august 2025

Pildistas LK team

Pilt palumännikust

Harilik pohl       Vaccinum vitis-idaea

Pohla kutsutakse Lõuna-Eestis palukaks, sest tegu on valgusrikaste palumetsade taimega.

Pildistas Vello Keppart

Noor lennuvõimeline kiivitaja

Kiivitaja        Vanellus vanellus

Eesti Astronoomiaselts annab teada

Täna hilisõhtul ootab taevavaatlejaid aasta ilmselt tuntuim meteoriidisadu – Perseiidid

Üle Eesti on oodata vahelduva pilvisusega ilma, aga kohati võib tulla ka mõni vihmasagar.

Meteoriidisadu saab uudistada valgusreostusest eemal. Valmis võiks ennast seada õhtul kella 23-st, aga tippaeg saabub peale südaööd ja kestab varaste hommikutundideni.

Perseiide võime märgata kogu taevalaotusel ehk ei tarvitse otsida mingit kindlat ilmakaart. 

Vaatluseks vajalikke abivahendeid ei ole vaja sest perseiide näeme palja silmaga. Kindlasti on tarvis jahedal ööl olla soojalt riides, pikutamiseks tekk või kergem lamamistool ja muidugi termosega kuum jook.

NB!

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Ester Sass

Suuremad raheterad olid Jõgeval läbimõõduga kuni 26 mm

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Räästapääsukesed

Räästapääsuke       Delichon urbica

Räästapääsukesed pesitsevad inimeste läheduses ja ikka kolooniatena: linnades, asulates, samuti külamaastikel. Silma hakkab räästapääsukeste rahumeelsus, sest nende omavahelises suhtluses puudub riiakus.

Veebikaamera kuvatõmmis Swenja, LK foorumist

Vihmadega vettinud kurepesa on oma raskuse all sügavamale pesapuu oksaharude vahele vajunud

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Pesa noorlindudega on kõik korras ja tiirutavad ringi pesa läheduses.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Suitsupääsukesed rabamännil

Suitsupääsuke      Hirundo rustica 

Pesitsemisega alustasid putuktoidulised suitsupääsukesed tänavu juunikuus. Emaslind muneb sagedamini pesasse neli või viis muna, harva rohkem. Pääspojad koorusid kahe kuni kahe ja poole nädalase haudumisaja järel ja see olenes ilmastikust. Pesapoegade aeg jäi tänavu vähemasti kolme nädala pikkuseks enne kui pesast välja lennati. Päevasel ajal istusid noorlinnud sageli elektritraatidel. 

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Kanarbik

Harilik kanarbik         Calluna vulgaris

Hoolimata muutlikust ilmastikust ja sademete rikkusest on õitsemisega alustanud kanarbikku märgata nii päikselistes metsaveertes kui raielankidel. Huvitav, et osade taimedega loodus kiirustab, aga mingi hulk on oma tavapärase arengustaadiumiga hilinenud.

Veebikaamera kuvatõmmised Swenja, LK foorumist 

Noorlinnud ei ole pesa hüljanud

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Ülevaate koostas Kunter Tätte, .eoy.ee 

Sombune ilm kormaranidega

Kormoran ehk karbas           Phalacrocorax carbo sinensis

Pildistas ja video salvestas LK team

Ilmade poolest ei olnud suvi putukatele suurt kiita. Aga putukaid siiski oli ja mingit osa LK ka tänavu lugejatele tutvustas.

Video abil saate oma putukatundmist kontrollida ja meie täna Teile abi ei paku.

Pildistas LK team

Marjataimena lillakad olulised ei ole

Lillakas      Rubus saxatilis

Lillakad kasvavad üle kogu Eesti kuusikutes ja kuuse-segametsades, salumetsades ning isegi kõdusoo metsades.

Viljakandvate vartega taime kõrgus võib kasvada kuni kolmandiku jagu meetrist, aga olla ka oluliselt pisemad. Kuid lillakate väikeste ogadega kaetud võsundid võivad olla päris mitme meetri pikkused. Paremini arenevad lillakad päikeselistel kasvukohtadel ja raielankidel, kus võivad suisa tihnikuid moodustada ja istutatud noori puid lämmatada.

Estbirding tuletab meelde

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Tundrarüdid

Estbirding kutsub kõiki vanu ja uusi võistkondi linnurallile Estonian Open, mis toimub juba 30-ndat korda!

Ralli aeg: laupäev 16. august 2025, kell 3:00-17:00

Ralli ala: kogu Eesti 

Ralli reeglid leiab siit ja põhiliikide nimekirja siit. NB! Muudatus ralli reeglites: sel aastal ei kohaldu mootorsõidukitele kilometraaži piirangut.

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Pune

Harilik pune    Origanum vulgare

Niitudel on pune täisõies, levitades päikese paistel oma vürtsist aroomi. Harilik pune kasvab tugevakasvuliste puhmastena, aga on levinud paiguti. Taime õied on kännastes, lehed väikese rootsuga ja ümarad. Segi võime välimikult ajada mõnede müntidega, aga lõhn reedab pune alati.

Punet kasutatakse edukalt aedmajoraani asemel liha- või juurviljatoitude maitsestamisel ja seda kas kohe loodusest korjates või kuivatatult, sest pune lisamine toidule soodustab toitainete omastamist. Taime on meie esivanemad kasutanud vorstide valmistamisel.

Foto Arne Ader, loodusemees.ee 

Sigur

Harilik sigur     Cichorium intybus

Hariliku siguriga on selline lugu, et tegu ei ole meie looduse põlise taimega ja ka looduslikku kooslusesse pole taimed suutnud sulanduda. Kasvukohtadeks jäävad jäätmaad, kõikvõimalikud teede veered ja samuti raudteede või elamute läheduses, kas siis kõrreliste, teelehtede või nurmikate seltsis või lillepeenardel ilutaimena.