Harilik seenlill Monotropa hypopitys
Seenlilled kasvavad nii kuivades männikutes kui kuusikutes, aga vahel isegi liivastel aladel, kus puid ei kasvagi. Märgata võime tärganud seenlilli juba juulikuu esimesel poolel, kuid samas ka möödunud aasta nö „mumifitseerunud“ seemnekupardega varsi.
Osavõtma kutsub Maris Altmann, Matsalu loodusfilmide festival
Pildistas Remo Savisaar
Punajalg-tilder Matsalus
Fotokonkursi „Matsalu loodus“ eesmärk on saada kokku uhke pildivalik Matsalu loodusest. Oodatud on pildid lindudest, imetajatest, putukatest, taimedest kui ka loodusmaastikest. Konkursile saadetud töödest valitakse välja 25 paremat, millest sünnib suureformaadiline fotonäitus.
Iga näitusele valitud autor saab auhinnaks enda näitusele saadetud foto trükituna. Samuti kingib Matsalu loodusfilmide festival igale finaali jõudnud töö autorile priipääsme MAFFile. Kõik näitusele valitud autorid on üheväärsed võitjad, nende vahel paremusjärjestust ei koostata. Ülejäänud kvalifitseeritud tööd avaldatakse veebis.
Teada annab Art Villem Adojaan
EOÜ suvise aialinnupäeviku 2024 koordinaator
Ülevaade aialinnupäevikute kannetest
Kuu ajaga on aedades tehtud üle 1000 loodusvaatluse, millest 300 olid lindude esmakohtamised, 200 lindude pesitsusvaatlused ning 70 imetajate ja kahepaiksete kirjed. Juulikuule kohaselt laekus enim taimevaatlusi, kokku 400. Kui kevadlilli, näiteks sinililli ja lumikellukesi vaadeldi õitsemas sadades aedades, siis suvel on õitsejate mitmekesisus nii palju suurem, et enamik liike ja sorte on vaadeldud vaid mõnes üksikus aias. Kokku on kirja pandud ligi 600 pärismaist liiki või ilutaime. Kohatud lindude liiginimekiri on tõusnud 205 liigini, mis tähendab, et 5 kuu jooksul oleme kohanud pooli kõigist Eestis registreeritud linnuliikidest.
Pane tähele!
MTÜ Rahvusliku Ehituse Selts
Ilmunud on soome ökofilosoofi Pentti Linkola peateos
Ilmunud on korduvalt Soome mõjukaimate mõtlejate hulka valitud Pentti Linkola raamat „Nurjatu küsimus“. Linkola küsib halastamatult, kas inimene on võimalik liik. Ta ei paku järjekordset utoopiat, otse vastupidi – ta pakub utoopiatest loobumist. Lõplikult.
Kuvatõmmise ja video salvestas Liz, LK foorumist
Veebikaamera kuvatõmmis Ravens, LK foorumist
Emaskotkas tõi noorele kotkale ronga
Kaljukotkas ehk maakotkas Aquila chrysaetos
Kaljukotkaste vanem kotkapoeg sai kümne nädala vanuseks. Kaitseväe polügoonil käib pesaelu selliselt nagu me kõik teame.
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Lilleniit Piibe maantee ääres
Nädala esimene poolel püsis ööpäeva keskmine õhutemperatuur 17 kraadile lähedasena, mis vastas ligikaudu normile (keskmine 1991-2020).
Kõige jahedamal ööl (kolmapäeval) langes minimaalne õhutemperatuur 7,1 °C.
Sirelane õiel
Pildistas LK team
Kanarbiku esimesed õied
Harilik kanarbik Calluna vulgaris
Päiksepaistelistes metsaveertes võis tänavu esimesi avanenud kanabrikuõisi märgata Loode-Eestis juba nädalavahetusel, kui tavaliselt ikka augusti alul. Osade taimedega loodus kiirustab, aga mingi hulk on täiesti tavapärases arengustaadiumis.
Nõmm-liivatee Thymus serpyllum
Uhked näevad välja suured ja kaunilt madalakasvulised õitsevad nõmm-liivateede mättad nii liivasel pinnasel kui rannaklibul just kuivadel kasvukohtadel.
Niitmisvõistluse korraldaja ELF
Pildistas Kertu Hool
Meeste kategoorias võitnud Peeter Tuusis niitmisfinaalis (eesplaanil)
Tartus Eesti Rahvus Muuseumi lähedal selgitati tänasel pärimuspäeval välja parimad vikatiga niitjad. Osalejaid oli tervest Eestist. Alguses toimusid kvalifikatsioonid, kus minuti jooksul pidid võistlejad etteantud niidualal oma vikatioskusi näitama. Parimad niitjad võtsid mõõtu tasavägistes finaalides, kus tuli 20 minuti jooksul niita puhtaks väljamõõdetud ala. Žürii arvestas nii niitmise kvaliteeti kui ka kiirust.
Vikatiga niitmises võisteldi neljas kategoorias. Parimad niitjad olid:
Noored: I koht Kaur Luha, II koht Ilona Hool, III koht Pihel Parts
Naised: I koht Katri Sild, II koht Kristiina Härm, III koht Merle Seigo
Ida-Siberis asuvas Sahhas (Jakuutias) leiti 44000 aasta vanuse hundi säilinud surnukeha. Kliimasoojenemine on sealset igikeltsa kõvasti sulatama hakanud, mis võimaldas kohalikel elanikel märgata ligi 40 meetri sügavuselt paistvat korjust. Korjus leiti küll juba 2021. aastal, kuid lahanguga alustasid vene teadlased just hiljuti.
Tegu oli isase hundiga. Kihva järgi selgus, et täiskasvanud isendiga. Kriimsilm elas 44000 aastat tagasi - hilisel Pleistotseeni ajastul. Enamasti leitakse sellest ajast pigem herbivooride korjuseid, kes kunagi kuskile sohu kinni jäid ja ära külmusid. Pleistotseeni ajastul elanud täiskasvanud kiskja leidmine on aga esmakordne!
Kirjutas ja pildistas Jaak Tammekänd, Keskkonnaagentuuri spetsialist
Raisakotkas Leidissoos
Raisakotkas Aegypius monachus
Väljavõte Keskkonnaagentuuri spetsialisti Jaak Tammekännu välitööpäevikust madalsoode ja rabade haudelinnustiku loenduse riiklikelt seiretöödelt 2024. aasta kevadel:
Veebikaamera kuvatõmmised Ellie ja Timea, LK foorumist
Teisipäeval alustas noor kotkas tõsisemalt oma tasakaalu harjutustega
Kaljukotkas ehk maakotkas Aquila chrysaetos
Soomaa noorlind on terve nädala jagu harjutanud tasakaalu, et oma esimest väljalendu pesast sooritada - tähtis sündmus elus.
Sel suvel on muutunud peaaegu igapäevaseks Riigiinfo telefonile 1247 laekunud teated inimeste poolt koju viidud metsloomadest. Keskkonnaamet tuletab meelde, et metslooma loodusest eemaldamisega kaasnevad mitmed ohud nii loomale endale kui inimesele, mistõttu tohib seda teha üksnes Keskkonnaameti loal.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.