad mäletavad, et Läti kassikakkude pesitsust sai jälgitud 2017. aastal. Seega on meil looduses pesitsevatest kassikakkudest mingi ülevaade olemas, kuigi Läti pesaalust öösel ei valgustatud ja seega läks hulk teavet kaduma.

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Punarind ( www.loodusemees.ee )

Eesti Ornitoloogiaühing korraldab sel pühapäeval, 26. märtsil linnade linnuvaatluspäeva saamaks teada, millises Eesti linnas leidub tänavu kevadel kõige rohkem linnuliike.

Linnade linnuvaatluspäeval saavad kaasa lüüa kõik huvilised üksi või kuni kuueliikmelistes võistkondades.

Vaatluspäeval tuleb kella 5–13 vahel vabalt valitud linnas kirja panna kõik nähtud ja kuuldud linnuliigid.

Vaatlustulemused – osalejate nimed, vaatlusalaks olnud linn ja kohatud liikide nimekiri – tuleb saata samal päeval kella 16ks vaatluspäeva koordinaatorile Tarvo Valkerile aadressile: tarvo.valker@eoy.ee

Artiklisarja koostab ja pildistas säästliku metsanduse ekspert Vello Keppart

Smolnitsa luitemännik

Maastiku ilmet mõjutab tugevasti puistute liigiline ja vanuseline koosseis, mis paistab silma eriti kevadel ja sügisel. Erivanuselised segapuistud parkmetsades on eelistatumad kui ühevanuselised okas- või lehtpuu puhtpuistud, eelisteks on siin erinevad vanused ja puuliigid.

Kui kasvukohatingimused lubavad, on parkmetsaks ühed sobivamad arukase ja/või laialehiste puuliikide (tamm, pärn, jalakas, künnapuu, vaher) suurema või väiksema osalusega leht- ja okaspuude segapuistud.

Parimaks tervist tugevdavaks parkmetsaks koosseisu poolest on aga väheste arukaskedega männikud.