oktoober 2023

Pildistas Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kalmuse juured

Harilik kalmus ehk kalmus       Acorus calamus

Seda suurekasvulist veekogude kaldataime tuntakse paremini Lõuna-Eestis.

Oktoobrikuus annab vegetatiivselt leviva veetaime juurikaid raviotstarbeks kaldamudast välja kiskuda (just kiskuda, et mitte segi ajada teiste

Fotod Arne Ader

Tuttvardid ja punapea-vardid ( www.loodusemees.ee )

Tuttvart        Aythya fuligula

Sageli võime märgata, et tuttvardid ja punapea-vardid lendavad läbisegi rändeparvedes ja tähelepanelik vaatleja märkab lennupildis tuttvartidele iseloomulikke valgeid tiivavööte.

Pildistas LK-team

Harilik vaarikas

Harilik vaarikas       Rubus idaeus

Ilm oli reedel tõeliselt soe ning seenelisel oli suisa lust metsas hulkuda ja isegi vaarikaid suhu noppida.

Ranniku lähedastes mustikamännikutes (seal ei teinud öökülmad mustikatele õitsemise aegu liiga) olid heitlehised mustikapuhmad „raagus“, aga vesise maitsega mustikaid veel puhmastel.

Foto Encyclopedia of Life

Merisiig

Merisiig ehk siig        Coregonus lavaretus lavaretus

Pildistas LK-team

Harilik maavits

Harilik maavits       Solanum dulcamara

Mitmeaastane poolpõõsas, harilik maavits on meie looduses täiesti tavaline taim, mis kasvab nii hõredamas metsas kui niiskemas võsastikus, aga ka veekogude kaldaaladel. Kui kasvukohaks on inimelamute lähedus, siis märkame, kui oskuslikult maavitsad ronivad mööda võrkaeda, sest taime oksad võivad sirguda kuni kolme meetri pikkusteks.

Pildistas LK-team

Korallnarmik

Korallnarmik       Hericium coralloides

Maailma kõige ilusamaks seeneks peetav on haruldane aga mittesöödav. Sellel vanade metsade seene viljakehal märkame koraljalt (seene nimele kohaselt), aga pehmeid umbes sentimeetriseid narmaid.

Fotod Arne Ader

Merivardid ( www.loodusemees.ee )

Merivart        Aythya marila

Läbirändavad merivardid pesitsesid tundraaladel. Meie Läänemere inimtühjadel saartel või laidudel võib neid pesitseda vaid juhuslikult, ehk mõned üksikud haudepaarid.

Läbirändajaid on arvukalt ja talvituma jäävad sukelpardid meie jäävabadele merealadele. Head vaatluspaigad rände ajal on Puise, Haapsalu ja Pärnu lahed. Põhjarannikul Paldiski laht ja Põõsaspea neem, aga Saaremaal Sõrve säärel või Vilsandi rahvuspargis.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Tamme-kirjurähn ( www.loodsemees.ee )

Rekord nr. 644    Vanim taasleitud tamme-kirjurähn

Tamme-kirjurähn        Dendrocopos medius

Lind rõngastati 18. detsembril 2013. aastal Viljandimaal Tääksi külas ja taasleiti 13. jaanuaril 2017. aastal samuti Tääksist. Tamme-kirjurähni vanuseks jäi 3 aastat ja 26 päeva ja selline vanus jäi hinnanguliselt väikeseks.

Kaardi salvestas Anne, LK foorumist

Eileõhtustel andmetel liigub Waba oma rändel sõjapiirkonnas

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Karula rahvuspargi pesas koorunud must-toonekurgede pesapoeg Waba on oma talvitusrändel jõudnud sõjatandri lähedusse ja võib ka täna Iisraelis viibida.

Hea kui noorlind sõjatandrilt edasi lendaks, sest kogu ümbruskond on tõeliseks ohualaks.

Arne Ader, Loodusmehe ajaveeb

Ootsipalu puuhiiglased: 46,6 meetri kõrgune mänd ja 48,6 meetrine kuusk

Käisime Ootsipalus ja vaatasime sealsed puuhiiglased oma silmaga üle. Armastatud kuulsustega kohtumine oli toredaks elamuseks.

Nagu auväärsed männid ikka, on ka Ootsipalus kasvav männipuu krokodillimustrilise korbaga. Temast veelgi võimsama liigikaaslase leiab näiteks Puhtust, ent kõrgemat harilikku mändi pole teada mitte kusagilt maailmast. Ootsipalu hiigelmänni kõguseks on mõõdetud 46,6 meetrit, mis muidugi viitab taevalähedusele.

Fotod Arne Ader

Punapea-vardid Matsalu lahel ( www.loodusemees.ee )

Punapea-vart      Aythya ferina

Jälle puhuvad läänekaarte tormituuled ja veelinnud kogunevad tuulealustesse lahesoppidesse.

Meie rannikualadel ja sisevetel oli pesitsenud punapea-vartide arvukus tagasihoidlik, hinnanguliselt alla tuhande haudepaari, kes on juba rändele siirdunud. Läbirändajaid võime märgata arvukalt tänavu oktoobrikuul, sest rändepeatusi tehakse nii Matsalu kui Saunja lahel, Sutlepa merel ja Hiiumaa, Saaremaa ümbruses.

Fotod Arne Ader

Kaelustuvid

Kaelustuvi ehk meigas        Columba palumbus

Tasapisi on meil pesitsevad kaelustuvid hakanud urbaniseeruma ehk on asunud elutsema nii suuremate kui väiksemate linnade ja asulate parkidesse, kalmistutele või lähikonna metsadesse. Aga sarnane pilt on ka Kesk-Euroopas ja Skandinaaviamaades.

Kaardid salvestasid Swenja ja Anne, LK foorumist

Kalvi toitub Plowdiwi ümbruses

Must-toonekurg      Ciconia nigra

Karula pesas tänavu saatjaga varustatud must-toonekure pesapoeg Kalvi seikleb juba pea kuu aega Bulgaarias – tundub, et toitu jagub sealsete põllumajandusmaade ümbruses. Ikkagi esimene lõunamaa reis.

Loodusmuuseum kutsub näitusele, www.loodusmuuseum.ee

Pildistas ERR

“Puudega linn” on äsja avatud näitus kus saame tutvuda nii argise, kui üllatava linnaloodusega andes ülevaate äärmiselt avarast looduse suhtevõrgustikust ja nende omavahelistest sidemetest, mille üheks osaliseks on muidugi linnaelanik ise. Ehk tutvustatakse meie linnalooduse veerand tuhandet erinevat liiki: linde, imetajaid, taimi, seeni, putukaid… Näitus mida peaks võimalusel kindlasti külastama.

Linnalooduse näitusele andis hoogu Euroopa roheline pealinn Tallinn.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Laialehine hundinui

Esmaspäevast kolmapäevani püsis keskmine õhutemperatuur kümnest kraadist kõrgemana ja päevased temperatuurid küündisid õhus 16…17 kraadini.

Teisipäeval ja kolmapäeval arvutati tänu väga soojadele öödele ööpäeva keskmisteks õhutemperatuurideks vastavalt 13,1 °C ja 12,9 °C, mis ületasid normi (keskmine 1991-2020) peaaegu viie kraadi võrra.

Neljapäevast alates muutusid ilmad külmemaks. Neljapäeval tõusis veel maksimaalne õhutemperatuur Jõgeva ilmajaama andmeil 12,3 kraadini, aga pühapäeval ainult 5,3 kraadini.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes nädala viimaseks päevaks 3,7 kraadini, mis on normist ligi nelja kraadi võrra madalam.