Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios
Fotod Arne Ader
Linavästrik
Hommikul, kui läbi aknaklaasi välja vaatan, siis tervitab mind rõdult silpsudes veidi kössis linavästrikunooruk. Veel on mu aias siinsündinud. Need viimasena sündinud. Aga suurem osa linavästrikurahvast juba rändab. Nii need hallid päris linavästrikud, kui ka kollase kõhuga lambahänilased.
Porr
Puukoristaja
Ja samal ajal kihutab aeda rõõmsalt sidistades suur lindude segaparv. Kõige suuremad, rasvatihased, uurivad uudishimulikult läbi iga kooreprao. Nende kannul teeb põhjalikuma ülevaatuse puutüve ülemiselt poolelt alla sibliv pruunikirju kõvera naaskelja nokaga linnuke – porr. Ta siblib hiirekesena vilksudes koore alt putukaid enne, kui kohale jõuab tõeline puukoorealuste koristaja – sinihall puukoristaja.
Põhjatihane
Linnuseltskonna liikmed on veel peale koristajalinnukeste ja rasvatihaste ka sinitihane ja paar põhjatihast. Ei, põhjatihaseid on kohe terve parv.
Väike-lehelind
Lehtede vahel askeldab lehelinnukeste vägi. Väike- lehelind laseb aegajalt lahti oma silk-solk laulugi.
Linnumehed ei pea seda küll nüüd veel päris rändeks, nimetavad vaherändeks.
Tihased liiguvad sadakond kilomeetrit oma pesakohtadest lõuna poole. Päris ränne algab neil siis, kui külmakraadid kohale tõttavad.
Aga roolindude ränne on juba lõppenud ja sookured sätivad end aina suurematesse parvedesse.
Öösorr
Kui ma eelmise nädala pühapäeval oma lõunamaa rännult Prantsusmaale Lourdesi allikale tagasi jõudsin, oli esimene tervitaja südaöises Tartus aga hoopis keset asfaldteed istuv, autotulede valguses kiirgavate punaste silmadega lind – öösorr. Ta tõusis oma pikkade tiibadega oskuslikult vehkides lendu ja lehvis vaimuna minema. Jõudsin veel märgata, et heleda linnu tiivad olid veidi täpilised, emastel täpid puuduvad. Hea südaöine vaim oli rändav isane öösorr.
