märts 2023

Kaarditõmmised Francesca, LK foorumist

Isaslind Karl rändab veel Türgis

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Must-toonekurgedel jõuab pesapaigale Karulas esimesena isaslind.

Hetkel rändab Karl Türgis, olles sügisrände algusest läbinud 4600 km pikkuse teekonna. Nüüdsest tuleb tema rännet jälgida suurema tähelepanelikkusega, sest peale Rumeenia läbimist tuleb Ukraina lääneosa.

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Emaslind pesal aga veel ühe munaga

Kassikakk        Bubo bubo

Veebikaamerate pikaajalised jälgijad mäletavad, et Läti kassikakkude pesitsust sai jälgitud 2017. aastal. Seega on meil looduses pesitsevatest kassikakkudest mingi ülevaade olemas, kuigi Läti pesaalust öösel ei valgustatud ja seega läks hulk teavet kaduma.

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Punarind ( www.loodusemees.ee )

Eesti Ornitoloogiaühing korraldab sel pühapäeval, 26. märtsil linnade linnuvaatluspäeva saamaks teada, millises Eesti linnas leidub tänavu kevadel kõige rohkem linnuliike.

Linnade linnuvaatluspäeval saavad kaasa lüüa kõik huvilised üksi või kuni kuueliikmelistes võistkondades.

Vaatluspäeval tuleb kella 5–13 vahel vabalt valitud linnas kirja panna kõik nähtud ja kuuldud linnuliigid.

Vaatlustulemused – osalejate nimed, vaatlusalaks olnud linn ja kohatud liikide nimekiri – tuleb saata samal päeval kella 16ks vaatluspäeva koordinaatorile Tarvo Valkerile aadressile: tarvo.valker@eoy.ee

Artiklisarja koostab ja pildistas säästliku metsanduse ekspert Vello Keppart

Smolnitsa luitemännik

Maastiku ilmet mõjutab tugevasti puistute liigiline ja vanuseline koosseis, mis paistab silma eriti kevadel ja sügisel. Erivanuselised segapuistud parkmetsades on eelistatumad kui ühevanuselised okas- või lehtpuu puhtpuistud, eelisteks on siin erinevad vanused ja puuliigid.

Kui kasvukohatingimused lubavad, on parkmetsaks ühed sobivamad arukase ja/või laialehiste puuliikide (tamm, pärn, jalakas, künnapuu, vaher) suurema või väiksema osalusega leht- ja okaspuude segapuistud.

Parimaks tervist tugevdavaks parkmetsaks koosseisu poolest on aga väheste arukaskedega männikud.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Merisk ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 561     Vanim taasleitud rõngastatud merisk

Merisk        Haematopus ostralegus

Lind rõngastati 8. juunil 1979. aastal Pärnumaal Kihnu laiul ja taasleiti 29. juunil 1996. aastal samuti Kihnu laiult. Meriski vanuseks jäi 17 aastat ja 21 päeva. Väiksema linnu kohta päris kõrge eluiga.

Foto Arne Ader

Liiklusmärk "Konnad teel" ( www.loodusemees.ee )

Kaja Kübar andis teada, et Kilingi-Nõmmel Talil on massiline konnade kevadränne sobiva ilma tõttu alanud. Rände ajal sattuvad kahepaiksed sõiduteedele. Võimalusel tuleks olla tähelepanelik maanteedel päikeseloojangust keskööni.

Autojuht - sõida konni säästvalt ja vähendada kiirust. Rändeks sobivate ilmade korral kestab konnade massränne kuni viis ööd, aga ilmade külmenedes rändeaeg muidugi pikeneb.

Video salvestas Liz, LK foorumist

Kassikakk        Bubo bubo

Videos vilksab hetkeks emaslinnu poolt munetud muna. Kakumunad ongi suuruse poolest pigem väikesed ja silmnähtavalt ümmargused.

Pesitsemisele on hea algus tehtud.

EOÜ annab teada

Fotod Arne Ader

Hiireviu ( www.loodusemees.ee )
 

Jaanuari teises pooles seirasid Eesti Ornitoloogiaühingu röövlinnutöörühma liikmed siin talvitavaid röövlinde. Tänavu talvitas Eestis hinnanguliselt 1800 hiireviud, 1600 hallõgijat, 1200 merikotkast ja 100 taliviud.

Juba kümnendat aastat läbi viidud talvine röövlindude loendus toimus 34 seirealal kogupindalaga 1885 km2, millest ava-kultuurmaastikku oli 590 km2. Linnuvaatlejad kohtasid kokku 118 röövlindu kümnest liigist, lisaks loendati 49 hallõgijat.

Pildistas Kristel Vilbaste

Õienupud

Harilik sinilill            Hepatica nobilis

Mis on see vägi mis paneb taimed varakevadel õitsema?

Sinilille taimedel on maa sees peidus jämedate juurtega veidi viltune risoom. Risoomi talletati juba möödunud aastal tänavuseks varakevadiseks õitsemiseks vajaminevad varuained. Sinilille risoom võib maapinnas elada ja areneda kuni mitusada aastat.

Pildistas LK-team

Lumi, vesi ja seen

Harilik karikseen        Sarcoscypha austriaca

Karikseened alustasid kasvamist päris hilissügisel, aga muutuvad märgatavamateks tavapäraselt aprillis ja maikuul (tänavu polnud maapind eriliselt külmunud ja vast on see põhjuseks, miks seente viljakehi juba märgata võib). Mandriosas leidub neid seeni pea kõikjalt.

Varakevadiselt värvitus võsastikus torkab silma iga värvilaik. Karikseened kasvavad maapinnal vedelevatel kõdunevatel lepa- ja sarapuuokstel.

Veebikaamera kuvatõmmised Liz, LK foorumist

Emaslind pesal

Kassikakk        Bubo bubo

Emaslind ilmus nii esmaspäeva, kui teisipäeva õhtupoolikul paariks tunnikeseks pesaalusele. Toimetas pesal, otsis omale õigeid asendeid ja kaamerapildi jälgijatel oli „kuri kahtlus“, et varsti peaksime nägema äsja munetud muna.

Kas teate, kus on teie linnas allikas? Arvate, et ei olegi?

Tegelikult on enamuses linnades olemas ka Allika tänav ja see on vana nimi. Enamasti saanud oma nime just allika järgi. /…/ Tallinnas on endine Karja-allikas korralikult kinni müüritud.Tegelikult on terve Mustamäe nõlv täis väikesi allikaid.” Niimoodi kirjutab loodusenaine Kristel Vilbaste oma 2022. aasta sügisel ilmunud raamatus “Meie joogivesi”.

Arne Ader Loodusemehe ajaveebis

Erinevatel aastatel algab kevad kas 20. või 21. urbekuu päeval. Ja iga kord tuleb ta pisut isemoodi. Noppisin siia 7 hetke kevade tulemistest aastatest 1998–2022.

1998

Viljandi maastik Viiralti tammega. Lagedad alad olid juba lumevabad, aga järvedel oli veel jää.

21.03.1998

2005

Käisime Alliklepal merikotka pesa otsimas, aga leidsime hoopiski kuuse-käbilinnu pesa. Fotol emaslind pesamaterjaliga.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lumeta tüveümbrused teisipäeval

Nädal kujunes soojaks ja päikesepaisteliseks. Esmaspäev oli veel talvine. Lund oli siinkandis avamaastikul maas enam kui 30 cm. Päike küll soojendas päeval ja õhutemperatuur tõusis õhtupoolikul 1,2 kraadini, kuid see suutis esialgu veel valget lund vähe sulatada.

Kuusealune lumevaba ring teisipäeval

Veebikaamera kuvatõmmised Susanne LK foorumist

Video salvestas BDrielini LK foorumist

Hommikul soojendas isaslind veel pesapõhja (jalarõngas E340) ja kõrval emaslind ilma rõngasteta

Merikotkas         Haliaeëtus albicilla

Merikotkapaari pesakaamera ees algas tänane hommik eelmiste päevade ootuses rahulikult. Eile õhtul käis pesa uudistamas üksik tumeda sabaga noorlind.

Foto Arne Ader

Sabatihane ( www.loodusemees.ee )

Kalendaarne kevad toob endaga kaasa võrdpäevsuse ehk nii tänane öö kui päev jäävad kaheteist tunni pikkusteks. Alates homsest saame rõõmu tunda juba pikenevast päevast.

Kevade märke looduses oleme saanud jälgida talvejärgselt lühikest aega. Linnuränne on märgatav. Iga järgnev päev toob looduses kaasa muutusi ehk jagub, mille üle rõõmu tunda.

Kaunist kevadist aega sõbrad ja hoidke üksteist!