jaanuar 2025

Ülekande võimaldab Elisa

otsestriim | uudised | foorum

Talilinnukaamera paikneb Tallinna Loomaaias, et tänavu vaatame millised linnud talvisel ajal toidumaja külastavad.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Kühmnokk-luikede perekond

Kühmnokk-luik          Cygnus olor

Laululuik               Cygnus cygnus

Alustame meie luikede hulgast kõige suuremate ja arvukamalt talvituvate kühmnokk-luikedega.

Pildistas ja video salvestas LK team

Metskits

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Nagu näha on Alutaguse metsade all veel piisavalt lund hoolimata selle nädala sulailmadest.

Talvisel ajal saavad metskitsed söönuks umbes pooleteise kiloga ööpäevas. Metsaaladel eelistatakse mustikate kasvupaiku, samuti otsitakse igihaljaste pohlataimede lehti ja varsi ning isegi kanarbikku. Kuid metskitsede lemmikuks jäävad ikkagi mustikate varred.  

Pildistas Ago Mletsin

Fotod Arne Ader

Nurmkanad koduõue puhastatud jalgrajal

Nurmkana ehk põldpüü        Perdix perdix

Koostab Marek Vahula

Illustratiivsed fotod Arne Ader, loodusemees.ee ja Eesti Entsüklopeedia

Talveõhtu Oksa luhal. Soomaa

Rekord nr. 839          Kõige pikema risoomiga taim

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Linnuvaatlus Panga pangal. Saaremaa

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub linnuhuvilisi sel nädalavahetusel loendama mererannikul ja siseveekogudel olevaid linde, et hinnata veelindude populatsiooni seisundit ja arvukust. 

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Talvituvad sinikaelad

Sinikael-part        Anas platyrhynchos

Meile talvituma jäänud sinikael-pardid kogunevad avavetel seltsingutesse või koguni parvedesse, sest nii saavad veelinnud talvisel kergemini hakkama.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Põldvarblased ja talvikesed maanteel

Talvike                    Emberiza citrinella        

Põldvarblane         Passer montanus

Eile taliharjapäevaga murdus talve selgroog. Vanarahvas arvas, et taliharjapäevaga hakkavad lumest turritavad kõrred lund vihkama ja algab pikaldane lume sulamine. Ongi sula ja umbes nädala lõpuni - saame näha.

Talvike lepaoksal

Eestimaa Looduse Fond

Foto Sven Zacek

ELF kutsub esitama kandidaate 2024. aasta noore looduskaitsja auhinnale, millega kaasneb 1000 euro suurune stipendium ja rinnamärk. Kandideerimisavaldusi saab esitada 17. jaanuarini 2025.

Auhinnale on oodatud kandideerima looduskaitsjad, kel on väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel ja kes on passi või enesetunde järgi nooremad kui 35 aastased. Kandidaat võib õppida või töötada nii avalikus, era- kui ka mittetulundussektoris, samuti tegutseda vabatahtlikuna. Üles võib seada nii enda kui ka kellegi teise kandidatuuri.

Kirjutas Nele Sõber

Pildistas Kaidi Tingas

Manija loomad

30. jaanuaril kell 9-11 on kõik huvilised oodatud pärandniitude virtuaalsele kohvihommikule. Seal anname ülevaate meie niitude seisundist ja võimalustest osaleda nende taastamisel ja hooldamisel.

Anname nõu, kuidas osaleda niidutaastamiste hangetes ning millised on hooldustoetuste taotlemise võimalused 2025. aastal. Oma parimaid praktikaid jagavad pärandniitude hooldajad ning küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Keskkonnaameti spetsialistid.

Tutvu ürituse päevakavaga.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Paks lumekiht elupuu hekil

Ilmastik oli nädala jooksul muutlik. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -6,1…0,9 °C piires, mis erines normist (keskmine 1991-2020) -0,9...5,0 kraadi võrra.

Kõige külmemaks päevaks oli esmaspäev, kui minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti Jõgeva ilmajaama andmetel -11,0 °C ja maksimaalseks -3,5 °C.

Lumi libises sulaga alla järsumatelt katustelt

Pildistas Tõnu Ploompuu

Harilik hiissammal

Harilik hiissammal    Leucodon sciuroides

Hiissammal on meie looduses üpris tavaline, kasvades vanade lehtpuude tüvede keskosas märgatava lokilise polstrina, aga võib vahel ulatuda isegi puu võrani. Talvisel ajal puid vaadeldes väärt märkamine. Nimetatud tüvesammal talub kerget õhusaastet, seega võime sammalt leida linnaparkides, kalmistutel, alleedel ja muidugi lehtpuu või segametsades kasvamas. Vahel harva võib kasvada ka kividel.

Tugevakasvulise hiidsambla kasvukohta on kerge märgata, sest varreharud on kuni viie sentimeetri pikkused ja varretipud läikivad.

Fotod WikipeediA

Kiilasilma talvine värvus

Harilik kiilassilm        Chrysoperla carnea

Foto: Sven Zacèk, Zacekfoto

Video salvestas Karl Adami

Talvituv jäälinnupaar saaki püüdmas. Õnneks olid nad ka edukad

Jäälind          Alcedo atthis

Värvika sulestikuga jäälinde võib jääda meile talvituma kuni sadakond. Linde võime kohata tegutsemas jäävabadel ja puhastel ning kiirevoolulistel jõgede lõikudel, ojadel, aga samuti allikatoitelistel kraavidel.

Kalatoidulised jäälinnud jahivad omale saaki madalas ja selges vees, kus läbipaistvust vähemalt kolmkümmend sentimeetrit. Tavaliselt on sellisteks paikadeks vooluvete ülemjooksud, mida ääristavad puud.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Talvike

Talvike       Emberiza citrinella

Külamaastike linnud, kes linnadesse ei tiku ja tegutsevad salkades. Meil pesitsenud talvikeste enamus rändas novembriks lõuna poole. Nii, et talvel toimetavad meil põhja pool pesitsenud talvikesed.