Kümme aastat Eestis - harilik šaakal
Kaader Tallinna Vaba Waldorfkooli õpilaste rajakaamerast
Vabaõhumuuseumis jäid möödunud aasta septembris rajakaamera ette šaakalid
Harilik šaakal Canis aureus
Kaader Tallinna Vaba Waldorfkooli õpilaste rajakaamerast
Vabaõhumuuseumis jäid möödunud aasta septembris rajakaamera ette šaakalid
Harilik šaakal Canis aureus
Hallrästas Turdus pilaris
Seltsingulised hallrästad rändavad ja seda nii päevasel kui öisel ajal.
Oluline on rändlindudele teekonnal toidu olemasolu, aga tühjaks on söödud juba pihlakad, arooniad…
Rajakaamera ülesvõte LK-team
Kes uudistab ja kes peavad eemalt jälgima
Mäger Meles Meles
Nüüdseks peaksid mägrad olema juba talvekarvas, sest karvavahetus algas juba hilissuvel. Uus kasukas kasvab mäkradel korra aastas ja paistab suvisest heledam, muutes kärplase välimuse kogukamaks.
Ohakalind Carduelis carduelis
Tänavu võis meil hinnanguliselt pesitseda poolsada tuhat ohakalinnu paari, aga nemad alustasid oma sügisrännet juba varem. Põhja pool pesitsenud ohakalindude läbiränne lõpeb meil tavaliselt novembris, kuid rännet mõjutavad nii sügisilmad kui tuuled. Talvituma võivad meile jääda vast mõnikümmend tuhat lindu, kuid see oleneb muidugi tuleva talve karmusest.
Pildistas LK-team
EOÜ korraldab homme Põõsaspea neemel aasta linnu vaatluspäeva, et lähemalt tutvustada neid sukelparte, kes talvituvad vaid Läänemerel ehk veedavad ka meie lääneranniku vetes oma aastaringist kaheksa kuud, et jõuda alates maikuu lõpust pesitsema tundraaladele.
EOÜ kutsub osalema
Eesti Ornitoloogiaühing tuletab meelde, et ootab nii digitaalselt kui ka käsitsi joonistatud pilte käesoleva aasta linnust aulist kuni oktoobri lõpuni.
Iga osaleja saab võistlusele esitada ühe digitaalselt või käsitsi joonistatud pildi. Joonistus tuleb esitada hiljemalt 31. oktoobri keskööks elektroonilisel kujul aasta linnu lehel www.eoy.ee/aul/joonistusvoistlus oleva vormi kaudu.
Pühapäeva, 22. oktoobri hommikul on kõik huvilised oodatud Põõsaspea neeme tippu vaatlema käesoleva aasta lindu auli.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi pühapäeval jälgima aulide sügisrännet Põõsaspea neemel, mis on üks olulisemaid arktiliste veelindude sügisrände koondumiskohti. Igal sügisel möödub neemetipust ligikaudu kaks miljonit veelindu, nende seas ka kümneid tuhandeid aule. Osalejad saavad vaatluspäeval lisaks aulidele näha ka paljusid teisi linnuliike, näiteks must- ja tõmmuvaeraid, punakurk- ja järvekaure.
Rekord nr. 647 Vanim taasleitud must-lepalind
Must-lepalind Phoenicurus ochruros
Lind rõngastati 20. septembril 2016. aastal Kabli linnujamas ja taasleiti 25. septembril 2019. aastal samuti Kablist. Must-lepalinnu vanuseks jäi ainult 3 aastat ja 4 päeva.
Pildistas LK-team
Alutaguse hommikused lumised laaned
Põhja-Eestis võib päeval sadu tihedaks muutuda ja seda nii lörtsi kui vihmana, sest õhusooja on 0 kuni +5 kraadini. Lörtsisaju aegu on maanteedel libe. Rannikul võib päevasel ajal põhja- ja kirdetuul puhuda tugevusega15 m/s, aga õhtul puhanguti kuni 20 m/s.
Järgnevatel päevadel jääb põhjakaarte tuule tõttu ilm kõledaks.
Suur-kirjurähn Dendrocopos major
Meie kõige tuntuimate suur-kirjurähnide arvukus ületab kõikide teiste räniliikide arvukuse. Pesitsejaid võis olla tänavu viiekümne tuhande paari ringis.
Must-valget pilt vaadates tundub, et tegu on tänavusuvise sulgiva noorlinnuga, kellel liigitunnused pole veel pealael välja kujunenud (sai igaks juhuks linnumeestega konsulteeritud).
Rohukonn Rana temporaria
Tänavukevadine sigimishooaeg oli kõigile kahepaiksetele raske, sest kevad oli külm ja sellel järgnes pikk põuaperiood.
Ilmad on muutunud sügisesemateks ehk on olnud maru tuulised ja tormised ilmad, vihma on sadanud päris palju ning paiguti esineb sisemaal öökülmasid. Konnad siirduvad oma sünniveekogudesse kuni pooleks aastaks talvituma, sest nende teadvuses see veekogu ei saa põhjani jäätuda.
Pildistas Kristel vilbaste
Küpsed jõhvikad
Harilik jõhvikas ehk kuremari Oxycoccus palustris
Marjarikkad jõhvikasood jäävad pigem Lõuna-Eestisse ja vähemsaagikateks jäävad Põhja- ja Loode-Eesti ning meie suursaared.
Parimad kuremarja korjemaad jäävad lagedatele ja tarnastele madalsoodele.
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Valge iminõges talus külma ja jätkas õitsemist
Nädal algas kahe normist (keskmine 1990-2020) külmema päevaga.
Esmaspäeval kujunes Jõgeva ilmajaama andmeil ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks 2,8 °C ja teisipäeval 1,6 °C, mis olid normist vastavalt 4,9 ja 5,4 kraadi võrra madalamad näitajad. Esmaspäeva öösel õhus külma ei esinenud, teisipäeval aga jahtus öö jooksul õhk hommikuks -3,8 °C.
Hallane teisipäeva hommik
See oli Jõgeval käesoleval sügisel esimene öökülm õhus ja kohe tugev öökülm.
Pildistas ArborEst, https://www.facebook.com/arborestpuuhooldus/
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.