juuli 2024

Koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA ja Arne Ader, loodusemees.ee

Luha-sinirind  (Foto VikipeediA)

Rekord nr. 760    Rände pikkused – luha-sinirind

Luha-sinirind         Luscinia svecica cyanecula

Veebikaamera kuvatõmmised Bea ja  Swenja, LK foorumist

Selline nägi pesaalus välja möödunud aasta 17. aprillil

Pesaomanik Kergu parempoolne

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Kuldristik

Kuldristik        Trifolium aureum

ELF kutsub osalema

Pildistas Laura Oro

Möödunud niitmisvõistluse finalistid enne finaale

Tule veeda päev hea seltskonna, vikatite vihina ja pärimuse keskel!

Tartus Eesti Rahva Muuseumi juures (Raadi mõisahoone kõrval) saab 14. juulil kl 11-16 vikatiga niitma õppida, niitmises mõõtu võtta, taimetarkust koguda, pärimusmänge mängida ja ilma nautida. Tegevusi leidub igale maitsele, vanusele ja ilmale!

KAVAS:

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Harilik kukehari. Kumari laid, Väinameri

Harilik kukehari                Sedum acre

Meie väiksemate taimede hulka kuuluv harilik kukehari õitseb kuni suve keskpaigani. Kena ja silmahakkav on taim meie rannikul, saartel ja laidudel, kus kasvab nii klibul kui liival, hõreda taimestikuga päikeselistel kasvukohtadel, kus muu taimestik võib üldse puududa. Kasvab äärmiselt kehval pinnasel või isegi müüripragudes, kuid ei talu varju ja veepuudust.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Lõhnav maarjahein ( loodusemees.ee )

Lõhnav maarjahein        Anthoxanthum odoratum

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Sinikaelad ja vesiroosid. Palamuse veskijärv

Sinikael-part         Anas platyrhychos

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kollendav odrapõld

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 14,3…21,0 °C piires, erinedes normist (keskmine 1991-2020) -2,5…5,1 kraadi võrra.

Nädal algas kuuma päevaga. Esmaspäeva pärastlõunat tõusis õhutemperatuuri maksimaalne näit 28,3 °C. Kella 16 eel hakkas vihma sadama ja müristas. Ilm jahenes järsult ja õhutemperatuur langes paari tunniga kümne kraadi võrra madalamaks.

Järgnevatel päevadel kuni laupäevani maksimaalsed õhutemperatuurnäidud 23 kraadini ei küündinud ja kahel päeval jäid alla 20 kraadi.

Pajuvaak

Veebikaamera kuvatõmmis Anne, LK foorumist

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Kaitseväe Keskpolügoonil pesitsevate kaljukotkaste vanem kotkapoeg on saanud üheksa nädala vanuseks ja jäänud peale pühapäevast kainismi akti üksinda pesale.

Foto Kaarel Kaisel, loodusemees.ee

Vaenukäo häälitsus Veljo Runnel, loodusheli.ee

Vaenukägu

Vaenukägu ehk toonetutt      Upupa epops

Internetiajastul ja linnuhuviliste arvukuse suurenedes on vaenukägude vaatlused arvukamaks muutunud: LINK

Veel 2019. aastal peeti vaenukägusid meil kadumise veerel olevaks liigiks sest pesitsejaid arvati olevat Eestis ainult viis linnupaari.

EOÜ annab teada

Rändevaatlejad Põõsaspea neeme tipul

Põõsaspea neemel algas juuni lõpus järjekorras viies kogu hooaja kestev rändlindude loendus, mille eesmärk on andmete kogumine rändlindude arvukuse ja pesitsusedukuse kohta. Rändevaatlusi tehakse igapäevaselt päikesetõusust päikeseloojanguni kuni novembri lõpuni.

Enam kui viis kuud kestva seire käigus loodetakse näha muuhulgas enam kui miljonit mustvaerast, sadu tuhandeid hanesid ja laglesid, kümneid tuhandeid tõmmuvaeraid, kahlajaid ning kajakaid ja ka tuhandeid kaure ning pütte.

Pildistas LK team

Kuslapuu põõsas

Harilik kuslapuu     Lonicera xylosteum

Looduses kasvavad harilikud kuslapuud tihedalt, seda viljaka mullaga metsades ja salukuusikutes ning võivad seal liikumise suisa läbimatuks muuta. Tegu on siiski pigem põõsaga, sest võib kasvada kuni kolme meetri kõrguseks ja seda nii metsas, niidul kui linnapargis.

Kain ja Aabel

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Kirjutas ja ekraanitõmmised saatis Jüri v. Grauberg

Tänane hommik kotkapesas

Viimastel päevadel pole kotkad poegadele süüa toonud ja eks nälg ajendaski kaks päeva vanema kotkapoja täna (7. juulil) varahommikul kainismiaktile. Nüüd siis "töö" tehtud ja maakotkastel nagu kombeks ja ainult üks poeg pesas.

Muide, tapatööle mindi ikka rünnates selja tagant. Ohutum ja võiduvõimalus suurem. Ja ega see noorem ka kunagi vastu hakanud kui vanem teda kiusas või lausa nokkis.

EOÜ aasta linnu blogi, https://eoy.ee/kagu/uudised/blogi/

Kirjutas Jaanus Aua

Foto Arne Ader

Mida me teame Eestis elunevate kägude elust ja liikumistest? Seni veel väga vähe. Mida me teame aga meie noorte kägude elust? Mitte midagi.Ajal, millal suur osa Eestis elunevatest kägudest on oma nokka juba Aafrika poole pööramas, sirgub sulaslindude hoole all aga jõudsalt nende järglaskond.

Laupäeva, 29. juuni hommikul leiti Põlvamaalt majalähedaselt haljasalalt poollennuvõimeline käopoeg. Käole on looduse poolt kaasa antud suhteliselt väheldased jalad ning seepärast näis leidjatele, et rohus ukerdaval linnuhakatisel on jalad vigastatud.