Fotografía: Arne Ader
Grabó el video: Ahto Täpsi
Traducción: Adolfo

Alcaudones dorsirrojos

Alcaudón dorsirrojo        Lanius collurio

En la fotografía de Arne podemos ver una pareja de alcaudones dorsirrojos y así los podemos encontrar en esta época. La imagen es de tal calidad que no es necesario explicar nada del plumaje: la hembra a la derecha y el macho a la izquierda. Llama la atención el fuerte pico, ganchudo en la mandíbula superior, que recuerda a las aves rapaces, pero una ave rapaz pequeña: su cuerpo no alcanza los veinte centímetros.

Texto: Urmas Sellis, EOÜ
Fotografías: Triin Leetmaa, Urmas Sellis
Facilitan la retransmisión: EENet
Traducción: Adolfo

Suur-konnakotkas on Euroopa üks ohustatumaid kotkaid, Euroopa Liidu riikides pesitseb alla 50 paari ja teadaolevalt ainult Poolas ja Eestis. Enamus Euroopa suur-konnakotkaid pesitseb hoopis Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas.

Escribió la introducción: Tiit Hunt, rmk.ee
Facilitan la retransmisión: Teetormaja y EENet

Mägrakaamera ees toimuvaid sündmusi saab nüüd jälle vaadata samast paigast, kus 2016. aasta novembri keskpaigas lõpetasime peale seda, kui vana paks määr jäi lageda taeva alla uru kõrvale norsates magama – siit Saaremaalt.

Texto: Urmas Sellis, Andres Kalamees, EOÜ
Fotografías: Jaanus Tanilsoo y Hagnat (del Foro de LK)
Facilita la retransmisión: EENet
Traducción: Adolfo

Metsise kaamera on paigaldatud juba pikemat aega teadolevasse metsisemängu Võrumaal. Seire käigus on seal loendatud kuni viis kukke. Küllap kaamera abil saame seda kas kinnitada või täpsustada. Samas kaamera asub ühes kindlas kohas, kust kaugele ei näe ja häälte suunda ei saa kaamerast tuvastada. Nii kaamera päriselt seiret ei asenda, aga loodetavasti täiendab.

Facilitan la retransmisión: Elisa y EENet
Introducción: Tiit Hunt, www.rmk.ee
Traducción: Adolfo

Lindude kevadrände vaatamiseks oleme kaamera üles seadnud Sassi poolsaarele Läänemaal - samasse piirkonda, kus sügisel saime jälgida peamiselt sookurgede ja haneliste rännet. Kevadrändel tuleb siia laheäärsetele niitudele toituma eriti hulgaliselt valgepõsk-laglesid. Esimesi valgepõsk-laglesid on juba lähedastel põldudel nähtud ja ka vaatluskohast  üle lendamas. Siia rannaniidule neil asja ei ole enne, kui on kasvanud juba veidi rohelist, mida noka vahele pista. Rannataimestik hakkab arenema alles siis, kui õhutemperatuur on püsivalt ööpäevaringselt vähemalt 5 soojakraadi. Jahe kevad ja külm meri pole Sassi niitudel veel taimestikul vohama lasknud hakata.