jaanuar 2025

Pildistas Kristel Vilbaste

Tartus oli hommikul 45 cm lund ja -2 kraadi

Ei jäänud tali taevasse. Lõuna-Eestis sajab lund lisaks ja teedel tekkib jäide. Rannikul on tugev tuul, kuhjuvad lumevaalud ja hanged, kuid taevast kaovad pilved ning öö võib tulla pakaseline.

Kuid uue nädala alul läheb uuesti ilm sulale.

Pildistas ja mõtiskles Peep Saluvee

Looma tegutsemine õhtul, videviku eelsel ajal, kui reinuvader püüdis mänguliselt närilisi

Rebane ehk punarebane       Vulpes vulpes

Rebane hiilis, tiirutas ja hüples ümber märgatud saagi kuni tegi otsustava liigutuse saagi suunal. Loomale ei olnud võimalik lähemale hiilida, sest ei olnud kusagile varjuda ja raske oli sellises kauguses head pilti raske välja võluda.

Pildistas LK team

Kaljukotkas

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Kaljukotkaste vanalinde võime pidada paigalindudeks. Pesitsema asuvad merikotkad alles neljandal või viiendal eluaastal. Tänavused noorlinnud meie kotkapesadest on lõuna poole hulkuma läinud, aga saabunud on põhjapoolsete piirkondade noorlinnud. Ehk talvisel ajal võivad veidi kõrvalisemates soo-, raba- või metsaaladel ringi liikuda kuni paarsada kaljukotkast.

Kaitsealad annavad teada

Kirjutas Elo Raspel

Pildistas S. Urvak

Üleujutus raba teel

Aastavahetuse sademed  on tõstnud veetaset nii pinnases kui veekogudes. Alam-Pedja looduskaitsealal asuv, peamiselt Pedja jõe äärsel luhamaastikul kulgev Kirna matkarada on seetõttu muutunud läbimatuks.

Paraku muutus aasta esimese nädalavahetuse ühele väiksele seltskonnale matk Kirna rajal  ellujäämisretkeks, kus vajati Päästeameti abi. Kokkuvõtteks lahenes küll kõik ilma oluliste terviseprobleemideta, kuid talvist matka planeerides tasub hoolikalt läbi mõelda kuhu minnakse ja millised on seal võimalikud ilmaolud.

Koostab Marek Vahula

Illustratiivsed fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Vesiroos

Rekord nr. 836          Kõige pikema leherootsuga taim

Valge vesiroos          Nymphaea alba

Pildistas LK team

Talvituvad keldriöölased

Keldriöölane             Scoliopteryx libatrix

Keldriöölased talvituvad valmikutena ja ega sarnaseid liike palju ei ole. Nimi reedab, et neid võime talvitumas kohata keldrites, aga samuti koobastes, kuurides, aitades…

Üpris levinute keldriöölaste hallidel sakiliste servadega esitiibadel hakkavad silma oranžikad triibud. Tiibade siruulatus jääb keldriöölastel veidi üle nelja sentimeetri.

Pildistas LK team

Rajakaamera kuva

Euroopa põder ehk põder        Alces alces

Meie tänavuse aasta loom – põder on koguka pea, kongnina ja habemetuustiga suur imetaja meie looduses. Põtradel teame olevat hea haistmine ja kuulmine, aga kesine nägemine.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Hallrästas viirpuumarjaga

Hallrästas         Turdus pilaris

Eesti Keskkonnaühenduste Koda annab teada

Keskkonnateoks valiti film “Vara küps”, kirve said raied Rail Balticu hüvitusaladel

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2024. aasta keskkonnateoks Martti Helde metsadebatti lahkava filmi “Vara küps”. Keskkonnakirve said Keskkonnaameti metsaosakond ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) raiete eest metsades, mis pidid minema kaitse alla Rail Balticu keskkonnamõju leevendamiseks.

Film “Vara küps”

Ülekande võimaldab Teetormaja (www.tt.ee)

Otseülekanne | uudised | foorum

Ajakiri Kalastaja annab teada

Fotod VikieediA ja Aimar Rakko

Angerjas

Euroopa angerjas       Anguilla anguilla

Ajakirja Kalastaja eestvedamisel ning internetis toimunud rahvahääletuse tulemusena valiti 2025. aasta kalaks Euroopa angerjas.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Siidisabad jõudsid Jõgevale

Nädala algus oli soe ja lumikatteta. Esmaspäeva öösel sadas vihma ja õhus oli sooja enam kui viis kraadi. Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti sel päeval kella kaheksa paiku 6,2 °C. Päeval toimus jahenemine ja õhtuks langes esmaspäeval õhutemperatuur juba miinuspoolele, sadas veidi lund.

Teisipäeva hommikuks veel lumikatet maas ei olnud. Rohi oli hallast valge, muld pinnalt külmunud, veeloigud jääs. Pärast lõunat hakkas sadama tihedat lund ja maa kattus kiiresti lumekorraga. Aastavahetus oli siinkandis valge maaga.

Pildistas LK team

Kähriku rada oja kaldal

Kährik ehk kährikkoer       Nyctereutes procyonoides

Alates möödunud aasta oktoobrikuust liiguvad kährikute täiskasvanud loomad jälle paaridena, et koos talvituda oma väljakujunenud elualal.

Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Video salvestas LK team

Galerii meie kotkameeste fotodest pani kokku Urmas Sellis

 Vana- ja noor merikotkas

Merikotkas        Halichoerus grypus    

Noor merikotkas ja rongad

Kampaaniat korraldab Marek Vahula

Alates 1. maist, 2024. aastal, kogutakse allakirjutanu poolt kampaania „Parimad Looduskaitsepalad“ raames, läbi aegade parimaid kodumaiseid looduskaitselugusid.

Parimate looduskaitselugude paremusjärjestuse selgitab välja rahvahääletuse abil Eesti rahvas ise, seda 2026. aasta kevadel. Konkursile on oodatud kõik kaastööd, kus nii looduskaitset kui ühtlasi ka looduskaitselugu sees on. Kaastööde esitamise tähtaeg on 31. märts, 2026. aastal. Kaastöö soovitatav pikkus on üks (1) lehekülg Wordis ehk ca. 5000 tähemärki. Vajalik on lisada lõppu kaastöö autori nimi.

Kampaania läbiviimise üheks ajendiks on allakirjutanu enda suur ja vägev nn. „Kunda lahe looduskaitselugu“, seda aastatest 1992/1993 kui tõkestati Kunda sadama kaks laienemisplaani, Letipeale ja Toolsele.

Päästeamet annab teada

Alates 13. detsembrist ei tohi Eesti siseveekogude jääle minna. Keeld on vajalik veeõnnetuste ennetamisest ja inimelude säästmiseks.

„Vahelduvate miinus- ja plusskraadidega on paljudele veekogudele tekkinud juba jääkiht, aga see on veel liiga õhuke, et inimest kanda. Jääle minek on praegu äärmiselt ohtlik. Turvalisema jää paksus algab 10 sentimeetrist ja selle tekkimiseks on vaja paar nädalat järjestikku tugevamaid miinuskraade,“ rääkis päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.