Mai 2023

Pildistas LK-team

Kurrel

Kurrel (böömi sõrmkübaraseen)      Verpa bohemica 

Kevadseente kurrelite kasvukohtadeks on niiske pinnasega haavikud kasvavad ka haavavõsas ja haava-segametsad, aga ärge imestage, et vahel harva sirelihekkide all.

Kasvukohti leidub üle Eesti ja mõnes haavikus võib saak seenelisele rikkalikuks kujuneda. Kurrelerid annab korjata juunikuu alguseni.

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Emaslind räppetombuga

Kassikakk        Bubo bubo

Pildistas LK-team

Maasikaõied

Metsmaasikas      Fragaria vesca

Mestmaasikad alustasid tänavu õitsemist nädala eest ja eks huviline peab oma maasikakohtadel jälgima, õitsemise aegseid öökülmasid ja seda just avatud raiesmikel, teeveertes, kus väiksem liiklus, kraavi- või põllupeenardel. Leht- ja segametsade alused maasikataimed õitsevad veidi hiljem, olles külma eest kaitstumad.

Video ja veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Võõras saabus pealelõunal Kergu pesale

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Pärnumaa pesale jõudis saatjaga isaslind Kergu 21.aprillil ja on pea kuu aega oodanud oma möödunud aasta paarilist, olles selle ajaga pesa uue okste, sambla ja kuluga katnud.

Täna saabus pesale võõras, käitumise järgi emaslind (rõngastatud ja raadisaatjaga), ja käitus päris kutsuvalt. Isaslind Kergu taandus viisakalt pesapuu alumisele oksale…

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Võsa-ritsiklind ( www.loodusemees.ee )

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuhuvilisi osalema 20. maist kuni 24. juunini öölaulikute loendusel.

Loendusi tegema on oodatud linnuhuvilised, kes tunnevad öölaulikud ära just häälte järgi ja on valmis öösel looduses liikuma. Öölaulikud on linnud, kelle peamine häälitsusaeg langeb öötundidele, näiteks rukkirääk, põldvutt, täpikhuik, ööbik, öösorr, erinevad ritsiklinnud ja roolinnud.

Loendusperioode on kolm: 20.–31. mai, 1.–12. juuni ja 13.–24. juuni. Loendust tuleb teha igal perioodil ühe korra öösel kella 24 ja 3 vahel. Loendamiseks sobib igasugune maastik ning raja pikkus võiks olla 10 km. Loendust tuleb teha võimalikult hea ilmaga.

Video ja fotod Karl Adami

Kõrkja-roolind

Kõrkja-roolind       Acrocephalus schoenobaenus

Kõrkja-roolinnud tegutsevad kõikjal kus piisavalt niiskust pajupõõsaid, pilliroogu, kõrkjaid ja teisi kõrgemaid rohttaimi olgu siis  sisevete, kraavide või mereranniku läheduses. Pesitsevaid paare on palju, neid võiks olla kuni paarsada tuhat ja pesitsusaladele saabusid linnud tänavu juba maikuu alul. 

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Rekord nr. 584     Vanim taasleitud väiketüll

Väiketüllid mängivad ( www.loodusemees.ee )

Väiketüll        Charadrius dubius

Pildistas LK-team

Kevadine seahernes

Kevadine seahernes        Lathyrus vernus

Kevadise seaherne õitsemine jääb samasse aega nii võsa- kui kollaste ülastega ja nende kasvukohad võivad olla sarnased: viljaka pinnasega leht- või segametsades, puisniitudel või parkides.

Juunikuus kui taim on ära õitsenud, jääb ta rohurindes pea märkamatuks, hoolimata sellest, et kevadise seaherne lehed püsivad rohelistena sügiseni.

Veebikaamera kuvatõmmis Susanne, LK foorumist

Perepilt

Merikotkas         Haliaeëtus albicilla

Tänaseks on saanud merikotkaste ainus pesapoeg juba kahe nädala vanuseks. Kotkapojad lennuvõimestuvad umbes kümne nädala vanuselt. Seega jääb suursündmuseni tänavu veel kaks kuud.

Emalind Ella veedab pesal enamuse ajast hoolitsedes kotkapoja eest. Isalind laseb meelsasti emaslinnu konte sirutama, saades hakkama ka kotkapoja toitmisega.

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge ja video Mogga, LK foorumist

Emalind Tiiu toob pesamaterjali lisaks

Suur-konnakotka ja väike-konnakotka segapaar.

Suur-konnakotkas          Clanga clanga

Väike-konnakotkas        Clanga pomarina