jaanuar 2025

Koostab Marek Vahula

Illustratsioonid EE-st

Neugrundi meteoriidikraatri arvutimudel

Rekord nr. 839          Neogrundist

Kõige lähemale veepinnale (umbes 14 meetrit) on kristalse aluskorra kivimid Neugrundi meteoriidikraatri keskosa ümbritseva ringvalli harjal. Nii lähedale veepinnale mujal aluskorra kivimid ei ulatu kui Neugrundis.

Rekord nr. 840         Eesti maakoore paksus 

EOÜ palub teada anda

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Nurmkanad

Nurmkana ehk põldpüü         Perdix perdix

Eesti Ornitoloogiaühing ootab teateid nurmkana salkade kohta, kes aedades või talude lähedal regulaarselt toitumas käivad.

Ülesvõtted LK team

Rajakaamera ülesvõte põdrast soolakul

Euroopa põder ehk põder        Alces alces

Peipsi järvest põhjas on lund veel paarikümne sentimeetri jagu ja seal annab lumele jäetud jälgi uurida. Lumel põdrajälgi märgates võime kohata kas üksikult tegutsenud isendit või vahel ka väiksemaid põdraseltsinguid.

Hakkame sättima talviseks aialinnuvaatluseks!

Eesti Ornitoloogiaühingul on hea meel kutsuda sind juba kuueteistkümnendat korda osa võtma talvisest aialinnuvaatlusest. Tänavune talvine aialinnuvaatlus saab teoks tänu annetamistalgulistele, kes toetasid ettevõtmist 5800 euroga. Suur aitäh!

Talvine aialinnuvaatlus toimub nagu ikka jaanuari viimasel nädalavahetusel: 24.-26. jaanuaril. Osaleda saab igaüks oma koduaias või kodu lähedases pargis või kalmistul.

Siin on neli soovitust, kuidas valmistuda edukaks aialinnuvaatluseks.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Väike-kirjurähn

Väike-kirjurähn          Dendrocopos minor

Meie koduaedadesse ja talilinnulauale toituma satub väike-kirjurähn pigem juhuslikult. Talvisel ajal seltsivad väikesed rähnid tihasesalkadega ja nendega koos võib mõni isend meie koduaias lühidalt lindude söögimaja, rasvapalli või pekitükki kallal nokitseda.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Siisike

Siisike        Carduelis spinus

Siisikeste rohekas seljasulestikus paistavad kitsad mustad triibud. Mustadel tiibadel paar kollakasrohekat vööti. Küljed märgatavalt „triibulised“ ja saba sügava sisselõikega. Saledate lindude pikkus on veidi üle kümne sentimeetri ja kaaluks tosin grammi. 

Siisikeste talvine arvukus kõigub aastate lõikes märgatavalt nagu kombeks invasiivsetel liikidel ehk palju oleneb toidu kättesaadavusest looduses.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Talioras tuli lume alt nähtavale

Nädala algus oli külm ja lumine. Esmaspäeva öösel kella kolme paiku langes minimaalne õhutemperatuur Jõgeva ilmajaama andmetel -18,5 kraadini. Järgnes kiire soojenemine ja kell seitse hommikul oli juba külma ainult neli kraadi, keskööks tõusis termomeetrinäit õhus plusspoolele. Esmaspäeva ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati -6,0 °C, mis jäi normist (keskmine 1991-2020) 3,6 kraadi võrra madalamaks.

Lume paksuseks registreeriti nädala esimesel hommikul Jõgeva linna idapiiril asuvas ilmajaamas 38 cm.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Raudkull

Raudkull       Accipiter nisus

Talv tõi röövlinnud inimeste lähedusse toitu otsima ka meie suurematesse linnadesse ja loogiliselt sinna, kus on välja pandud talilindude toidumajad. Välkkiire rünnak talilindude toidulaua läheduse annab röövlinnule võimaluse talv üle elada - ta ju röövlinnuks loodud. Sellise talvega on raudkullid sagedamini kohatavad.

Raudkulli emaslinnud on isaslindudest suuremad ja seda pea kolmandiku võrra. Emaslind sarnaneb sulestiku poolest mõneti kanakulliga (ka neid on meil talvitumas nähtud nii Tallinnas, kui Jõhviski), kuigi raudkullid on oluliselt pisemad ja määramisel peab seda teadma.

Video salvestas LK team

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Rongad korjusel

Ronk ehk kaaren      Corvus corax 

Rongad söövad kõike, mis talvisel ajal kättesaadav, aga olulisele kohale suurte lindude toi­dulaual moodustavad raiped. Nende lindude terav ja tugev nokk ­annab neile võimaluse isegi surnud loomade luid purustada. Ronkade vanalinnud on autoriteetideks kogu kaarnakambale ja nii ei märka vaatleja ronkade omavahelisi kraaklemist kuna omavahelised lahkarvamused lahendatakse rahumeelselt.

Video ja ülesvõtte salvestas LK team

Kaljukotkad

Kaljukotkas ehk maakotkas     Aquila chrysaetos

Kaljukotkad on paigalinnud ja talvituvad oma pesitsuspaiga lähistel. Pesapaiku asustatakse aastakümneid ja paljude pesapaikade eellugu ulatub kirjanduses leiduvate viidete või suulise pärimuse järgi ülemöödunud sajandisse. Noored mittepesitsevad linnud hulguvad laialt ringi.

Kaljukotkas raipel ja nagu näete on Alutagusel veel lund