detsember 2023

Päästeamet teavitab

Foto Arne Ader

Vesipapp ( loodusemees.ee )

9. detsembrist alates lubab Päästeamet liikuda kalastajatel, matkajatel ja looduses liikujatel siseveekogude jääl mille jääkaane paksus on vähemalt 10 sentimeetrit sest õhem jää ei pruugi inimest kanda.

Päästeamet mõõdab iga päev populaarsemate siseveekogude jää paksust ja mõõtmise tulemusi saab vaadata kaardirakenduselt: https://veeohutus.ee/talv/jaaolud-eestis/

Päästeameti lehelt leiad ka soovitusi millist varustust omada ja kuidas seda vajadusel kasutada.

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

Kormorani pesa ( loodusemees.ee )

Tallinna Halduskohus rahuldas Eesti Ornitoloogiaühingu kaebuse ja tunnistas Keskkonnaameti kevadised korraldused kormoranimunade õlitamiseks õigusvastaseks.

Keskkonnaamet andis käesoleva aasta 31. märtsil load kormoranimunade õlitamiseks kaheteistkümnel laiul, millest kümme asuvad kaitsealade sihtkaitsevööndites. Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas aprillis halduskohtus kormoranimunade õlitamiseks antud load ning nüüd otsustas Tallinna Halduskohus, et Keskkonnaameti korraldused olid õigusvastased.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Suitsupääsukeste rändesalk ( loodusemees.ee )

Rekord nr. 668    Rände pikkused – suitsupääsuke

Suitsupääsuke         Hirundo rustica

Lind rõngastati 27. juunil 1972. aastal Harjumaal Saue vallas  Ruila külas, taasleiti 28. jaanuaril 1973. aastal Lõuna-Aafrikast Johannesburgi lähedalt. Suitsupääsukese rännuteekonna pikkuseks mõõdeti 9494 kilomeetrit.

Pildistas LK team

Ilvese jäljerida

Ilves ehk harilik ilves        Lynx lynx  

Umbes kümme aastat on ilveste populatsioon olnud meil madalseisus. Kuid kahel viimasel aastal on pesakondade arvukus olnud tõusul ja sarnase sigivuse jätkumisel võiks ilveste pesakondade arvukus lähiaastatel küündida juba sajani.

Fotod Arne Ader

Nurmkanad toiduotsingul ( loodusemees.ee )

Nurmkana         Perdix perdix

Eeltalv koos külmade ilmde ja arvestava lumikatte paksusega kestab üle paari nädala, aga ilma soojenemist lubavad ilmakaardid alles järgmisel nädalal. Selliste ilmadega võime märgata nurmkanade tegevusjälgi talulähedastel põldudel, aga ohutuse mõttes pigem metsa või põõsastike läheduses.

Pildistas Jaan Künnap, VikipeediA

Viiralti tamm, jaanuaris 2021

Eesti selle aasta puuks valiti Viljandimaal kasvav Viiralti tamm, kes esindab Eestit Euroopa aasta puu konkursil 2024. aasta veebruaris. Rahvahääletus toimus Maalehe veebis ja Viiralti tamm kogus 52% vastanute häältest. Järgnesid Palivere künnapuu 38% ja Pühajärve sõjatamm 10%-ga ja neid tutvustame samuti.

Aasta sambla valisid TÜ Eesti samblasõbrad

Foto Edgar Karofeld

Harilik helvik

Harilik helvik        Marchantia polymorpha

2024. aasta sambla valimisel osales 56 huvilist ning ülekaalukalt sai seekord aasta samblaks harilik helvik (25 poolthäält). Teiseks jäi 13 häälega kohev udesammal ning harilik skorpionsammal kogus 11 häält. Harilik roossammal ning harilik raunik said hääli alla 10.

Päikesesammast pildistas telefoniga Liia-Liis Danilson teel Tartusse

Bussis sõites telefoniga lihtsalt paremaid ülesvõtteid ei saa

Sellist valgusammast võime vahel märgata nii loojuva, kui hommikul tõusva päikese kohal ehk päikesesambad tekkivad valguse ja jääkristallide koosmõjul.

Jääkristallid jäävad lumehelvestest oluliselt pisemateks. Nähtuse tekkeks peaksid jääkristallid olema tasapinnalised, kuusnurksed ja liikuma langedes suhteliselt paralleelselt maapinnaga.

Mida suuremad on jääkristallid seda eredama ja suuremana paistab päikesesammas.  

Valgussambaid tekitavad ka kuu ja tehisvalgus ning sellised atmosfärinähtused liigituvad erinevate halode sekka.  

Eestimaa Looduse Fond
Eesti Ornitoloogiaühing
Maavalla Koda
Eesti Metsa Abiks
FSC asutajaliige Lembit Maamets

Viis liiget astusid FSC-st välja, kuna sertifikaat ei taga metsaväärtuste kaitset.

Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Maavalla Koda, Eesti Metsa Abiks ja FSC Eesti asutajaliige Lembit Maamets astusid täna, 4. detsembril toimunud üldkogul Hea Metsanduse Kojast (FSC Eesti) välja, kuna sertifikaadiga ei ole suudetud tagada metsade vastutustundlikku majandamist. Pikaajalised ja süsteemsed puudujäägid metsade majandamisel ja auditeerimisel on viinud selleni, et puit ja sellest tehtud tooted võivad kanda FSC märgist ka siis, kui tegevusega järjepidevalt loodus- ja kultuuriväärtusi kahjustatakse.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Talvine maastik

Nädal kujunes külmaks ja lumiseks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus ‑4,8…‑8,4 °C piires, mis erines normist -2,5 kuni -7,1 kraadi võrra.

Külmematel öödel langes minimaalne õhutemperatuur alla -16 °C (reedel -16,2 °C ja laupäeval ‑16,4 °C). Maksimaalne õhutemperatuur siinkandis nädala jooksul plusspoolele õhus ei küündinud. Nädala kõige kõrgemaks õhutemperatuuriks registreeriti neljapäeval ‑3,1 °C.

Lumine koolipark

EOÜ annab teada

Vanuserühmas 13–18-aastased kolmanda koha pälvinud Lee Grabbi joonistus

Fotod Arne Ader

Hakid ja künnivaresed ( loodusemees.ee )

Hakk           Corvus monedula

Tänavu kevadel võis meil pesitsenud hakpaaride arvukus jääda alla viiekümne tuhande, kuid talvel arvukus on neli kuni viis korda suurem. Kui enamus hakkide vanalindudest jääb paikseteks, siis tänavused noorlinnud on juba rännanud avastama talvitusalasid. Koos detsembri saabumisega lõpeb ka kirde- ja põhjasuunalt saabunud hakkide läbiränne.

EOÜ korraldab

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi 5. detsembril Tallinnas Lennusadamas toimuvale suurele linnuõhtule, et tähistada auli aasta lõppu ja käo aasta algust.

Suurel linnuõhtul teeb aasta linnu meeskond kokkuvõtte auli aastal toimunust ja olulisematest hetkedest, samuti autasustab joonistusvõistluse parimate tööde autoreid ja näitab võidutöid.

Uus meeskond tutvustab 2024. aasta lindu kägu ja käo aasta ettevõtmisi. Eesti Ornitoloogiaühing heidab pilgu lõppeva aasta märkimisväärsematele saavutustele ning tänab vabatahtlikke. Suurele linnuõhtule paneb punkti ansambli Uurikad kontsert, kus kõlavad laulud ka aulist ja käost.

Foto Arne Ader

Video EOÜ

Aulid ( loodusemees.ee )

Aul         Clangula hyemalis   

Heade vaatlustorudega annab talvituvaid auliparvi ja -seltsinguid jälgida tõsistel linnuhuvilistel. Tavaline huviline märkab aule tegutsemas näiteks sadamaaladel või nende läheduses, kus veesügavus suurem.

Tegu on pisemate sukelpartidega ehk nii vana- kui nüüdseks ka noorlindude kaal algab umbes poolest kilost ja isegi suuremate isendite kaal ei küündi kiloni.

Pildistas LK team

Jäljerida

Nirk       Mustela nivalis

Tänavu on meie valge talvekasukaga pisikiskjad oma maskeeringuga varase eeltalve aegu nii suurematele kiskjatele kui kakkudele vähem märgatavad. Aastad ei ole vennad ehk küllalt sageli pidid loomakesed oma valge kasukaga tegutsema rohelises metsas alalhoidlikult vahel läbi kogu pehme talve. Alutagusel katab lumi maad juba kolmekümne sentimeetri paksuselt, aga tuisuvaalud saavad olla veelgi sügavamad.