detsember 2023

Foto Arne Ader

Talve ehmunud nägu

Elame talvise pööripäeva ajas, kui valgust on kõige vähem ehk öine aeg kestab peaaegu kuusteist tundi ja pimedat süvendas suur sula, mis näitab talvele hirmunud nägu.

Astronoomiline talv sai alguse 22. detsembri varahommikul ja pühade ajal elame veel kõige pimedamas ajas.

„Meile pole talvine pööripäev mitte pimeduse, vaid uue lootuse ja valguse sünni hetk. Pööripäevade vaheldus ei ole sugereerinud soomeugrilasi talves kaduviku perioodi kujutlema, vaid hoopis suvist sündi ette aimama – see on meie usulise maailmavaate tugevus, mis on juhtinud meid surmahirmu asemel sündimise - õnne ja elurõõmu poole…“. Nii kõlab Oskar Looritsa poolt kirja pandud tõdemus.

Ja meie võime ainult lisada, et uue aasta esimene päev saab juba viie minuti võrra pikem olema.

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

Eesti Ornitoloogiaühingu harrastusteaduse algatuse suvise aialinnupäeviku kümnendal hooajal tegi loodusvaatlusi 670 inimest 365 aias.

Seitsme kuu jooksul (märtsi algusest oktoobri alguseni) vaatles 670 inimest kokku 365 aias tegutsevaid ja pesitsevaid linde, aga ka muid loomi ning õitsema puhkenud taimi ja nende tolmeldajaid. Vaatlejad märkisid üles kokku 17 664 vaatlust. Lindude esmavaatlusi oli 10 951 ja pesitsusvaatlusi 1011.

Lisaks linnuvaatlustele pandi kirja ka 891 imetajate, roomajate ja kahepaiksete vaatlust, 4582 taimede ja putukate fenovaatlust ning 229 tolmeldaja vaatlust 700 taimekülastuse kohta.

Loodusemehe kalender

Maarahva ajaarvamise järgi algavad jõulud toomapäeval (21.12), mille järel puhkab päike kolme jõulupäeva (22. – 24.12) jooksul pesas. Uus aasta algab 25. jõulukuu päeva ehk siis, kui päike on pesast väljas ning päev hakkab pikenema.

Sel jõulukuul algab maarahval aasta 10237. Viimane viitab koduse Maavalla vanusele ehk siis nõnda palju aastaid tagasi toimus Billingeni läbimurre: Balti jääpaisjärve vesi leidis tee läbi Skandinaavia mäestiku ilmamerre, mistõttu veetase alanes järsult ja taassündinud Läänemere äärsetel aladel tekkis eluvõimalus muuhulgas ka inimestele.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Räusktiir ( loodusemees.ee )

Rekord nr. 674    Rände pikkused - räusk

Räusktiir ehk räusk         Hydroprogne caspia

Lind rõngastati 2. juunil 1984. aastal Läänemaal Sipelgarahul, aga taasleiti 15. juulil 1985 aastal Malis Bamakos. Linnu rännuteekonna pikkuseks 5756 kilomeetrit mis on väiksemat sorti linnu kohta pikk rännuteekond.

Foto Arne Ader

Salutihane ( looduskalender.ee )

Astronoomiline talv saab alguse 22. detsembril kell 5.27. Jälle üks huvitava eelatalvega aasta, kui miinuskraadid koos lumikattega algasid 20. novembril ja suur sula hakkas paksu lumevaipa sulatama 16.detsembril.

Päevavalgust jagub musta maaga häbematult vähe ehk Põhja-Eestis mõni minut üle kuue tunni, millele lisandub tunnike hämarat nii hommikul, kui õhtul. Öö kestab siin peaaegu kuusteist tundi. 

Lõuna-Eestis on päev umbes veerand tundi pikem.  

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Eesti Ornitoloogiaühing tunnustab tänavu aasta vabatahtlikena Eerik Leibakut, Agu Leivitsat ja Tiit Randlat pikaajalise osalemise eest haudelinnustiku punktloendusel.

Eerik Leibak

Tiit Randla

Ülekande võimaldab Teetormaja (www.tt.ee)

Otseülekanne | uudised | foorum

Tänavune eeltalv sai alguse juba novembrikuu teisel poolel.

Hetkel tuleb jõulumeeleoluga kaamerapilt Saaremaalt kus isegi metsa alla on vaid laiguti lund jäänud.

Meie tavapärane talilinnukaamera Kagu-Eestis mattus poole meetrise lumevaiba alla, mis muutis meie paigaldamise plaanid sootuks. Lisandusid elektrikatkestused ja sel ajal teadupärast kaamerasüsteemi ei anna käivitada. Proovime mõne nädala jooksul uuesti.

Pildistas LK team

Suure kuldi jäljed. Olenemata suurest sulast on Alutaguse metsades veel ohtralt lund

Metssiga       Sus scrofa

Metsigadel peaks kestma pulmade kõrgaeg.

Kirjutas ja video salvestas Uudo Timm

Lendorav ehk harilik lendorav       Pteromys volans

Detsembris on kaskede, leppade ja sarapuude urvad juba kevade ootel ja valmis soojade ilmadega aina suuremaks paisuma. Kollased pabulad pesapuude all näitavad, et neist on nüüd saanud lendoravatele peamine toit.

Maavalla koda annab teada

Puust sirvikalender (sirvilauad, ruunikalender) on teadaolevalt meie vanim oma ajaarvamisvahend. Ruunikalendrid olid veel kasutusel maa lääneosas kuni 19. sajandini.

Ajaloomuuseumis ja ERMis säilitatakse kümmekonda vana puukalendrit, milles aastaringi päevi tähistavad puusse lõigatud kriipsud või ruunimärgid. Viimased on otseseoses skandinaavia muistsete ruunimärkidega. Vana puukalender oli igavene kalender: ühed ja samad sirvilauad olid kasutatavad mitmel aastal. Ükskord puusse lõigatud kalender võis olla tarvitusel mitme inimpõlve jooksul.

Loe sirvilaudadest lähemalt ja samast saad teada kuidas sirvikalender omale hankida: https://www.maavald.ee/

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Talvesääsklane lumel

Esmaspäevast reedeni püsis õhutemperatuur ööpäevaringselt miinuspoolel ja hooti sadas lund.

Lumised ja härmas puud

Fotod Arne Ader

Kajakad rüsijääl ( loodusemees.ee )

Hõbekajakas        Larus argentatus

Kalakajakas          Larus canus

Väljaandja Loodushoiu Fond

Ursula Eriku tõlkes ilmus eesti keeles ökoloogi ja evolutsioonibioloogi Chris D. Thomase raamat „Planeedi pärijad. Väljasuremise ajastu lokkav loodus“, mis selle ilmumise järel valiti mitmete väljaannete poolt (Times, Economist, Guardian) 2017. aasta parimate raamatute hulka. 1998. aastal pälvis Thomas Londoni Zooloogiaühingu teadusmedali, 2001. aastal Briti Ökoloogiaühingu presidendi medali, 2004. aastal Marshi looduskaitsebioloogia auhinna ja 2011. aastal Marshi kliimamuutuste uurimise auhinna. 2012. aastal valiti ta Kuningliku Seltsi stipendiaadiks ning 2014. aastal Helsingi ülikooli audoktoriks. 2018–2020 oli ta Briti Kuningliku entomoloogiaühingu president.

Ilmateenistuse tänased kaardid

Foto Arne Ader

Jääpurikad. Jägala juga ( loodusemees.ee )

Tänavu algas meil eeltalv novembrikuu teises pooles, kaanetas sisemaa veekogud detsaembri alguseks nii, et enne sula algamist lubati jalgsi isegi Peipsi vesikonna jääle, ega muidugi mitte jõgede ja ojade suudmealadele, aga kõik ikka omal vastutusel.

Kuigi paaril viimaselgi aastal on eeltalv varaselt pihta hakanud, saame tänavust võrrelda 2010. aastaga. Suur sula tõi arvukalt elektrikatkestusi, lisaks lumeheidet ehk puude murdumist ja ega need katusedki vettinud lume raskuse all kaitstud ei ole.

Fotod Arne Ader

Urvalinnud lepaokstel ( loodusemees.ee )

Urvalind       Carduelis flammea

Paistab, et läheb suureks sulaks, näis palju järgmise nädalaga lumisest maastikust alles jääb. Linnusalgad tegutsevad metsveertes ja lagedal kasvavatel üksikutel puudel: sang- või leppadel, kaskedel ning lumest turritavatel kõrgekasvulistel umbrohtudel. Puudel tegutsevad koos erinevate tihaste segasalgad, siisikesed või urvalinnud.