juuni 2025

Pildistas ja video salvestas LK team

Pojad pesal

Hiireviu        Buteo buteo

Hiireviud on haugaslased ja meie looduses kõige arvukamad suured röövlinnud, sest pesitsejaid võib olla kuni kuus tuhat paari.

Pildistas LK team

Sellelt pesalt läks just öösorr lendu. Hea oli, et läks, sest võsastikus liikudes on pesa raske märgata ja kerge kogemata peale astuda.

Öösorr        Caprimulgus europaeus

Üle Eesti levinud haudelind. Pesitsejate arvukuseks hinnatakse üle kümne tuhande paari ja saabujaid võime sagedamini kohata maikuu alul. 

Öösorrid eelistavad pesitsemiseks hõredamaid männikuid või männi enamusega segametsi, vahel ka võsastikke ja raiesmikke.

Pildistas LK team

Suur haavapoi

Suur-haavapoi        Chrysomela populi 

Sellest ajast kui haavad lehes, võime ka trehvata värvikaid haavapoisid. Umbes samal ajal, kui pruunkarud pulmatavad.

Video salvestas LK team

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Värvikas karmiinleevikese isalind

Karmiinleevike        Carpodacus erythrinus

Karmiinleevike on umbes varblase suurune lind ja värvika isaslinnu välimus äratab uudishimu ka kõige loodusvõõramas karmiinleevikese märkajas.

Karmiinleevike

Pildistas LK team

Metsmaasikad valmivad

Metsmaasikas      Fragaria vesca

Tänavune kevadsuvi oli viluvõitu ja metsmaasikate valmine hilineb.

Kasvukohtadena tuleks nimetada leht- ja segametsi ning just selliste metsade raiesmikke, aga samuti puisniite, põllupeenraid või looalasid.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Triiplutikas

Triiplutikas      Graphosoma lineatum

Triiplutikaga kokku puutunul ei ole kahtlust, kellega tegu. Lutikal on pikkust kuni poolteist sentimeetrit, välimuselt lapik ja lai tagakeha, millel puna-mustad täpid. Aga kehal sarnast triibulist Vatikani kaardiväelase mundrit keegi teine meie looduses ei kanna. Tiibade alusel on kilbike, mis on just triiplutikatel suurenenud, kattes pea kogu tagakeha. 

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Irja Tammekänd

Väike-laukhaned

Väike-laukhani on I kaitsekategooriasse kuuluv linnuliik, kes on Eesti punase nimestiku hindamise alusel kriitilises seisundis. Senini ei olnud tal kehtivat tegevuskava 2013. aastast. Uus tegevuskava on kinnitatud tähtajatult ja planeerib tegevused perioodiks 2025-2036.

Keskkonnaameti liigikaitse büroo peaspetsialist Amaranta Adojaan ütles, et väike-laukhane peetakse Euroopa kõige ohustatumaks haneliseks. „Põhja-Norras pesitsevas asurkonnas on järel vaid sadakond isendit. Neist umbes 95% peatub kevadrändel Hiiumaa rannaniitudel. Seega on tegu meile väga olulise vastutusliigiga,“ selgitas Adojaan.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Longus helmikas

Longus helmikas        Melica nutans

Kõrreliste sugu longus helmikat märkamegi vaid õitsemise aegu ja tegu on üheidulehelise taimega.

Helmikad kasvavad puisniitudel, leht- ja segametsades ikka seal, kus varjulisem, sest neile ei meeldi päikeselised kasvukohad. Päris metsas kasvavad helmikad samuti, aga seal taimed lihtsalt ei õitse.

Longus helmikas kasvatab kahesuguseid varsi: õisikuid kannavad pikemad ja püstisemad, taime teised varred on maalähedasemad, rohkemate lehtedega ning jäävad inimestele pigem märkamatuks.  

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Kahe nädalane kotkapoeg

Väike-konnakotkas         Clanga pomarina

Väike-konnakotkaste paari pesas koorus vanem kotkapoeg 13. juunil neljakümne päevase haudumise järel. 

Eesti Ornitoloogiaühingu ettepanek

Foto Arne Ader, loodusemees.ee 

Lehelinnu pesa 

Suve algus on olnud vesiselt jahe ning see on oluliselt mõjutanud ka lindude pesitsemist. Mitmetel liikidel on jäänud pesitsemise algus võrreldes tavapärasega tublisti hilisemaks, seepärast paneb Eesti Ornitoloogiaühing südamele, et ehkki RMK ja Keskkonnaamet lõpetavad raierahu pidamise ja kontrollimise 30. juunil, oleks mõistlik raietööd taaskäivitada juuli teises pooles või veel parem, augustis – nõnda oleks võimalik tagada võimalikult vähene kahju pesitsevatele lindudele.

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge ja Fleur, LK foorumist

Hallhaned hülgekaamera ees

Hallhani       Anser anser

Hülgerannal ringi liikuvad hallhaned hakkavad sulgima või juba sulgivad. Jaanipäeva paiku võiski sulgimine alata ning sel ajal kaotab osa lindudest täielikult lennuvõime. Osa hallhanesid jääb peatuma väikesaartele või laidudele, mingi osa merelahtedele, mille kaldaalad piirnevad rohumaadega ja nii saavad suured taimetoidulised linnud lähikonnas toitumas käia.

Pildistas LK team

Hariliku käbiheina kasvukoht

Harilik käbihein        Prunella vulgaris

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Isaslind Madis tõi pesasse nirgi.

Nirk          Mustela nivalis

Suvekasukas nirgi võib päris kergelt segamini ajada ainult veidi suurema kärbiga. Kuid pisikiskjate elualad ei kattu, kuna tugevam kärp tõrjub nirgi oma territooriumilt välja.

Pildistas LK team

Metsmaasikad Põhja-Eestis

Metsmaasikas      Fragaria vesca

Tavaliselt saame esimesi küpseid metsamaasikaid Põhja-Eestis suhu pista jaanipäeval. Tänavuse aasta vilu kevadsuvi ei ole maasikaaega saabuma sundinud. Mõnel päikeselisemal metsalagendikul küll maasikad punetavad, aga viljadel ei ole veel tavapärast hõrku lõhna ja maitset.

Veebikaamera kuvatõmmis Swenja, LK foorumist

Kurepojad ootavad hommikueinet.

Must-toonekurg         Ciconia nigra