juuli 2024

Matsalu loodusfilmide festival tähistab Matsalu rahvuspargi 20. sünnipäeva loodusfotokonkursiga

Osavõtma kutsub Maris Altmann, Matsalu loodusfilmide festival

Pildistas Remo Savisaar

Punajalg-tilder Matsalus

Fotokonkursi „Matsalu loodus“ eesmärk on saada kokku uhke pildivalik Matsalu loodusest. Oodatud on pildid lindudest, imetajatest, putukatest, taimedest kui ka loodusmaastikest. Konkursile saadetud töödest valitakse välja 25 paremat, millest sünnib suureformaadiline fotonäitus.

Iga näitusele valitud autor saab auhinnaks enda näitusele saadetud foto trükituna. Samuti kingib Matsalu loodusfilmide festival igale finaali jõudnud töö autorile priipääsme MAFFile. Kõik näitusele valitud autorid on üheväärsed võitjad, nende vahel paremusjärjestust ei koostata. Ülejäänud kvalifitseeritud tööd avaldatakse veebis.

Aialinnupäeviku pidajad on kohanud 205 eri liiki

Teada annab Art Villem Adojaan
EOÜ suvise aialinnupäeviku 2024 koordinaator

Ülevaade aialinnupäevikute kannetest

Kuu ajaga on aedades tehtud üle 1000 loodusvaatluse, millest 300 olid lindude esmakohtamised, 200 lindude pesitsusvaatlused ning 70 imetajate ja kahepaiksete kirjed. Juulikuule kohaselt laekus enim taimevaatlusi, kokku 400. Kui kevadlilli, näiteks sinililli ja lumikellukesi vaadeldi õitsemas sadades aedades, siis suvel on õitsejate mitmekesisus nii palju suurem, et enamik liike ja sorte on vaadeldud vaid mõnes üksikus aias. Kokku on kirja pandud ligi 600 pärismaist liiki või ilutaime. Kohatud lindude liiginimekiri on tõusnud 205 liigini, mis tähendab, et 5 kuu jooksul oleme kohanud pooli kõigist Eestis registreeritud linnuliikidest.

Pane tähele!

Ilmus soome ökofilosoofi Pentti Linkola peateos

MTÜ Rahvusliku Ehituse Selts

Ilmunud on soome ökofilosoofi Pentti Linkola peateos

Ilmunud on korduvalt Soome mõjukaimate mõtlejate hulka valitud Pentti Linkola raamat „Nurjatu küsimus“. Linkola küsib halastamatult, kas inimene on võimalik liik. Ta ei paku järjekordset utoopiat, otse vastupidi – ta pakub utoopiatest loobumist. Lõplikult.

28. NÄDAL 8.7.2024 - 14.7.2024. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lilleniit Piibe maantee ääres

Nädala esimene poolel püsis ööpäeva keskmine õhutemperatuur 17 kraadile lähedasena, mis vastas ligikaudu normile (keskmine 1991-2020).

Kõige jahedamal ööl (kolmapäeval) langes minimaalne õhutemperatuur 7,1 °C.

Sirelane õiel

Sirelane õiel

Selgusid parimad vikatiga niitjad

Niitmisvõistluse korraldaja ELF

Pildistas Kertu Hool

Meeste kategoorias võitnud Peeter Tuusis niitmisfinaalis (eesplaanil)

Tartus Eesti Rahvus Muuseumi lähedal selgitati tänasel pärimuspäeval välja parimad vikatiga niitjad. Osalejaid oli tervest Eestist. Alguses toimusid kvalifikatsioonid, kus minuti jooksul pidid võistlejad etteantud niidualal oma vikatioskusi näitama. Parimad niitjad võtsid mõõtu tasavägistes finaalides, kus tuli 20 minuti jooksul niita puhtaks väljamõõdetud ala. Žürii arvestas nii niitmise kvaliteeti kui ka kiirust.

Vikatiga niitmises võisteldi neljas kategoorias. Parimad niitjad olid:

Noored: I koht Kaur Luha, II koht Ilona Hool, III koht Pihel Parts

Naised: I koht Katri Sild, II koht Kristiina Härm, III koht Merle Seigo

Asuti uurima ligi 44 000 aastat tagasi elanud hundi säilmeid

Avapilt
Sisu

Ida-Siberis asuvas Sahhas (Jakuutias) leiti 44000 aasta vanuse hundi säilinud surnukeha. Kliimasoojenemine on sealset igikeltsa kõvasti sulatama hakanud, mis võimaldas kohalikel elanikel märgata ligi 40 meetri sügavuselt paistvat korjust. Korjus leiti küll juba 2021. aastal, kuid lahanguga alustasid vene teadlased just hiljuti.

 

Tegu oli isase hundiga. Kihva järgi selgus, et täiskasvanud isendiga. Kriimsilm elas 44000 aastat tagasi - hilisel Pleistotseeni ajastul. Enamasti leitakse sellest ajast pigem herbivooride korjuseid, kes kunagi kuskile sohu kinni jäid ja ära külmusid. Pleistotseeni ajastul elanud täiskasvanud kiskja leidmine on aga esmakordne!

 

Metslooma kodu on metsas

Keskkonnaamet teavitab

Foto Arne Ader

 

Põdravasikas

Põdravasikas ( loodusemees.ee )

Sel suvel on muutunud peaaegu igapäevaseks Riigiinfo telefonile 1247 laekunud teated inimeste poolt koju viidud metsloomadest. Keskkonnaamet tuletab meelde, et metslooma loodusest eemaldamisega kaasnevad mitmed ohud nii loomale endale kui inimesele, mistõttu tohib seda teha üksnes Keskkonnaameti loal.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.