november 2024

Pildistasid Kristel Vilbaste, Arne Ader

Täiskuu

Selle aasta viimane nn superkuu paistis taevas alates reede õhtust 15. novembril ja tänavune nelja superkuu tsükkel kordub alles 2029. aastal.

Tormine meri

Eile rannikul alanud torm muutus rajuks ja selline ilm kestab ka pühapäeval.

Video salvestas LK team

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Varahommikusi muutusi peab kakk õhtul mäletama

Händkakk        Strix uralensis

Sügisesel ajal hulguvad muidu paikselt elutsevad händkakud ringi. See on ainus aeg, kui kakud võivad sattuda isegi linnade parkidesse.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium annab teada

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Õngitseja Pühajärvel. Harrastuspüügiõigus on pensionäridele ja lastele tasuta ning ühe lihtkäsiõngega püük on kõigile tasuta

Tulevast aastast on nakkevõrguga püüdjatele tasu ühe kalastuskaardi eest 9 eurot. Liivi, kuuritsa või kadiskaga püügi korral tuleb kalastuskaardi eest maksta 4 eurot. Harpuuniga püügi eest tuleb 4-eurone kalastuskaart soetada vaid juhul, kui püütakse Kuremaa järvel või Saadjärvel.

Angerja veekogudes on 2025. aastast kalastuskaardi tasu õngejadaga püügi korral 10 eurot. Ülejäänud veekogudes, kus tohib õngejada kasutada, on tasu 4 eurot.

Matsalu rahvuspargis jääb pea kõigi kalastuskaartide tasu muutmata. Ainsana tõstetakse 48-tunnise kalastuskaardi hinda, mille eest tuleb edaspidi tasuda 4 eurot. Silma looduskaitsealal kalastajad peavad arvestama 9-eurose kalastuskaardiga.

Muutmata jäävad vähipüügi ning Kesk-Eesti forellijõgede kalastuskaartide tasud.

Loodusemehe kalendri esikaas

Järjekorras kuues Loodusemehe kalender kannab pealkirja "LOODUS VÕLUB".

Seekordse kalendri pildivalikusse mahtusid rõõmusilmalt õhku tõusvad jääkosklad, kaseoksa ehtiv härmatis, uudishimulik tutt-tihane, sookurepaari duett, laulu jorisev kõre, madaralehel peatuv tume-lehevaksik, poega soojendav kivirullija, kanarbikus sammuvad karupojad, kastepiiskadega ämblikuvõrgud, pihlamarjaga žongleeriv vainurästas, kolletav maarja-sõnajalg ja mulluse aastalõpu kuulsaimaks tartlaseks saanud mandariinpart.

Kalendaarium on A3 formaadis ning selles on ära märgitud nii riigipühad kui ka maarahva pühad.

Pildistas ja LK-le saatis Ivan Rasskazov

Nirk kontrollib ümbrust

Nirk          Mustela nivalis

Maailma pisem kiskja elutseb kuni kaupluse ehitamiseni linnas

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Saarma pildistamine. Pikla rand

Harilik saarmas      Lutra lutra

Seis meie vooluveekogudes on sügiseselt kõrge, aga veesoojus püsib veel +6 kraadisena.

Saarmad on looduses siiski harva kohatavad loomad, kelle urgude sissekäigud jäävad ikka veetasemest allapoole, mis võimaldab varjatuma ja turvalisema elukeskkonna. Lisaks ei lase pesa sissekäigu ees olev veelukk talvekülma sisse.

Koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA

Pildistas A. Suvorov, VikipeediA

Rekord nr. 813       Teib

Teib        Leuciscus leuciscus

Vasalemma jõest püüti 1985. aastal teib (rahvakeeli häslik), kes oli 10. aasta vanune.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Orav

Harilik orav     Sciurus vulgaris

Sügis on olnud pikalt soe, aga tuuled on muutnud metsad ja pargid läbipaistvateks. Vihma- ja lobjakasajuga ei aja oravaid pesast miski välja ja nii võivad käbikuningad mitmeid päevi pesas redutada, sest tänavu sügisel said oravad kenasti toitutud.

Oravate aktiivset liikumist võime märgata ilusate ja päikeseliste hilissügiseste ilmdega ja seda just veidi enne keskpäeva, seljas hallikas talikasukas ja kõrvapintslid uhkelt turritamas.

EOÜ annab teada

Maismaa talilinnuloendus

15.–28. november

Üle Eesti

Loenduse eesmärk on välja selgitada talilindudele levik, arvukus ja seost elupaigaga ning linnustikus toimuvaid muutusi.

Talve jooksul on linde vaja loendada kolmel perioodil enda valitud piirkonnas ja rajal. Loendusperioodid on 15.-28. november, 25. detsember kuni 7. jaanuar ja 15.-28. veebruar.

Seiret tegema ootame linnuvaatlejaid, kes tunnevad talilinde hääle ja välimuse järgi.

Lisateave ja juhend.

Video salvestas LK team

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Takjatihaste salk toimetab

Ohakalind          Carduelis carduelis

Värvikate ohakalindudest läbirändurite hulk väheneb koos külmade saabumisega, aga olulist rolli rändurite elukorralduses mängivad nii ilmad kui tuuled.

Talvituma võib ohakalinde meile jääda mõnekümne tuhande ringis, aga see oleneb juba talve karmusest.

Omavahel kenasti seltsivad ohakalinnud liiguvad toiduotsinguil ringi väikeste salkadena ja nii annab neid omavahel kenasti võrrelda.