juuli 2024

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Punarind pesaõõnsusel

Punarind        Erithacus rubecula

Metsad on linnulaulust vaikseks jäänud.

Punarinnad eelistavad pesitseda tihedama alusmetsaga paikades, olgu nendeks kuusikud, kuuse-segametsad või laialehised metsad, kas noorendikud või vanad metsad. Harvemini pesitsetakse pohla- või rabamännikutes.

Kuid punarinnad tegutsevad kõikjal nii parkides, kalmistutel, kui tihedalt täiskasvanud vanemates aedades.

Pildistas Kristel Vilbaste

Harilik parkhein

Harilik parkhein        Lycopus europaeus

Taime nimi viitab hoopis nahaparkimisele, mitte seda, et taim pargis kasvaks.

Rajakaamera ülesvõte LK team

Nelja pojaga perekond

Pruunkaru ehk karu          Ursus ursus

Emakaru oma nelja seitsme kuu vanuse karupojaga.

Tuletame meelde, et karujaht algab 1. augustil ja suured loomad nagu teaksid seda, muutudes ettevaatlikumateks.

Pesapildid LK team

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Metskurvitsa pesa nelja munaga, aga suvises kurnas võib olla ka kolm muna

Metskurvits ehk nepp        Scolopax rusticola

Pildistas Kristel Vilbaste

Paiselehe lehed

Paiseleht         Tussilago farfara

Kas Te kevadpäikselisi kollaselt õitsevaid paiselehe taimi suvel ära tunnete?

Estbirding kutsub kõiki vanu ja uusi võistkondi selle-aastasele linnurallile Estonian Open

Pildistas Ivar Leidus

Luua Metsanduskool

Ralli aeg: laupäev, 17. august 2024, kell 3.00–17.00
Ralli ala: Jõgevamaa
Ralli reeglid leiab siit

Sel aastal toimub pärast rallit kokkuvõtete tegemine Luua Metsanduskoolis. Esmalt koguneme ühiseks õhtusöögiks klubiruumis kell 18.00. Ralli kokkuvõtete tegemisega alustame samas ruumis kell 19.00 ning ruum on meie kasutuses edasiseks sotsiaalseks kasutamiseks südaööni. 

Veebikaamera kuvatõmmised Liz ja Ravens, LK foorumist

Hommikune võimlemine on noorkotkal tehtud

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Kaitseväe polügooni kotkapesas sai kotkapoeg täna üheteist nädala vanuseks. Lahkumiseni pesast ei lähe enam pikalt.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Täisküps oder ootab kombaini põllule

Esmaspäevast kolmapäevani püsisid palavad ilmad. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 19,5…21,0 piires, mis ületas normi kolme kuni viie kraadi võrra. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis päeval varjus 25 °C või üle selle. Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti teisipäeval Jõgeva ilmajaamas 27,8 °C.

Kartulipõld pärast vihma

Tekst Jaanus Aua, EOÜ aasta linnu projekt

Pildistas Liis Keerberg

Saatjaga kägu Elmar

Kägu        Cuculus canorus

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Pääsusaba

Pääsusaba       Papilio machaon

Kliima soojenedes on pääsusabad biovoltiinsed ja seda mõistet kasutatakse teise suvepõlvkonna elutegevuse kirjeldamisel.

Pildistas LK team

Lehitu pisikäpp

Lehitu pisikäpp          Epipogium aphyllum

Lehitu pisikäpp on meil kasvavate orhideede hulgas suureks harulduseks ja loomulikult rangelt kaitstud taim, aga taim on puhkenud õitsema.

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Liiv-vareskaer

Liiv-vareskaer         Leymus arenarius

Meie luidetele ja liivarandadele iseloomulik kõrreline on juuli algusega oma tänavuse õitsemise lõpetanud. Taim meie liiva- ja kliburandadel kasvab kuni meetri kõrguseks ja on tugeva varrega.

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumit

Emaslind Helju istus eile pesa läheduses

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

EOÜ soovitab huvilisel vaadata

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Noor kägu

Teadupoolest on tänavune aasta lind kägu, pesaparasiit kes muneb teiste lindude pessa - kaval trikk, mis vabastab linnud oma järglaste kasvatamisest ja toitmisest. 

Mõned käopojad lähevad isegi nii kaugele, et tapavad teised pojad pesas. Kuid miks lasevad teised linnuvanemad sel juhtuda? Kas nad on liiga rumalad? Liiga saamatud? Lihtsalt arad? 

Kui siiani on arvatud, et "ohvrid" pole veel õppinud vastumeetmeid kasutama, on nüüdseks selgunud, et teised liigid võivad võõraste poegade olemasolust pesas isegi kasu saada! Kas käo käitumine on siis fenomenaalne trikk või evolutsiooniline mõistatus?

Video salvestas ja pildistas Karl Adami

Rukkirääk

Rukkirääk        Crex crex

Rukkirääke on oluliselt vähemaks jäänud ja seda nii Eestis kui Euroopas. Rääkuvaid isaslinde võime veel nädala jagu või veidi kauem kuulda, aga kas meil neid enam viite tuhandet enam on nagu viimase loenduse aegu. Arvukuse vähenemise põhjuseid on mitmeid hoolimata sellest, et osa rukkirääkudest pesitsevad suve jooksul kaks korda ja pesitsejatel on suured pesakonnad noorlinde.