Kirjutas Raul Pärnust
Foto Arne Ader
Rebasepere
Vana-Pärnu rannaniitu hoitakse korras veiste karjatamise abil. Niidul elab mitmeid erinevaid linnuliike, tundub et osad neist kasutavad toiduks ka putukaid, kes veiste ümber tiirlevad.
Täiskasvanud linnud hoiavad silma peal väikestel lennuvõimetutel linnupoegadel ning suunavad neid vajadusel ohutumatesse kohtadesse. Õhtupoolikul võib näha mööda karjamaad ringi jooksvad sorgus sabaga rebast kes linnupoegadest kerget saaki otsib. Täiskasvanud linnud lendavad rebase kohal ärevalt ringi ja püüavad ilmselt teda poegadest eemale meelitada aga alati see ei õnnestu. Ilmselt on rebasel kuskil läheduses pesa sest pärast seda, kui väiksem isend on oma saagiga võsa vahele kadunud ilmub karjamaale jahti pidama kohevama kasukaga reinuvader. Kerget saaki saavad rebased ilmselt selle ajani mil linnupojad lendu jaksavad tõusta.
LK kommentaar:
Kirjeldusest nähtub, et tegutsemas on rebasepere. Märtsi või prillikuus sündinud rebasekutsikad (neid võis olla 4…5) olid „pimedad ja kurdid“ ehk suletud silmade ja kuulmeavadega. Alles paari nädala möödudes said kutsikad nägijateks. Emaspiimast võõrutatakse noored „reinud“ pooleteise kuu möödudes. Pesa juurde tassivad vanaloomad saaki juba varem, aga siis muutub pesa asukoht eriti märgatavaks äranäritud toidujäänuste tõttu, mida võib lõhna järgi avastada või mängivaid kutsikaid silmata. Ohu ilmnedes võivad vanaloomad pesakonna mujale viia sest ümbritsevat maastikku ja linnatingimusi tunnevad rebased meis oluliselt paremini.
