jaanuar 2025

Eestimaa Looduse Fond

Foto Sven Zacek

ELF kutsub esitama kandidaate 2024. aasta noore looduskaitsja auhinnale, millega kaasneb 1000 euro suurune stipendium ja rinnamärk. Kandideerimisavaldusi saab esitada 17. jaanuarini 2025.

Auhinnale on oodatud kandideerima looduskaitsjad, kel on väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel ja kes on passi või enesetunde järgi nooremad kui 35 aastased. Kandidaat võib õppida või töötada nii avalikus, era- kui ka mittetulundussektoris, samuti tegutseda vabatahtlikuna. Üles võib seada nii enda kui ka kellegi teise kandidatuuri.

Kirjutas Nele Sõber

Pildistas Kaidi Tingas

Manija loomad

30. jaanuaril kell 9-11 on kõik huvilised oodatud pärandniitude virtuaalsele kohvihommikule. Seal anname ülevaate meie niitude seisundist ja võimalustest osaleda nende taastamisel ja hooldamisel.

Anname nõu, kuidas osaleda niidutaastamiste hangetes ning millised on hooldustoetuste taotlemise võimalused 2025. aastal. Oma parimaid praktikaid jagavad pärandniitude hooldajad ning küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Keskkonnaameti spetsialistid.

Tutvu ürituse päevakavaga.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Paks lumekiht elupuu hekil

Ilmastik oli nädala jooksul muutlik. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -6,1…0,9 °C piires, mis erines normist (keskmine 1991-2020) -0,9...5,0 kraadi võrra.

Kõige külmemaks päevaks oli esmaspäev, kui minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti Jõgeva ilmajaama andmetel -11,0 °C ja maksimaalseks -3,5 °C.

Lumi libises sulaga alla järsumatelt katustelt

Pildistas Tõnu Ploompuu

Harilik hiissammal

Harilik hiissammal    Leucodon sciuroides

Hiissammal on meie looduses üpris tavaline, kasvades vanade lehtpuude tüvede keskosas märgatava lokilise polstrina, aga võib vahel ulatuda isegi puu võrani. Talvisel ajal puid vaadeldes väärt märkamine. Nimetatud tüvesammal talub kerget õhusaastet, seega võime sammalt leida linnaparkides, kalmistutel, alleedel ja muidugi lehtpuu või segametsades kasvamas. Vahel harva võib kasvada ka kividel.

Tugevakasvulise hiidsambla kasvukohta on kerge märgata, sest varreharud on kuni viie sentimeetri pikkused ja varretipud läikivad.

Fotod WikipeediA

Kiilasilma talvine värvus

Harilik kiilassilm        Chrysoperla carnea

Foto: Sven Zacèk, Zacekfoto

Video salvestas Karl Adami

Talvituv jäälinnupaar saaki püüdmas. Õnneks olid nad ka edukad

Jäälind          Alcedo atthis

Värvika sulestikuga jäälinde võib jääda meile talvituma kuni sadakond. Linde võime kohata tegutsemas jäävabadel ja puhastel ning kiirevoolulistel jõgede lõikudel, ojadel, aga samuti allikatoitelistel kraavidel.

Kalatoidulised jäälinnud jahivad omale saaki madalas ja selges vees, kus läbipaistvust vähemalt kolmkümmend sentimeetrit. Tavaliselt on sellisteks paikadeks vooluvete ülemjooksud, mida ääristavad puud.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Talvike

Talvike       Emberiza citrinella

Külamaastike linnud, kes linnadesse ei tiku ja tegutsevad salkades. Meil pesitsenud talvikeste enamus rändas novembriks lõuna poole. Nii, et talvel toimetavad meil põhja pool pesitsenud talvikesed.

Pildistas Kristel Vilbaste

Tartus oli hommikul 45 cm lund ja -2 kraadi

Ei jäänud tali taevasse. Lõuna-Eestis sajab lund lisaks ja teedel tekkib jäide. Rannikul on tugev tuul, kuhjuvad lumevaalud ja hanged, kuid taevast kaovad pilved ning öö võib tulla pakaseline.

Kuid uue nädala alul läheb uuesti ilm sulale.

Pildistas ja mõtiskles Peep Saluvee

Looma tegutsemine õhtul, videviku eelsel ajal, kui reinuvader püüdis mänguliselt närilisi

Rebane ehk punarebane       Vulpes vulpes

Rebane hiilis, tiirutas ja hüples ümber märgatud saagi kuni tegi otsustava liigutuse saagi suunal. Loomale ei olnud võimalik lähemale hiilida, sest ei olnud kusagile varjuda ja raske oli sellises kauguses head pilti raske välja võluda.