november 2024

Eesti Loodus 25. fotovõistlus

Parima pildi aasta linnust käost tegi Erik Mandre

Kolmapäeval, 6. novembril toimus Tartu loodusmajas ajakirja Eesti Loodus 25. fotovõistluse autasustamine. Eesti Ornitoloogiaühing andis eriauhinna parima aasta linnu foto eest Erik Mandrele.

Käo aasta meeskond valis paarikümne laekunud käofoto seast oma lemmikuks Erik Mandre töö „Lend õhtuvalguses“. Autor kommenteeris võidupilti nii: „Kägu on meie aasta lind 2024. Olen püüdnud sel kevadel teda ka rohkem silmata ja selle käigus on õnnestunud saada mõned lennuhetked sellest omamoodi põnevast linnust.“

 

Pildistas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Näidistahvel õpperajal

Oktoobrikuu keskel avas Eestimaa Looduse Fond Maarjamäel Filmimuuseumi taga vääriselupaikade õpperaja, mis pakub kindlasti huvi igas eas loodusesõpradele. Maarjamäe pangametsa vääriselupaikade raja muudavad huvitavaks nii looduslikud pinnavormid, kui VEP liikide kooslused.  Umbes poole kilomeetri pikkune õpperada on igati kohane, et linnaloodust paremini tundma õppida tänu pildilistele infotahvlitele.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed kutsuvad osalema      

Laupäeval, 9. novembril kell 18 toimuval loodusõhtul räägib loodusajakirjanik Kristel Vilbaste sellest, kuidas loodus talveks valmistub.

Talve tulek on looduses alati eriline aeg, mil paljud elukad ja taimed valmistuvad külmadeks kuudeks. Sügisel, kui päevad jäävad lühemaks ja temperatuurid madalamaks, algavad taimedel ja loomadel mitmed olulised muutused.

Miks lähevad sügisel lehed kollaseks või miks on mõned vahtrad punasemad kui teised? Miks lõdisevad lehetamme lehed puu küljes terve talve või kuidas veetaimed veepõhja lähevad? Kas inimesed peaksid samuti minema talveunne või piisab soojadest sokkidest ja ravimtaimeteest? Nendest küsimustest ja muust räägib Kristel Vilbaste juba sel laupäeval, 9. novembril kell 18 toimuval loodusõhtul.

Koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Peipsi tint. Illustratsioon Kalapeedia, kalapeedia.ee

Rekord nr. 810          Peipsi tint

Peipsi tint       Osmerus eperlanus morpha spirinchus

MTÜ Loodusajakiri annab teada

Võidufoto Eimar Kull

Hooghänd turnib limaseenel

Ajakirja Eesti Loodus 25. fotovõistluse üldvõidu ehk loomafotode peaauhinna on pälvinud Eimar Kull fotoga limaku (limaseene) otsas turnivast hooghännast. Pilt sündis ühel järjekordsel loodusretkel, mille siht oli otsida limakuid: rohked vihmasajud andsid lootust neid kohata. „Vanalt kummuli tammelt leidsingi mitu limakupunti. Ühel neist märkasin hooghända, kes pildistamisest sugugi välja ei teinud ning jäi minust sinna edasi oma asju ajama,“ meenutab Eimar.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Siili kodu

Harilik siil       Erinaceus europaeus

Sügis on meid hellitanud soojaga, aga nädalavahetusel oli sügistorm, nagu ka öökülmad sisemaal.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Põhjavint

Põhjavint         Fringilla montifringilla

Põhjavintide pesitsusalad jäävad Skandinaavia põhjamaadesse, kuigi ka meie rabametsades teatakse üksikuid pesitsevaid paare. Läbirändajaid võime kohata veel novembris ja väljaspool pesitsusaega võime neid märgata segasalkades koos metsvintidega, sest ka eluviisid on sarnased ning ka meile talvituma jäävad üksikud linnud.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Laululuiged ja väikeluiged. Matsalu

Väikeluik        Cygnus columbianus

Laululuik        Cygnus cygnus  

Suuremateks rändepeatuse paikadeks võib pidada Matsalu ja Haapsalu lahte, Silma looduskaitseala, Väikest väina, Käina ning Pärnu lahtesid, Audru poldrit, Peipsi järvel Kallaste-Mustvee rannikut, Lahepera järvel, luhtadel või põldudel. Rändurid lahkuvad koos novembrikuuga, aga meile jäävad olenevalt jääoludest talvitujaid, kuid neid on vähe. 

Sügisrändel on väikeluiged arvukamad kui laululuiged ehk üle paarikümne tuhande väikeluige ja kuni kümme tuhat laululuike.

Kirjutas ja pildistas Vello Keppart

Rähn pillub vahtpolüstüreeni kuulikesi

Suur-kirjurähn        Dendrocopos major

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Siisike

Siisike         Carduelis spinus

Ilusate hilissügiseste ilmadega hakkavad silma siisikeste salgad. Nad on suuruselt ja kaalult rasvatihastest ainult kröömike pisemad. Suvel võis meil siisikesi pesitseda saja tuhande paari ringis. Vastu talve on siisikeste arvukus aastati kõikuv nagu ikka invasiivsetel liikidel ehk kohalolu sõltub toidu kättesaadavusest loodusest.