Pildistas ja kirja pani Jaanis Prii
Kuna vesi on kõrge, on rannaluht osalt vee all ja hobustele selline soolakas rohi väga maitseb.
Augusti teine pool on käes. Kui veel paar päeva tagasi olid ilmad päris soojad, siis eile, 16.08 hommikul keeras tuule põhjakaartesse ja läks oluliselt jahedamaks.
Veetase aga tõuseb vaikselt ja on minu kodurannas, Saaremaal, Sutus ligi pool meetrit üle keskmise. Vesi kannatab veel ujumist. Täna ujumast tulles oli päris huvitav näha mere hingamist.
Veebikaamera ja kaartide kuvatõmmised Swenja, LK foorumist
Sookurg Grus grus
Sookurepere liigub ringi koos lennuvõimestunud poegadega. Kogunetakse viljapõldudele ja niitudele, kus kurepere noorlinnud on täiskasvanutest kergelt eristatavad.
Augusti lõpust alates kogunevad sookureparved oma sisseharjunud ööbimispaikadesse rannikul, rabades ja soodes. Samal ajal saabuvad meile ka põhja või ida poolt saabunud läbirändajad. Müstilise huikamisega, graatsilised ja võimsad linnud, tiibade siruulatusega paari kuni pea kahe ja poole meetrini. Tiibade siruulatuselt ületatakse nii luiged kui kotkad.
Rändekaardi koopia ja kuvatõmmis Swenja, LK footumist
Must-toonekure emaslind Kerli alustas eile rännet
Must-toonekurg Ciconia nigra
Kerli oli kella kolme paiku päeval Eesti–Läti piiril ja ööbimispaigaks jäi Põhja-Läti.
Igal suvel avaldab Keskkonnaagentuur möödunud aasta kohta ulukiseire aruande. Anname siinkohal ülevaate Eesti hundipopulatsiooni seisundi viimasest teabest.
Tekst: Laura Kiiroja
2024. aasta sügisel oli kutsikatega pesakondi Eestis 31. Üldarvukuseks hinnati sügisel ehk enne jahihooaega ligi 300 hunti ning kevadel ehk peale jahihooaega 150-180 hunti.
31 pesakonda on 2023. aasta 39 pesakonnaga võrreldes märkimisväärne langus, kuid pesakondade arv ületab veel napilt Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas aastateks 2022-2031 eesmärgiks seatud 20-30 hundipesakonna ülempiiri.
Pildistas LK team
Salu-siumarja kasvukoht
Salu-siumari Actaea spicata
NB! Salu-siumari on äärmiselt mürgine! Mürgine on kogu taim ja mitte ainult mustad, läikivad ja mahlakad viljad, mida kutsutakse kukkurviljadeks.
Kotkaklubi rajakaamera ülsesõtted
Veebikaamera kuvatõmmis Swenja, LK foorumist
Harilik ussilakk Paris quadrifolia
NB! Harilik ussilakk on äärmiselt mürgine! Hariliku ussilaka vilja ei tohi isegi maitsmiseks proovida.
Taim kasvab üle Eesti nii laane- kui salumetsades, puisniitudel, aga vähemal määral sõidetavate kruusateede veertel. Õnneks ei ole taim kusagil eriti arvukas ja mõne teise taimega teda segamini ajada ei ole võimalik.
Harilik soolikarohi Tanacetum vulgare
Soolikarohu õisikud koosnevad ainult putkõitest, mis on umbes sentimeetrise läbimõõduga ja kasvavad varte tipus, kännastes. Kui putkõisi ümbritseksid valged keelõied, võiksime taime eemalt vaadates härjasilmaks pidada (teate küll neid valgeid keelõisi, mida sai rebida: armastab, ei armasta).
Veebikaamera kuvatõmmis Anne, LK foorumist
Kaardi tõmmis Francesca, LK foorumist
Kõige noorem pesapoegadest Iks on saatja andmetel käinud pesast veidi üle saja meetri kaugusel ümbrusega tutvumas
Must-toonekurg Ciconia nigra
Põdrakärbes Lipoptena cervi
Tänavu hakkas põdrakärbeste igasügisene nuhtlus kuidagi vara pihta, aga nii loomade kui inimeste kiusajate hulk meie metsades kasvab iga päevaga.
Nii kui põdrakärbes nukust välja ronib, püüab valmik koheselt kasutada oma tiibu, et lennata mõnele lähimale taimele või madalamale põõsale saaklooma varitsema. Kuid põdrakärbsed on kehvad lendajad.
Veebikaamera kuvatõmmis Swenja, LK foorumist
Emaslind Kerli saabus liialt vara kurepoegi toitma. Kõik olid hommikul hulkumas
Must-toonekurg Ciconia nigra
Pildistas LK team
Mustikamets
Harilik mustikas ehk mustikas Vaccinium myrtillus
Mustikasaagiga on tänavu kehvasti. Marjarikkamaid kohti, kus marju korjata saab, on laiguti. Metsas hulkuja saab ainult suu siniseks teha, aga veidi eemal mõnel kohal võiks marju päriselt korjata.
Saagikust mõjutasid nii õitsemisaegsed öökülmad, aga samuti marjade moodustumise aegsed vilud ilmad ja ka mustikate maitse on jäänud hapukaks.
Harilik kuldvits Solidago virgaurea
Meie ainus pärismaine harilik kuldvits kasvab ja õitseb kõikjal: raiesmikel, niitudel, teede veertes ja jäätmaadel.
Mullastiku suhtes on taim ükskõikne, kasvades nii kuival kui liigniiskel pinnasel ja isegi turbal. Loomulikult hakkab selline uhke õitseja silma, sest korraliku taime õisikus võib olla sada või rohkemgi korvõisikuid ja teisi õitsejaid on juba vähemaks jäänud.
Taime kõrgust võib olla kuni meeter, mullas lühike risoom, millest sirguvad paar õitsvat vart, millel piklikud lehed sakiliste servadega. Õitsemise aega jätkub kuni öökülmadeni.
Veebikaamera kuvatõmmised Swenja, LK foorumist
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
