detsember 2023

ELF-i väljaanne

Teejuht püsimetsandusse

Erineval viisil majandatud metsad. Ülal lageraiega majandatud mets, keskel püsimetsana majandatud mets, all majandamata põlismets

"Teejuht püsimetsandusse" on Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel 2020. Aastal valminud väljaanne, mille eesmärk on anda nii teoreetilisi teadmisi püsimetsandusest kui ka praktilisi juhtnööre metsa lageraievabaks majandamiseks.

Raamatu koostajad Liina Remm, Liis Kuresoo ja Mihkel Rünkla on koondanud kogemusi ja teadmisi nii Eestist kui mujalt maailmast, nii teadlastelt, teaduskirjandusest kui metsamajandajatelt.

EOÜ annab teada

Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja talvenumbri kaanelugu keskendub seekord arheoloogiale ja heidab pilgu klaasesemetel kujutatud lindudele.

Arheoloog ja Tartu Ülikooli doktorant Monika Reppo uuris, milliseid linde on kujutatud Eestist leitud klaasesemetelt. Selgus, et lisaks kodu- ja röövlindudele on klaasile kantud ka siinmail tundmatuid linde.

Rubriigis „Linnuhuviliste lood“ räägib looduskaitsebioloog Asko Lõhmus, kuidas ta lindude ja looduse juurde sattus ning jagab kogemusi looduskaitse eesliinil töötamisest.

Projekti LIFE LWfG Climate kohalik koordinaator Andres Kalamees teeb ülevaate ohustatud väike-laukhane edukast pesitsusaastast mööduval aastal.

Koostas ja uue loodusfilmi valmimisest annab teada Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Talvitav hallhaigur ( loodusemees.ee )

Rekord nr. 671    Rände pikkused – hallhaigur

Hallhaigur       Ardea cinerea

Lind rõngastati 20. mail 1984. aastal Põlvamaa Mikitamäel ja taasleiti 15. juulil 1988. aastal Guineas Matakongis. Hallhaigru rännuteekonna pikkuseks võis arvestuslikult kujuneda 6454 kilomeetrit.

Politsei- ja Piirivalveamet teavitab

Foto Arne Ader

Kalamehed Peipsil ( loodusemees.ee )

Homsest 15. detsembrist alates lubab Politsei- ja Piirivalveamet jalgsi minna kogu Peipsi järvistu (Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve) jääle, aga endiselt on keelatud minna Emajõele.

Samuti on keelatud väljumine jääle Smolnitsa küla ja Narva jõe lähte vahelisele alal ning ligineda teiste vesikonna jõede suudmetele lähemale kui 200 meetrit. Lisaks tuleb vältida liikumist Salusaarele lähemale kui 200 meetrit ja Piirivalveameti hinnangul tuleb olla ettevaatlik Piirissaare kagunurga ja mandri vahelisel alal Uhtinina neemest kuni Meerapaluni sest seal võib jää olla veel ohtlikult õhuke.

NB! Nii jalgsi, kui maastikusõidukitega on rangelt keelatud minna piiriveekogude jääle:

Fotod Arne Ader

Leevikesed ( loodusemees.ee )

Leevike       Pyrrhula pyrrhula

Imeliselt lumerohkes loodusmaastikul võime sattuda leevikeste seltsingule. Tuulevaiksete ilmadega lumistele puudele maandunud linnusalk äratab hetkega tähelepanu, aga keegi ei ole talvises metsas värvikam kui leevikeste isalinnud.

EJS annab teada

Foto Arne Ader

Päikeseloojang. Otepää kõrgustik ( loodusemees.ee )

Eestis sai jahirahu väljakuulutamise tavaks 1993. aastal ja jahimehed sel ajal metsloomi ei küti.

Üle-eestiline jahirahu algab jõululaupäeval 24. detsembril ja lõpeb 26. detsembril.

Jahirahu ei tulene seadusest, vaid on jahimeeste omavaheline kokkulepe. Paljud jahiseltsid peavad jahirahu väljakuulutatud päevadest pikemalt ehk jahimehed austavad sellega nii metsloomi kui looduslikku mitmekesisust.

Fotod Arne Ader

Hallvaresepuu ( loodusemees.ee )

Vares ehk hallvares          Corvus cornix  

Pigem võiks mõelda kus me hallvareseid ei kohta? Sellistena paistavad soo- ja rabalaamad, aga ka suurte metsamassiivide keskosa.

Foto Arne Ader

Kattekold ( loodusemees.ee )

Kattekold          Lycopodium annotinum

Sellise lumerikaste talviste ilmadega on keeruline ka igihaljastele taimedele tähelepanu juhtida, aga nädalavahetusel liigub kuuseotsijaid metsades juba rohkem.

Igihaljad kattekollad kasvavad just kuusemetsades ja jõulukuuske otsides lükatakse lumi laiali ehk siis neid võibki märgata. Kattekoldadest punuti varematel aegadel pühadeks huvitavaid pärgi ja kujundeid. Kuidas nüüd?

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Vaade linna piirilt Liivoja külale

Külmad ilmad jätkusid. Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid kõikusid –8,1…‑17,4 °C piires, erinedes normist (keskmine 1991-2020) -7,3 kuni -16,6 kraadi võrra.

Nädala maksimaalne termomeetrinäit (-6,4 °C) registreeriti esmaspäeval. Kõige külmemal ööl (kolmapäeval) langes minimaalne õhutemperatuur -23,3 °C. -20kraadist külma detsembri esimesel kümmepäevakul on Jõgeva 1922. aastast algava vaatlusrea andmete järgi esinenud 15 korral, kusjuures viimati 2021. aastal.

Siis langes minimaalne termomeetrinäit 7. detsembril õhus -27,4 °C, mis jäigi kogu 2021/23. a talve kõige madalamaks õhutemperatuuriks.

Foto Arne Ader

Händkakk ( loodusemees.ee )

Händkakk     Strix uralensis

Tänavune lumerikkus kestab ilma sulata neljandat nädalat ja pisinärilised saavad lumevaiba all rahulikult tegutseda, aga saaginappus võib kakkudele hukatuslikuks saada.

Oleme harjunud, et händkakud säätavad endid õhtu hakul headele vaatluskohtadele, et hämaruse saabudes jahti alustada, aga praeguse lumerohkuse ja lühikeste talvepäevade aegu võime märgata handkakke isegi päevasel ajal saaki passimas.

Video salvestas LK team

Ilvesele meeldib veidi kõrgemalt ümbrust jälgida, et edukamalt jahti pidada. Kohe video alul näeme kus kaslane saaki varitses

Ilves ehk harilik ilves        Lynx lynx

Ükskult tegutsevad isailvesed ja nende elualaks sobib metsa ning põldudega piirnevad kultuurmaastikud, mille suurus võib olla kuni paarsada ruutkilomeetrit (ehk looduses umbes 20x10 km). Inimeste elamute lähedust uudishimulik ilves eriti ei pelga. Video salvestati paarisaja meetri kaugusel õuekoraga turismitalust.

Täiskasvanud emailveste kodupiirkond on oluliselt pisem, eriti veel koos praeguseks umbes poole aastaste poegadega, keda tuleb toita igapäevaselt.

Foto Arne Ader

Laanepüü ( loodusemees.ee )

Laanepüü        Tetrastes bonasia   

Laanepüüd on paigalinnud ja nende elupaigad jäävad vähemalt kolmekümne aastastesse niiskematesse segametsadesse, kus kasvab nii kuuski kui mände. Nende talviseks arvukuseks võiksime hinnata veidi üle saja tuhande isendi.

Video salvestas Liz, LK foorumist

Pildistas LK team

Kolm metskitse ja pasknäär

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus

Videos näeme  metskitsesid lumes liikumas, rahulikul kõnnil lohistatakse sõrgatsite otsi lumel ja nii jäävadki jälgede vahele pikad kriipsud.

Toitutakse puhmarinde taimedest (mustikast, pohlast, kanarbikutaimedest…) ja söönuks peab talvisel ajal saama umbes pooleteisest kilost ööpäevas, aga talvel võib metskitsedel tekkida ka veepuudus. Kabrad külastavad talvisel ajal ka soolakuid.

Lumine tervitus! 

Eks ole – just sellist talvemuinasjuttu me soovisimegi! Iga lumine puu ja iga jäämuster autoklaasil on nüüd imetlust väärt!

Tartus toimetab sel talvel tõeline jõuluime – vikerkaarevärvides mandariinpart. Otepääl on varesed õppinud kaerahelbeputru hindama – vähemasti on see neile vahelduseks vitamiinivaestele kalmuküünaldele... Neid ja paljusid teisi looduslugusid saad lugeda Loodusemehe ajaveebist.

Juba viiendat aastat on Loodusemees aasta lõpul välja andnud oma kalendri, mille teemaks on sel korral "Linnuline". Sooduskoodi kalendri ostuks leiad altpoolt.

Mõnusat uudiskirja lugemist ja rahulikku jõuluaega!

Tartu linna kuulsaim elanik

Pildistas ja LK saatis Eve Kasela

Kuniks auto roolis telefoni kätte sain, jõudsid põdrad juba metsa poole hakata liikuma

Põder        Alces alces

Hämara aegu on põdrad liikuvad ja tegusad. Vähemsõidetavate  maanteede veertes olevatele lageraietele tulevad suured loomad puhmarindesse toituma ehk tegelikult ollakse oma talvistel elualadel. Ringi liiguvad põdrad nii ühekaupa, kui väikestes seltsingutes.