märts 2023

Pildistas LK-team

Selle isaskaru esikäpa laius on 14 sentimeetrit

Pruunkaru ehk karu       Ursus arctos

Pruunkarude kõnnijälgi lumel avastades näeme, et isendi esijala jälge katab tagakäpa jälg, aga suvisel kõnnil asetub tagajala jälg esijala jäljest ettepoole.

Kirjutas Uudo Timm

Tiit Randla. Lendorava kaitseks

Märtsis on metsas juba kevade hõngu. Aga ega aastad ole vennad.

Kui viimastel aastatel oleme juba harjunud, et märtsi alguses on lagedad alad lumevabad ja esimesed lõokesed, kiivitajadki kohal, siis tänavu on veidi teisiti.

Kui meenutada 1960-ndaid aastaid, siis oli ikka märtsi lõpus veel lumi maas ja hanged ninani ja heal juhul jõudsid Põhja-Eestisse esimesed rändlinnud pööripäeva paiku.

Muidugi oli siis minu nina tollast vanust arvestades jupp maad madalamal, aga 30-40 cm lund oli täiesti tavaline. Praegu on Virumaa lendorava metsades samuti ligi 40 cm lund ja seda tuleb aina juurde.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lumepallid kontpuudel

Nädal oli külm ja paksu lumega. Keskmine õhutemperatuur kõikus -14,4…-2,7 °C piires.

Päeval õhutemperatuuri maksimaalne näit ilmajaamas üle null kraadi ei tõusnud. Minimaalne õhutemperatuur langes siin kandis kolmel ööl alla -15 kraadi. Kõige rohkem külmakraade pandi kirja reedel, kui termomeetrinäit langes -24,9 °C. Peaaegu 20 kraadi mõõdeti külma ka teisipäeval, täpsemalt -19,6 °C.

Sädelevad jääkristallid lumel

EOÜ palub edastada märgatud rändlindude vaatlused

Foto Arne Ader

Sookured ( www.loodusemees.ee )
 

Eesti Ornitoloogiaühing kogub teateid esimestest saabunud rändlindudest, näiteks sookure, linavästriku, väike-lehelinnu ja suitsupääsukese kohta.

Rändlindude saabumisest saab iga huviline teada anda kuni mai lõpuni. Vajalik on üles märkida vaatluse kuupäev ja kellaaeg, asukoht, nähtud liigid, isendite arv ja tegevus, võimalusel ka lindude sugu ja vanus. Oluline on, et vaatleja on täiesti kindel, mis liiki lindu ta nägi.

Vaatlusandmed tuleb sisestada rakenduse PlutoF GO kaudu või platvormil PlutoF, kust need jõuavad portaali elurikkus.ee.

Veebikaamera kuvatõmmised Susanne, LK foorumist

Video salvestas Kotkaklubi

Eilne hommik merikotka pesal

Merikotkas         Haliaeëtus albicilla

Ilmamuutus teeb imesid vaata milliseks muutus kotkapesa kesköise sulailma ja lõunakaarte tuule saabudes. Sulailm peaks kestma neljapäeva õhtuni, kui ilm selgeks ja külmaks läheb. Ööd jäävad külmadeks, aga päikese mõjul päevad plusskraadidesse. Kas kisub kevadeks?

Keskkonnaamet annab teada

Foto Arne Ader

Metsvint pesal ( www.loodusemees.ee )

Lindude pesitsushooaeg on alanud.

EOÜ aasta linnu teadusuudis, https://eoy.ee/aul/

Aasta linnu teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi

Pildistas Lauri Lilleoks

Kaaspüügil võrku sattunud aul. Kui õigel ajal jaole saada võib päästa nii mõnegi linnu elu, kuid enamustel juhtudel kahjuks nii hästi ei lähe

Läänemeri on arktilistele merelindude oluline talvitamisala, eriti selle madal lõunarannik. Möödunud sajandi lõpul talvitas Läänemerel ligikaudu 7,5 miljonit veelindu. Viimastel kümnenditel on talvitajate arv langenud, enim just sukelduvate lindude oma: auli (Clangula hyemalis) arvukus on vähenenud koguni 65%, samas suurusjärgus on kahanenud ka kirjuhaha (Polysticta stelleri) ja tõmmuvaera (Melanitta fusca) arvukus. Ligikaudu poole vähemaks on jäänud hahku (Somateria mollissima), mustvaeraid (Melanitta nigra) ja rohukosklaid (Mergus serrator)

Pilt ja video LK-team

Kui suur loom on korralikult söönud peab ta ka…

Euroopa põder ehk põder        Alces alces

Videos näeme põdralehma, aga ka põdrapullid on talvisel ajal „nudipead“ ja uusi sarvi hakkavad uhked sarvekandjad kasvatama aprillis.

Pildistas LK-team

Põtrade kahjustused mändidel

Harilik mänd ehk pedajas       Pinus sylvestris

Harilikule männile - aasta puule on põhjust veidi enam tähelepanu pöörata.

Kahjustatud puudega on kimpus eelkõige metsaomanikud, aga erinevaid kahjustatud puid märkavad looduses liikujad

Mark Pusta avastab peaaegu, et pooljuhuslikult unikaalse Karstimaastiku ja Karstimaa ning Võhmetu-Lemküla Karstijärved samuti Assamalla karstiluha. Ta hakkab sinna käima huviretkedele kus kohalik vana metsavaht Lennart Stahl jutustab talle ka kõike sealset põnevat. Mark on viie aastaga vajalikku infot kogunud ja soovib saada Karstimaa giidiks kuigi tal see kohe ei õnnestu. Lõpuks saabub esimene bussitäis Tori Põhikooli rahvast ja Karstimaa saab huvilisi täis.

Video salvestas Liz, LK foorumist

Merikotkas         Haliaeëtus albicilla   

Pärast pakaselisi ilmasid ja lumesadusid kohendas merikotkaste paar täna hommikupoolikul pesa. Video alul näeme, kuidas isaslind toob pesale materjali (temal on ainsana jalarõngad - E340) ja põhjust on video lõpuni vaadata…

Pariisi ürituse raames toimub Rein Marani fotonäitus

Nganassaani šamaani Demnimee perekond

Pariisi kontserdinädala raames (13.-19. märtsil) tulevad14. märtsil Pariis Filharmoonia kontserdimajas esitlusele Veljo Tormise kooriloomingu tippteose „Unustatud rahvad“ kolm osa „Isuri eeposest“, „Vadja pulmalaulud“ ja „Ingerimaa õhtud“ Ingrid Roose juhatusel, kes pälvis 2019. aastal 9. rahvusvahelisel noorte dirigentide konkursil Pariisis I preemia. Kontsert lavastusel laulavad 80 prantsuse akadeemia- ja kammerkoori lauljat vadja, isuri ja soome-ugri keeltes.

Kirjutas Vello Keppart

Pildistasid Vello ja Tiit Keppart

Metskitse toitumise jäljed haava okstel veebruari lõpus

Kui põdra, metskitse, punahirve ja jäneste talviseks toiduks on puhmaste, põõsaste ning puude võrsed, siis talve lõpus suureneb puude ja põõsaste koore osa loomade toidusedelis.

Üle pika aja on tõeline talv ja arvata on, et lumevaip püsib varjulistes kohtades märtsikuu teise pooleni ning koorik lumel kannab kergemaid loomi.

Puude kahjustused nii metsakultuurides, kui viljapuuaedades ilmnevad just kevadtalvel, kui lume sulades avastatakse, et hiired on söönud koort ka lume all.

Jälgi pildistasid LK-team ja Tiiu Kruus

Foto Arne Ader

Isegi sellises kitsas ojas käib saarmas toitumas, kui seal peaks leiduma põhjamudas talvituvaid konni või limuseid ehk elutsema kalu

Harilik saarmas        Lutra lutra

Looduses kohatakse saarmaid harva, sest nende arvukuseks hinnatakse veidi üle pooleteise tuhande isendi (võrdluseks võiks tuua, et kopraid on umbes kümme korda rohkem).

Artiklisarja koostas ja pildistas säästliku metsanduse ekspert Vello Keppart

Metsapargi looduslik uuendus: vaher, saar, pärn, kuusk, pihlakas jt. Park on looduslikult uuenev püsikooslus, mida aednikud ja maastikukujundajad veidi suunavad, et puhkajatel oleks mõnusam loodust nautida

Metsapark on tagasihoidliku heakorrastuse ja kujundusega asulasisene või -lähedane metsailmeline park (puuvõrade liitus harilikult >50%), kus on rajatud jalutus- ja/või sporditeede võrk, on vähemalt hädavajalik pargiinventar ning vahendid sportimiseks ja lastele mängimiseks ning toimub regulaarne, kuid mõõdukas hooldus. Metsapargid on asulates, eriti linnades oluliseks rekreatsioonikeskkonnaks ja ka biomitmekesisuse säilitamise kohaks.