august 2025

Mailased õitsevad - kassisaba

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Kassisaba

Kassisaba

 

Kassisaba       Veronica spicata

 

Alates juulikuust õitsevad Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel seal päris tavalised mailased (Eestis kasvab neid paarkümmend liiki), aga õitsemine jõuab lõpukorrale alles septembrikuul.

Kassisabade pikas õisikus avanevad esmalt alumised õied ja nii võib taim õitseda pikalt ning silmailu pakkuda.

Rohetäpikute valmikute suvi kestab

Fotod Urmas Tartes ja Arne Ader, loodusemees.ee 

Rohetäpikud paarituvad

Rohetäpikud paarituvad

 

Rohetäpik       Argynnis paphia

 

Liblikasuvi on meil tänavu kehvavõitu, aga rohetäpikuid võime metsateedel ja -sihtidel, niitudel või lagendikel veel paari nädala jagu kohata. Iseloomulikult kiire ja liugleva lennuga suured liblikad (tiibade siruulatust 55 kuni 65 mm). Kes korra on rohetäpiku määranud, sellele jäävad liblikad juba kaugelt äratuntavateks. Rohetäpikud on tähelepandavat tüki maad heledama tiibade alakülgede värviga. Sellised rohe-kollakad, hõbejate ristvöötidega. 

31. NÄDAL 28.7.2025 – 3.8.2025. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Looduskalender T, 05.08.2025 - 09.09

Taliteraviljapõllud on kollased 

Nädala esimesel poolel jätkus palavus. Keskmine õhutemperatuur kõikus esmaspäevast kolmapäevani 22,5…23,7 °C piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) nelja kuni kuue kraadi võrra. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis kolmapäeval 30,3 °C, mis oli senise käesoleva suve kõige kõrgem näit Jõgeval. 

Lamedalehise ogaputke õisikud

Lamedalehise ogaputke õisikud

Marjaajal marjalutikatest

Foto Olaf Leillinger, WikimediA

Marjalutikad

 

Marjalutikas       Dolycoris baccarum

 

Marjalutikad talvitusid valmikutena ja toimetavad looduses kevadest alates. Kuid suve teiseks pooleks on nad juba arvukamad, sest marjalutikate vastsed sarnanevad valmikutele, aga jäävad veel veidi pisemateks ja nende tiivad pole täielikult välja arenenud. Kuid valmikute ja vastsete elupaigad on sarnased elupaikades nagu ka toit. 

Marjalutikad toituvad taimede mahladest, aga putukateadlaste väidetel ka väiksematest putukatest ehk on parajad röövlid.

Lapsuliblikate teine põlvkond

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Lapsuliblikas

Lapsuliblikas

 

Lapsuliblikas         Gonepteryx rhamni

 

Tänavune liblikasuvi jääb suisa magedaks, sest liblikate arvukus on väike. Esimesi äsja koorunult säravkollaseid isas- ja kahvatumaid emaslapsuliblikaid sai märgatud siiski mõne nädala eest.

Lapsuliblikate elukorralduses jagub tähelepandavat. Näiteks liblikad puhkavad suvel päris palju. Mõnepäevase aktiivse elutegevuse ja toitumise järel võetakse puhkust mõneks päevaks, vahel koguni nädalaks. Lapsuliblikate elutsükkel käibki selliste diapausidega ja muidugi mõjutavad liblikaid nii toimima ka vihmased ilmad.

Kaislatest ja kõrkjatest

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Kare kaisel

Kare kaisel

 

Kare kaisel ehk kare kõrkjas     Schoenoplectus tabernaemontanii

 

Järvekaisel ehk järvekõrkjas     Schoenoplectus lacustris

 

Miks me meres ja sisevetes kasvavaid kõrkjaid koos vaatleme? Vahel kasvavad taimed merelahtedes, kuhu mõni jõgi või oja suubumas koos. Ikka nii, et mere pool madalam ja peenem kare kaisel, aga maale lähemal lahe sopis kõrgem järvekaisel.

VIDEOL: susi naudib ujumist

Sisu

 

Noor ja andekas ameerika teadlane Kira Cassidy on kaadrisse saanud ühe Yellowstone’i  Wapiti Lake´i hundikarja noore emase kriimsilma suvise supluse. Kira tuletab selle meeleoluka videoga meelde, et hundi elu ei ole ainult üks lõputu ellujäämisvõitlus. Ka huntidel on rahulikke, stressivabasid hetki, mil saab aega võtta lihtsalt kulgemiseks, puhkamiseks ja ümbruskonna nautimiseks.

Tekst: Laura Kiiroja
Video: Kira Cassidy


 

VIDEO: kas noor põhja-nahkhiir?

Pildistas ja video salvestas LK team

Põhja-nahkhiir

 

Põhja-nahkhiir         Eptesicus nilssonii

 

Põhja-nahkhiiri võime kohata isegi polaarjoone taga, seega on tegu kõige põhjapoolsema levikuga nahkhiirte liigiga. 

Meie looduses on põhja-nahkhiir kõige arvukam ja levinunuim. Kohta võime põhja-nahkhiiri nii maal kui linnas, lendamas kas aedades või parkides, aga samuti suurte korrusmajade vahel. Siiski eelistavad nahkhiired elualasid, mille lähedal paikneks mingi veekogu.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.