november 2024

Kurb teade

Pildistas ja meenutas Urmas Sellis

Josephine Coleman.  Pildistatud 2016. aastal Lõuna-Eestis Uhtjärve kaldal, National Geographic kollase kastiga

Meieni jõudis teade, et Looduskalendri foorumi asutaja Jo UK (Josephine Coleman) on surnud.

Jo - nagu me teda teadsime alates 2007. aastast. Jo osales siis Eesti veebikaamerate esimeses Kanada Hancock Wildlife foorumis.

Talvematk Laukna puisniidul

Keskkonnaamet korraldab talvematka

Laukna puisniit

Kutsume looduse- ja matkahuvilisi 7. detsembril kell 11 talvematkale Laukna puisniidul (Rapla maakond). Retkejuhiks kogenud loodusemees Marko Valker.

Jõulukuu puisniiduretkel tutvume niidutaimede ja -loomade kohastumusega talve üleelamiseks ning kõneleme puisniitude kujunemisest, väärtustest ning kinnikasvanud puisniitude taastamisest. Otsime märke samblike, seente ja teiste tillukeste organismide kohta. Matkal ootavad osalejaid aktiivsed ülesanded, mis sobivad eriti hästi lahendamiseks lastega peredele ja sõpruskondadele.

Koguneme piirkonna puisniite tutvustava infostendi juures (58.930382; 24.185893).

Paiguti on metsad üleujutatud

Pildistas LK team

Üleujutatud mets

Sügistorme ja muutlikut ilma põhjustavad soojad Atlantilt saabuvad õhuvoolud. Täna kujundab meie ilma veel Skandinaavia madalrõhkkond, mille lohk liigub üle Baltimaade itta, aga lähipäevil madalrõhkkond taandub ja ilm veidi paraneb. Öised õhutemperatuurid jäävad selgema ilmaga miinuspoolele.

Soomaal on viies aastaaeg: vesi on kõrge, aga lume sulavee temperatuur päris madal ehk ainult kraad veesooja.

VIDEO: Põltsamaal kohatud vaenukägu

Pildistas, video salvestas ja kommenteeris Eve Süvari-Kongi

Vaenukägu Põltsamaa lossimüüri ääres

 

Vaenukägu ehk toonetutt      Upupa epops

 

Vaenukägu otsis Põltsamaal toitu lumisel pühapäeval 24.novembril,  kella 13- 13.30 vahel Lind ei peljanud toiduotsinguil läheneda pildistajale pooleteise meetri kaugusele ja ei ehmunud ka lume kriuksumise peale, kui lähemale astusin.

Vaenukägu lendas linnamüürile

Kalakajakatest vastu talve

Fotod Arne Aderloodusemees.ee

Meri. Austurgrunne, Vormsi

Meri. Austurgrunne, Vormsi

 

Kalakajakas      Larus canus

 

Meie arvukaimat kajakaliiki võime veel kohata päris arvukalt nii rannikul kui sisemaa veekogude läheduses. Sellised seltsingud võivad oodata rändeks sobivaid põhjakaarte tuuli. Kalakajakad on väikesed kajakad, kes nii merele minevaid laevu, kui kalale minevaid kaluripaate saadavad. Viimased kutsusid neid räimekullideks.

Kalakajakas

Kalakajakas

47. NÄDAL 18.11.2024 - 24.11.2024. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistasid Tiit ja Vello Keppart

Päike on kell kolm õhtul juba üsna madalal

Esmaspäevast neljapäevani kõikus ööpäeva keskmine õhutemperatuur 1,0…2,8 °C piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) 0,4…2,3 kraadi võrra.

Nädala kolmel viimasel päeval aga oli ööpäeva keskmine õhutemperatuur normist 0,4…2,8 kraadi võrra külmem, kõikudes -0,7…-2,9 kraadi piires. Minimaalne õhutemperatuur langes Jõgeva ilmajaama andmetel laupäeval -5,4 ja pühapäeval -8,6 kraadini, kusjuures laupäeval püsis õhutemperatuur ööpäevaringselt miinuspoolel.

Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti esmaspäeval 4,4 °C.

Sademeid kogunes nädala jooksul 27,1 mm. Suurimad ööpäevased sajuhulgad mõõdeti Jõgeva linna idapiiril asuvas ilmajaamas esmaspäeval (9,5 mm) ja kolmapäeval (8,3 mm).

Raudremmelgad viljadega

Fotod Arne Aderloodusemees.ee

Raudremmelgas

Raudremmelgas

 

Raudremmelgas        Salix pentandra

 

Hilissügisesel ajal ei pea me raudremmelgat otsima minema, puu lihtsalt torkab silma. Maanteekraavide kallastel kasvavad puud on raagus, kusagil mõned üksikud laperdavad lehed. Päikesepaistel on mõni puu või põõsas nagu hõbejas udus, mis silma hakkab: see on raudremmelgas, tema viljad avanesid alles oktoobris, aga püsivad puul varakevadeni, olles idanemisvõimelised.

Raudremmelgad on meil päris tavalised veekogude kaldaaladel, niisketel heinamaadel ja kraavikallastel kasvades, kas siis kõrge ning tihe kumera vormiga põõsana või harvemini madala puuna, sirgudes vahel harva mõneteist meetriseks.

VIDEO: unikaalne hundihõim - "merehundid"

Sisu

Oleme teile ka varasemalt jaganud kaadreid “merehuntidest”, kes elavad n-ö üks käpp meres, teine maismaal. Tegu on Kanadas, Briti Columbia provintsi rannikualadel elutseva hallhundi alamliigiga, keda nimetatakse ka Briti Columbia hundiks või rannikuhundiks. Nende huntide menüü koosneb peamiselt mereelukatest: kalad, karploomad, vähilaadsed, vääneljalalised, meremolluskid ja mereimetajad (enamasti korjustena). 

Värviline seltsing toiduotsingutel

Foto Arne Aderloodusemees.ee

Ilmateenistuse lumekaart

 

Ohakalind nokib takjaseemneid

Ohakalind nokib takjaseemneid

 

Ohakalind       Carduelis carduelis

 

Päike särab selgest taevast, lumikatet näeme kõikjal, kuid paistab täiesti talvisena Pärnu, Viljandi ja Järvamaal. Ilmateenistus lubab plusskraade ja täna öösel veel sademeid. Saame näha, milliseks meil ilmad kujunevad.

Lumi maas!

Foto Arne Aderloodusemees.ee

Ilmateenistuse lumekaart

 

Pilliroog

Pilliroog

Looduses toimuvad olulised muudatused. Rändlinnud lahkuvad. Metsloomad ei taha lumele jälgi jätta. Kõik muutub, kuigi järgmise nädala algusest peaks uuesti nö soojaks minema.

Lund sadas ohtralt ja sadu lubatakse ka tänaseks Pärnu, Viljandi, Jõgeva ja Järvamaale. Mujal maakondades on miinuskraadide ja õhema lumekirmega maanteedel libedust.

Olge ettevaatlikud!

lumekaart

Aita korraldada talvist aialinnuvaatlust!

EOÜ annetamistalgud

Head talvised aialinnuvaatlejad!

Eesti Ornitoloogiaühing on 2010. aastast korraldanud talvist aialinnuvaatlust, millest on saanud Eesti üks populaarsemaid harrastusteaduse algatusi. Igal aastal vaatleb jaanuari viimasel nädalavahetusel oma koduõuel linde paar tuhat huvilist lasteaialastest eakateni.

Talvine aialinnuvaatlus on hea viis alustada linnuvaatlusega ja tundma õppida oma koduaias tegutsevaid linde. Kogutud andmed võimaldavad täpsemalt jälgida meie aialindude leviku ja arvukuse muutusi aastate jooksul, seda eriti tavaliste liikide osas, kelle kohta andmeid tihti napib.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.