Mai 2023

Pildistas LK-team

Maasikaõied

Metsmaasikas      Fragaria vesca

Mestmaasikad alustasid tänavu õitsemist nädala eest ja eks huviline peab oma maasikakohtadel jälgima, õitsemise aegseid öökülmasid ja seda just avatud raiesmikel, teeveertes, kus väiksem liiklus, kraavi- või põllupeenardel. Leht- ja segametsade alused maasikataimed õitsevad veidi hiljem, olles külma eest kaitstumad.

Video ja veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Võõras saabus pealelõunal Kergu pesale

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Pärnumaa pesale jõudis saatjaga isaslind Kergu 21.aprillil ja on pea kuu aega oodanud oma möödunud aasta paarilist, olles selle ajaga pesa uue okste, sambla ja kuluga katnud.

Täna saabus pesale võõras, käitumise järgi emaslind (rõngastatud ja raadisaatjaga), ja käitus päris kutsuvalt. Isaslind Kergu taandus viisakalt pesapuu alumisele oksale…

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Võsa-ritsiklind ( www.loodusemees.ee )

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuhuvilisi osalema 20. maist kuni 24. juunini öölaulikute loendusel.

Loendusi tegema on oodatud linnuhuvilised, kes tunnevad öölaulikud ära just häälte järgi ja on valmis öösel looduses liikuma. Öölaulikud on linnud, kelle peamine häälitsusaeg langeb öötundidele, näiteks rukkirääk, põldvutt, täpikhuik, ööbik, öösorr, erinevad ritsiklinnud ja roolinnud.

Loendusperioode on kolm: 20.–31. mai, 1.–12. juuni ja 13.–24. juuni. Loendust tuleb teha igal perioodil ühe korra öösel kella 24 ja 3 vahel. Loendamiseks sobib igasugune maastik ning raja pikkus võiks olla 10 km. Loendust tuleb teha võimalikult hea ilmaga.

Video ja fotod Karl Adami

Kõrkja-roolind

Kõrkja-roolind       Acrocephalus schoenobaenus

Kõrkja-roolinnud tegutsevad kõikjal kus piisavalt niiskust pajupõõsaid, pilliroogu, kõrkjaid ja teisi kõrgemaid rohttaimi olgu siis  sisevete, kraavide või mereranniku läheduses. Pesitsevaid paare on palju, neid võiks olla kuni paarsada tuhat ja pesitsusaladele saabusid linnud tänavu juba maikuu alul. 

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Rekord nr. 584     Vanim taasleitud väiketüll

Väiketüllid mängivad ( www.loodusemees.ee )

Väiketüll        Charadrius dubius

Pildistas LK-team

Kevadine seahernes

Kevadine seahernes        Lathyrus vernus

Kevadise seaherne õitsemine jääb samasse aega nii võsa- kui kollaste ülastega ja nende kasvukohad võivad olla sarnased: viljaka pinnasega leht- või segametsades, puisniitudel või parkides.

Juunikuus kui taim on ära õitsenud, jääb ta rohurindes pea märkamatuks, hoolimata sellest, et kevadise seaherne lehed püsivad rohelistena sügiseni.

Veebikaamera kuvatõmmis Susanne, LK foorumist

Perepilt

Merikotkas         Haliaeëtus albicilla

Tänaseks on saanud merikotkaste ainus pesapoeg juba kahe nädala vanuseks. Kotkapojad lennuvõimestuvad umbes kümne nädala vanuselt. Seega jääb suursündmuseni tänavu veel kaks kuud.

Emalind Ella veedab pesal enamuse ajast hoolitsedes kotkapoja eest. Isalind laseb meelsasti emaslinnu konte sirutama, saades hakkama ka kotkapoja toitmisega.

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge ja video Mogga, LK foorumist

Emalind Tiiu toob pesamaterjali lisaks

Suur-konnakotka ja väike-konnakotka segapaar.

Suur-konnakotkas          Clanga clanga

Väike-konnakotkas        Clanga pomarina

Veebikaamera kuvatõmmise ja video salvestas Liz, LK foorumist

Vasakult alates: keskmine, noorim ja vanim

Kassikakk        Bubo bubo

Kassikakupaari pojad koorusid 25. aprillil, 27. aprillil ja kõige noorem 30.aprillil.

Veebikaamera möödunud aastane kuvatõmmis Sappheira, LK foorumist

Möödunud aasta ülesvõte

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Me oleme igaaastaselt juba harjunud kahe kalakotka kaameraga: ühega Võrumaal ja teisega Tartumaal, mida oleme saanud jälgida alates 2013. aastast.

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Eile õhtupoolikul oli märgata esimest nägijat ja täna juba mitut

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Kuldnokapoegade nägijaks saamine hakkab teoks saama nädala vanuselt. Muutub käitumine ja veel kuni paari nädalase pesakasti elu juures toimuvad kiired arengud.

Vanalindude koormus kasvab ja tööpäevad pikenevad koos päevavalgusega. Vähemasti toidupuuduse hirmu ei ole, kui ilm vähegi lubab.

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Isaslind toidab kuldnokapoegi

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Kuldnokapoegade koorumine algas veidi pärast keskpäeva nädala eest ja sama päeva õhtuks oli neli kuldnokapoega koorunud.

Tänaseks on vanalindudel toita kuus kuldnokapoega. Kuldnokapoegade pesakasti elu kestab veel kaks nädalat ja poegade hämmastavalt kiirel arengul võiks huviline silma peal hoida.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart 

Kullerkupp aias

Nädal algas normist (keskmine 1991-2020) külmemate ilmadega. Esmaspäeval mõõdeti öösel õhus -3,0 °C ja päevane maksimaalne termomeetrinäit küündis õhus 15,1 °C. Ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati tol päeval 6,9 °C, mis jäi normist kolme kraadi võrra madalamaks näiduks.

Öökülma esines õhus ka teisipäeva öösel, kuid järgnevatel öödel enam mitte.

Kolmapäevast alates tõusid päevased maksimaalsed temperatuurid õhus 20 °C või üle selle. Samas püsisid ööpäevased temperatuuriamplituudid suured (enamikel päevadel ligikaudu 20 kraadi).

Nädala kõige soojemaks päevaks kujunes pühapäev, kui maksimaalne termomeetrinäit küündis õhus 22,6 °C, kuid öiseks minimaalseks õhutemperatuuriks jäi 2,4 °C.

Pildistas Saale Tartes

Urmas Tartes

Eesti looduskaitse kõrgeima autasu – Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia koos kuldmärgiga – pälvis putukateadlase ja looduse populariseerijana tuntud Urmas Tartes.

Looduskaitsekuu avamisel Kadrioru lilleaias andsid president Alar Karis ja kliimaminister Kristen Michal üle ka tänavused looduskaitsemärgid ja noore looduskaitsja märgid.

Urmas Tartes on Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjoni juht ja arvamusliider, kes kuulub ka Eesti Looduseuurijate Seltsi ja Eesti Rooma Klubisse. Urmas on avaldanud muljetavaldava hulga teaduslikke ja populaarteaduslikke artikleid, esinenud konverentsidel ja võtnud osa kõrgetasemelistest vestlusringidest.

EOÜ annab teada

Foto Wikipeediast

Vihasoo torn

Möödunud laupäeval selgitasid linnuvaatlejad välja Eestimaa kõige liigirikkama torni, milleks osutus Lahemaal Eru lahe ääres asuv Vihasoo torn, kus märgati kokku 86 liiki linde.

Tornide linnuvaatluspäeval 13. mail kogunes 13 torni üle Eesti kokku 107 huvilist, kes vaatlesid 152 liiki linde.

Kõige linnuliigi rohkemaks torniks osutus seekord Lahemaal asuv Vihasoo torn, kus Artto Pello ja Martin Piispea juhendamisel märkasid vaatlejad kokku 86 liiki linde.

Teisele kohale jäi Tartumaal asuv Raigastvere torn 73 liigiga ja kolmandale kohale Haapsalus asuv Aafrika torn 61 liigiga.

Veebikaamera kuvatõmmis Swenja, LK foorumist

Isaslind Karl on pesal mune soojendanud palju öid

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Emaslind Kaia munes pesasse neli muna, mida haududa: esimese 28. aprillil, teise 1. mail, kolmanda 3. mail ja viimase 5. mail.