Vaenukägu pildistas Eve Süvari-Kongi
Vaenukägu Põltsamaa lossimüüri ääres
Vaenukägu ehk toonetutt Upupa epops
Veel viie aasta eest peeti vaenukägusid meil kaduvaks liigiks, sest pesitsejaid arvati olevat Eestis ainult viis linnupaari. Nüüd nähti tavatult rändega hiljaks jäänud, aga lennuvõimelist lindu.
Raudremmelgas Salix pentandra
Hilissügisesel ajal ei pea me raudremmelgat otsima minema, puu lihtsalt torkab silma. Maanteekraavide kallastel kasvavad puud on raagus, kusagil mõned üksikud laperdavad lehed. Päikesepaistel on mõni puu või põõsas nagu hõbejas udus, mis silma hakkab: see on raudremmelgas, tema viljad avanesid alles oktoobris, aga püsivad puul varakevadeni, olles idanemisvõimelised.
Raudremmelgad on meil päris tavalised veekogude kaldaaladel, niisketel heinamaadel ja kraavikallastel kasvades, kas siis kõrge ning tihe kumera vormiga põõsana või harvemini madala puuna, sirgudes vahel harva mõneteist meetriseks.
Oleme teile ka varasemalt jaganud kaadreid “merehuntidest”, kes elavad n-ö üks käpp meres, teine maismaal. Tegu on Kanadas, Briti Columbia provintsi rannikualadel elutseva hallhundi alamliigiga, keda nimetatakse ka Briti Columbia hundiks või rannikuhundiks. Nende huntide menüü koosneb peamiselt mereelukatest: kalad, karploomad, vähilaadsed, vääneljalalised, meremolluskid ja mereimetajad (enamasti korjustena).
Ohakalind Carduelis carduelis
Päike särab selgest taevast, lumikatet näeme kõikjal, kuid paistab täiesti talvisena Pärnu, Viljandi ja Järvamaal. Ilmateenistus lubab plusskraade ja täna öösel veel sademeid. Saame näha, milliseks meil ilmad kujunevad.
Looduses toimuvad olulised muudatused. Rändlinnud lahkuvad. Metsloomad ei taha lumele jälgi jätta. Kõik muutub, kuigi järgmise nädala algusest peaks uuesti nö soojaks minema.
Lund sadas ohtralt ja sadu lubatakse ka tänaseks Pärnu, Viljandi, Jõgeva ja Järvamaale. Mujal maakondades on miinuskraadide ja õhema lumekirmega maanteedel libedust.
Olge ettevaatlikud!
EOÜ annetamistalgud
Head talvised aialinnuvaatlejad!
Eesti Ornitoloogiaühing on 2010. aastast korraldanud talvist aialinnuvaatlust, millest on saanud Eesti üks populaarsemaid harrastusteaduse algatusi. Igal aastal vaatleb jaanuari viimasel nädalavahetusel oma koduõuel linde paar tuhat huvilist lasteaialastest eakateni.
Talvine aialinnuvaatlus on hea viis alustada linnuvaatlusega ja tundma õppida oma koduaias tegutsevaid linde. Kogutud andmed võimaldavad täpsemalt jälgida meie aialindude leviku ja arvukuse muutusi aastate jooksul, seda eriti tavaliste liikide osas, kelle kohta andmeid tihti napib.
Hallrästas Turdus pilaris
Ilmad on külmaks läinud ja maad katab Põhja-Eestis õhuke lumekiht ning ilmateenistus lubab lumelisa.
Kes on need kenade ja suurte lindude seltsingud raagus maastikutes, kes novembris veel salkadena rändavad?
Peab ütlema, et hall- ehk paskrästaid tuntakse kehvasti, sest igal talvel saadetakse mõni foto küsimisega: kes on pildil?
Koostab Marek Vahula
Laululuik Cygnus cygnus
Laululuiged on viimaste veidi üle kolmekümne aasta jooksul endid meie rabajärvedele (ja mitte ainult) pesitsema asutanud ehk nende arvukust võiks hinnata veidi rohkem kui sajakonnale pesitsevale paarile.
Video salvestas LK team
Foto Arne Ader, loodusemees.ee
Metskitsede tervislikku seisundit näitab sabapeegli puhtus ja kui valkjas sabapeegel paistab määrdununa võivad metskitse vaevata sooleparasiidid, mis kõhulahtisust põhjustavad
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
