märts 2023

Autoriks Peep Veedla

Laululindude pesade taskugiid on miniatuurne linnupesade määraja, mis sisaldab kõigi Eestis pesitsevate laululindude pesade kirjeldused ja fotod, välja arvatud vareslased. Kokku 84 linnuliigi pesad.

Raamat mahub igasse taskusse ja on taskukohase hinnaga.

Pildirea pani kokku Luci Metternich Hollandist

Tänaseks 81-aastane Luci kirjutab, et on LK talilinnukaamerat jälginud aastaid ja soovib LK-le edu looduses toimuva kajastamisel. Kaamerapilti saame näha, kuni suur lumi on sulanud. Vaatlusplatsil on veel lund üle paarikümne sentimeetri.

Kütiorus pildistas Kristel Vilbaste

Raisamardikas Kütiorus

Punaselg-raisamardikas    Oiceoptoma thoracica 

Punaselg-raisamardikas on meie looduses täiesti tavaline liik ja nende valmikuid nagu näha kohtame varakevadest kuni sügiseni välja. Raisamardiklaste hulgast on punaselg kergelt äratuntav, sest teisi sarnase välimusega liike lihtsalt ei ole.

Video salvestas Kotkaklubi

Nii pikalt ei ole emaslind pesal nokitsenud ja kell on alles pool viis

Kassikakk        Bubo bubo

Emaslind ilmus harjumatult varasel ajal pesaalusele, et kohenda pesa.

Varane saabumine tekitas uudishimu ümbruse värvulistes kes käisid pesaalusel toimuvat uudistamas. Tavaliselt saabub kassikaku paar pesale hilise hämariku aegu ja selleks ajaks on väikesed linnud juba öömajale siirdunud.

Veebikaamera kuvatõmmis Bozena Isia, LK foorumist         

Kütiorus pildistas Kristel Vilbaste

Punalutikad

Punalutikas        Pyrrhocoris apterus

Tegu on meie loodusesse elama asunud uusasukaga, kes saabus vast veerandsada aastat tagasi.

Leida võime punalutikaid pärnapuude lähedusest kus nad talvitusid aiaprahis: seega parkides, pärnaalleedel või aedades, kus pärnapuid kasvavad.

Emakeele päeva puhul pani kirja Sandra Urvak, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsial

Foto pärineb 1950-ndatest aastatest. Heinategu Pääsma luhal, kuhja otsas paremal seisab Ell Roostalu.

Kristjan Jaak Peterson oli üks esimesi Eesti soost kirjanikke. Tema sünnipäeval 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva.

Komme seda tähtsat päeva pühitseda ei ole väga vana – riiklikuks tähtpäevaks sai 14. märts alles 1999. aastal. Meie keel on väga haruldane, selle omapärast kõneleb õ-häälik ja keele kolm väldet. 

Soomaa on piiriala selle sõna kõige laiemas tähenduses, jääb ta ju nii geograafiliselt kui ka kultuuriliselt Vahe-Eesti alale, hõlmates osaliselt Tori, Kõpu ja Suure-Jaani kihelkondi. Ka keele osas ei saa öelda, et Soomaa piirkond kuuluks ühe kindla murdeala sisse.

Fotod Arne Ader

Kiivitajate rändeparv ( www.loodusemees.ee )

Kiivitaja        Vanellus vanellus

Kiivitajad rändavad ja neid võib näha ka seltsingutena ja linnud hakkavad maanteedel autodega liikujatele kindlasti silma. Eemalt vaadates paistab laiade ja ümaraotsaliste tiibadega kiivitajate lennupilt veidi heitlikuna ja linnusalk mustvalgena.

Kiivitajate rändeaegne liikumine on hoopis märgatavam rannaniitudel ja jõeluhtadel. Kui maapind karge öö möödudes sulanud, otsitakse põldudel veelompide ümbrusest toitu: sealt on tõenäolisem leida selgrootuid.

Pildistas Kristel Vilbaste

Kõrvenõges

Kõrvenõges       Urtica dioica

Lõuna-Eesti on kõrvenõgesed oma ninad elamute päikesepoolsetel külgedel rohitud lillepeenardel juba kasvamas ja on valmis kõrvetama puudutajat.

Selleks, et mõista, kuidas taim kõrvetab tuleb meil abiks võtta suurendusklaas.

Kõrvenõgese karvastel lehtedel ja taime varrel paiknevad veidi pikemad, paksemad ning jäigemad karvakesed – kõrvekarvad.

Artiklisarja koostab ja pildistas säästliku metsanduse ekspert Vello Keppart

Lageraie Kalevipoja lingukivi ümber Kassinurme parkmetsas. Lageraie avab vaate mõhnastiku pinnamoele paariks aastaks. Peagi kattub see ala tiheda kõrge võsaga ja tihnik sulgeb maastikuvaate aastakümneteks. Lageraie ei sobi parkmetsadesse

Parkmetsapuistutes tehakse puhkekasutusliku väärtuse suurendamiseks, looduslikuks uuendamiseks ning rekreatiivsete ja esteetiliste omaduste parandamiseks mitmesuguseid raieid. Need tehakse maastikukujunduslikest ja metsakasvatuslikest seisukohtadest ning ohutusnõuetest lähtuvalt, kujundades parkmetsas sobivaid vaateid, teede ja radade ääri ning puhkekohti:

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Hahad ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 558     Vanimaks elanud hahk

Hahk        Somateria mollissima

Lind rõngastati 25. mail 1973. aastal Läänemaal Kumarilaiul ja taasleiti 21. jaanuaril 1992. aastal Taanist. Haha vanuseks jäi siis 19 aastat, 7 kuud ja 27 päeva. Suurema linnu kohta ka kõrge eluiga.

Eestimaa Looduse Fond avaldab õiguslikud analüüsid

Foto Arne Ader

Metsatee ( www.loodusemees.ee )

Õiguslikud analüüsid: RMK peab riigimetsa majandamisel eri väärtuste ja kohalike kogukondadega rohkem arvestama

Eestimaa Looduse Fond (ELF) avaldab kaks õiguslikku analüüsi, mis toovad esile Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) rolli ning kõrgendatud avaliku huviga metsaaladega seotud valupunkte. 

Analüüsidest selgub, et liialt üldsõnalised ja puudulikud õigusnormid ei taga meie riigimetsa erinevate väärtustega arvestamist ning piisavat kontrolli RMK otsuste ja tegevuse üle. Seetõttu on riigimetsa majandamisel esiplaanil tuluteenimise eesmärk ning muud avalikud huvid on jäänud tagaplaanile. 

Fotod Arne Ader

Põldlõoke ( www.loodusemees.ee )

Põldlõoke       Alauda arvensis

Põldlõokeste põhiränne oleneb ikka ilmadest ja kõik me oleme kuulnud sõna „lõokesetalv“, aga selline värskelt sadanud lumi sulab tavaliselt mõne päevaga ja ei sunni rändureid tagasi lumepiirini lendama – saadakse siin hakkama. Põldlõokesi märkab tähelepaneli üle Eesti.

Pildistas LK-team

Näeb ju välja nagu päris väikse karu jälg

Mäger        Meles meles

Pildistas LK-team

Laialehine hundinui

Laialehine hundinui        Typha latifolia

Sulab lumi jõgede-, järvede- ja kraavikallastelt, kaovad ka talv otsa lumest turritanud hundinuiade tõlvikud. Harvemini leiab hundinuiasid riimveelistes kasvukohtades

Osalema ootab Tere, Kevad 2023! https://terekevad.ee/

Head kevadeotsijad!

Tervitused kõigile ligi 4000 tublidele kevadeotsijale, kes on koos meiega kevade otsimist alustamas! Viimastel päevadel on külm järele andnud ja on andnud Kevadele võimaluse vargsi kohale hiilimiseks. Ka esimesed kevadekuulutajad on saabunud.

Pisut lähemalt sellest, mis meid ees ootab.

1. Kevadekuulutajate tundmaõppimine.