märts 2023

Pildistas Kristel Vilbaste

Kõrvenõges

Kõrvenõges       Urtica dioica

Lõuna-Eesti on kõrvenõgesed oma ninad elamute päikesepoolsetel külgedel rohitud lillepeenardel juba kasvamas ja on valmis kõrvetama puudutajat.

Selleks, et mõista, kuidas taim kõrvetab tuleb meil abiks võtta suurendusklaas.

Kõrvenõgese karvastel lehtedel ja taime varrel paiknevad veidi pikemad, paksemad ning jäigemad karvakesed – kõrvekarvad.

Artiklisarja koostab ja pildistas säästliku metsanduse ekspert Vello Keppart

Lageraie Kalevipoja lingukivi ümber Kassinurme parkmetsas. Lageraie avab vaate mõhnastiku pinnamoele paariks aastaks. Peagi kattub see ala tiheda kõrge võsaga ja tihnik sulgeb maastikuvaate aastakümneteks. Lageraie ei sobi parkmetsadesse

Parkmetsapuistutes tehakse puhkekasutusliku väärtuse suurendamiseks, looduslikuks uuendamiseks ning rekreatiivsete ja esteetiliste omaduste parandamiseks mitmesuguseid raieid. Need tehakse maastikukujunduslikest ja metsakasvatuslikest seisukohtadest ning ohutusnõuetest lähtuvalt, kujundades parkmetsas sobivaid vaateid, teede ja radade ääri ning puhkekohti:

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Hahad ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 558     Vanimaks elanud hahk

Hahk        Somateria mollissima

Lind rõngastati 25. mail 1973. aastal Läänemaal Kumarilaiul ja taasleiti 21. jaanuaril 1992. aastal Taanist. Haha vanuseks jäi siis 19 aastat, 7 kuud ja 27 päeva. Suurema linnu kohta ka kõrge eluiga.

Eestimaa Looduse Fond avaldab õiguslikud analüüsid

Foto Arne Ader

Metsatee ( www.loodusemees.ee )

Õiguslikud analüüsid: RMK peab riigimetsa majandamisel eri väärtuste ja kohalike kogukondadega rohkem arvestama

Eestimaa Looduse Fond (ELF) avaldab kaks õiguslikku analüüsi, mis toovad esile Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) rolli ning kõrgendatud avaliku huviga metsaaladega seotud valupunkte. 

Analüüsidest selgub, et liialt üldsõnalised ja puudulikud õigusnormid ei taga meie riigimetsa erinevate väärtustega arvestamist ning piisavat kontrolli RMK otsuste ja tegevuse üle. Seetõttu on riigimetsa majandamisel esiplaanil tuluteenimise eesmärk ning muud avalikud huvid on jäänud tagaplaanile. 

Fotod Arne Ader

Põldlõoke ( www.loodusemees.ee )

Põldlõoke       Alauda arvensis

Põldlõokeste põhiränne oleneb ikka ilmadest ja kõik me oleme kuulnud sõna „lõokesetalv“, aga selline värskelt sadanud lumi sulab tavaliselt mõne päevaga ja ei sunni rändureid tagasi lumepiirini lendama – saadakse siin hakkama. Põldlõokesi märkab tähelepaneli üle Eesti.

Pildistas LK-team

Näeb ju välja nagu päris väikse karu jälg

Mäger        Meles meles

Pildistas LK-team

Laialehine hundinui

Laialehine hundinui        Typha latifolia

Sulab lumi jõgede-, järvede- ja kraavikallastelt, kaovad ka talv otsa lumest turritanud hundinuiade tõlvikud. Harvemini leiab hundinuiasid riimveelistes kasvukohtades

Osalema ootab Tere, Kevad 2023! https://terekevad.ee/

Head kevadeotsijad!

Tervitused kõigile ligi 4000 tublidele kevadeotsijale, kes on koos meiega kevade otsimist alustamas! Viimastel päevadel on külm järele andnud ja on andnud Kevadele võimaluse vargsi kohale hiilimiseks. Ka esimesed kevadekuulutajad on saabunud.

Pisut lähemalt sellest, mis meid ees ootab.

1. Kevadekuulutajate tundmaõppimine.

Pildistas LK-team

Selle isaskaru esikäpa laius on 14 sentimeetrit

Pruunkaru ehk karu       Ursus arctos

Pruunkarude kõnnijälgi lumel avastades näeme, et isendi esijala jälge katab tagakäpa jälg, aga suvisel kõnnil asetub tagajala jälg esijala jäljest ettepoole.

Kirjutas Uudo Timm

Tiit Randla. Lendorava kaitseks

Märtsis on metsas juba kevade hõngu. Aga ega aastad ole vennad.

Kui viimastel aastatel oleme juba harjunud, et märtsi alguses on lagedad alad lumevabad ja esimesed lõokesed, kiivitajadki kohal, siis tänavu on veidi teisiti.

Kui meenutada 1960-ndaid aastaid, siis oli ikka märtsi lõpus veel lumi maas ja hanged ninani ja heal juhul jõudsid Põhja-Eestisse esimesed rändlinnud pööripäeva paiku.

Muidugi oli siis minu nina tollast vanust arvestades jupp maad madalamal, aga 30-40 cm lund oli täiesti tavaline. Praegu on Virumaa lendorava metsades samuti ligi 40 cm lund ja seda tuleb aina juurde.