Mai 2023

Veebikaamera kuvatõmmised Susanne ja IceAge, LK foorumist

Vasakul nädala tagune võrdlus

Merikotkas         Haliaeëtus albicilla

Merikotkaste ainus pesapoeg sai tänaseks kolme nädala vanuseks. Tänu isaslind Elmarile on vahel pesal olnud rohkesti kala ehk toidupuuduse all keegi pesal ei kannata.

Kotkapoeg on tragi ja tema oskuste hulgas näeme päikeseliste ilmadega iseseisvalt varjulisema koha leidmist, kui veel nädala eest varjas pisikest päikese eest emalind.

Veebikaamera kuvatõmmised IceAge, LK foorumist

Sellel pildil on kuldnokapojad kahe nädalased

Tänahommikune veebikaamera kuvatõmmis

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Pildistas Kristel Vilbaste

Kuldnokkade pesakast Tartus

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Viimastel päevadel saabusid piiritajad, kes ootavad, millal vabaneb kuldnokkade pesakast, et samas pesitsema asuda.

Ilmselt võib kuldnokapoegade väljalend toimuda täna, sest pesakasti ümbruses on märgata teiste kuldnokaonude ja -tädide tiirutamist - oluline sündmus toimumas.

Rajakaamera ülesvõte LK-team

Noored loomad on uudishimulikud

Pruunkaru ehk karu           Ursus arctos

Looduses tähistavad pruunkarude jooksuaja algust roheliseks muutunud haavalehed, mida karud meelsasti söögiks tarvitavad, aga samuti  metsalagendike söömakõlbulikuks sirgunud vitamiinirikkad võililled.

Suguküpseks saavad karud kolme aasta vanuselt. Emakarud poegivad alles nelja, viie aastaselt ja tänavutalviste karupoegadega emasloomad ei indle ehk emakarul sünnivad pojad üle aasta. 

Foto Arne Ader

Valgepõsk-lagled ( www.loodusemees.ee )

Valgepõsk-lagle      Branta leucopsis

Valgepõsk-laglede lahkumine toimub Eesti toitumisaladelt mitme lainena jäädes 15 ja 25. mai vahemikku.

Rändeks on ilmad juba pea nädala jagu sobivalt kuivad, hea nähtavusega, päikesepaistelised  ja nõrga tuulega. Lagledele sobis juba saabudes meie rannaniitudel toitumine, kus rohi oli mõne sentimeetri pikkuselt umbes paari nädala vanune. Tuleb ju endid nuumata, sest pesitsuspaigad jäävad kaugele Arktikasse.

Pildistas LK-team

Ojamõõlad

Ojamõõl        Geum rivale

Ojamõõlu aetakse päris sageli varakevadiste õitsejate, karukelladega alatihti segi hoolimata sellest, et esimene eelistab niiskeid ja teine pigem kuivi ning liivaseid kasvukohti. Ojamõõlad kasvavad lehtmetsades, niisketel niitudel, metsaservades ja sageli allikate ümbruses.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart 

Kadaka isaskäbid levitasid tolmu

Nädal algas südasuviselt sooja ja päikesepaistelise  päevaga. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis esmaspäeval 24,2 kraadini. Järgmine päev oli aga juba tunduvalt jahedam. Päevane õhutemperatuur ulatus teisipäeval ainult 16,6 kraadini ja ööpäevaga sadas vihma kuus millimeetrit. See oli ainuke päev nädala jooksul, kui vihma tuli.

Puude õietolmu randid asfaldil pärast vihma

Veebikaamera kuvatõmmised IceAge, LK foorumist

Möödunud nädala kuldnokapoegade suuruse võrdlus

Kahenädalased kuldnokapojad

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Pildistas LK-team

Käopäkad

Harilik käopäkk       Lathraea squamaria

Käopäkk on saja protsendiline parasiit- ehk nugitaim ja ei ole meil sugugi haruldane. Uhket taime näeme vaid õitsemise ajal mai kuus ja juunikuus kaob taim meie silme eest kuni tuleva aasta õitsemiseni.

Hariliku käopäkki kasvukohtadeks on niisked ja toitaineterikkad metsad. Täpsemalt on parasiidid seotud kas sarapuu või lepaga imedes orgaanilisi toitaineid nimetatud puude juurtest.

Musträsta salvestas Tiiu Kruus

Kohtasin täna Tallinna kesklinnas Kalevi spordihalli lähedal valgete sulgedega musträstast. Ma ei tea, kui haruldane selline mutatsioon on, aga pole kunagi varem näinud. 

Valge vares on levinud ütlus, aga seekord rästas.

LK kommentaar:

Foto Arne Ader

Sokk

Euroopa metskits ehk kaber        Capreolus capreolus  

Metskitsedel kestab talvekarva vahetus. Nagu Arne fotolt näha võime, ollakse kohati juba „rebasekarva“, aga talvekasuka karvatuustid, mis metsa alla poetatud, ei jää sugugi kasutult vedelema. Taaskasutus on metsades „moes“ juba aegade algusest ja metskitsede talvised torukarvad saavad uue kasutuse metsalindude pesaõõnsustes. 

Fotod Arne Ader

Mets-lõosilm ( www.loodusemees.ee )

Mets-lõosilm           Myosotis sylvatica

Meie looduses kasvab üheksa lõosilma liiki. Suureõielisi, mis lillenoppija tähelepanu pälvivad on vaid kaks: mets-lõosilm ja juunikuus õitsemist alustav soo-lõosilm. Ülejäänud liigid on sedavõrd pisikeste õitega või madalad, et jäävad suures osas lihtsalt märkamata.

Video Kotkaklubi, www.kotkas.ee

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Kassikakud on toonud pesaalusele halljänese

Kassikakk        Bubo bubo

Kassikakkude vanalinnud on suured ja päris suur võib olla nende saak mida pesaalusele tuuakse. Kaamerapesa isalind võib kaaluda veidi üle kahe kilo. Emalind on suurem ja ka tugevam kaaludes umbes kilo jagu rohkem. Nende tiibade siruulatus võib ületada isegi poolteist meetrit. Pesapoegadele toidu hankimisega tegelevad mõlemad vanalinnud.

Pildistas LK-team

Kurrel

Kurrel (böömi sõrmkübaraseen)      Verpa bohemica 

Kevadseente kurrelite kasvukohtadeks on niiske pinnasega haavikud kasvavad ka haavavõsas ja haava-segametsad, aga ärge imestage, et vahel harva sirelihekkide all.

Kasvukohti leidub üle Eesti ja mõnes haavikus võib saak seenelisele rikkalikuks kujuneda. Kurrelerid annab korjata juunikuu alguseni.

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Emaslind räppetombuga

Kassikakk        Bubo bubo